1-16-7572/104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. oktoober 2023 Kohtuasja number 1-16-7572 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuasi Jaak Tarvise (Tarvis, isikukood: 38304290297) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üle otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri
3. a määrus Määruskaebuse esitaja Jaak Tarvis Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Anu Toluk Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Viru Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
5. Soome Vabariigi Espoo I astme kohtu
6. mai
7. a ja Helsingi Apellatsioonikohtu
8. juuni
9. a otsusega tunnistati Jaak Tarvis süüdi raskete narkootikumidega seotud kuritegude eest, mille eest mõisteti talle karistuseks 13 aastat vangistust. Mõistetud karistusest arvati maha 95 päeva. Kohtuotsused jõustusid
10. jaanuaril
12. Harju Maakohtu
13. novembri
14. a määrusega tunnistati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 489¹¹ lg 1 p 1 alusel eelmises punktis märgitud Soome Vabariigis tehtud kohtuotsuste täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks. Eestis täidetavaks karistuseks loeti 13 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
15. märts 2015 ning lõpuajaks
16. märts
18. Viru Vangla esitas
19. mail 2023 Viru Maakohtule materjalid Jaak Tarvise ennetähtaegse vabastamise üle otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Materjalidele lisatud kinnipeetava iseloomustuses märkis vangla, et ei toeta Jaak Tarvise tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ka prokuratuur ei toeta kinnipeetava vabastamist. Vaidlustatud kohtumäärus
20. Viru Maakohus jättis
21. septembri
22. a määrusega Jaak Tarvise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
23. Täidetud on formaalsed eeldused elektroonilise valve kohaldamisega Jaak Tarvise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
24. Jaak Tarvis on ennast vanglas aktiivselt täiendanud, õppinud võõrkeeli, lugenud, läbinud nii vestlused psühholoogiga kui riskipõhised vestlused. Ehkki see iseloomustab süüdimõistetut positiivselt, ei saa siiski öelda, et tema käitumine vangistuses on eeskujulik. Talle on vanglaametnikuga ebaviisaka käitumise eest määratud üks distsiplinaarkaristus selle eest, et ta hõikas
25. detsembril 2022 valvurile: „Segi oled joonud ennast“. Ehkki tegemist ei ole raske rikkumisega, pole selle pinnalt võimalik Jaak Tarvise käitumist lugeda laitmatuks. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetu keeldunud ka töötamisest. Olgugi, et Jaak Tarvis on seda põhjendanud (keskmise) puude olemasoluga, ei tähenda see füüsilise töö tegemise võimatust. Vangla meditsiinitöötaja hinnangul on Jaak Tarvis võimeline tööd tegema. Kuna kinnipeetavat pole majandustööde tegemisest vabastatud, pole vangla arvamus, justkui võiksid majandustöödest keeldumise põhjuseks olla tingitud subkultuursetest hoiakutest, alusetu.
26. Väärib märkimist, et Jaak Tarvis püüdis
27. aastal (Soomes) vanglast põgeneda – see näitab, et süüdimõistetu ei soovinud kuritegude eest vastutust kanda. Kuna Jaak Tarvis on püüdnud vanglast põgeneda, rikkunud vangla käitumisreegleid (olles ametnikega ebaviisakas) ning pole allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele (tööle asuda), esineb tõsine kahtlus, kas ta suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda.
28. Jaak Tarvise ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka tema poolt toime pandud kuritegude asjaolud. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende toimumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Jaak Tarvis kannab karistust kolme raske narkokuriteo eest.
29. veebruarist 2013 kuni
30. aprillini 2013 käitles Jaak Tarvis ligi 23 kilogrammi amfetamiini, üht kilogrammi MDMA-d ning üht kilogrammi hašišit. Süüdimõistetu kasutas oma võimu narkootiliste ainete üle, olles vanglast tihedas kontaktis M.M. iga.
31. maist 2013 kuni
32. augustini 2013 omas, varustas, toimetas edasi ja levitas Jaak Tarvis ligi 30 kilogrammi amfetamiini.
33. septembrist 2013 kuni
34. oktoobrini 2013 üritas Jaak Tarvis Espoos levitada ligikaudu kümmet kilogrammi amfetamiini ja umbes 5 kilogrammi hašišit. Toodu puhul on ilmne, et tegemist mitme raske narkokuriteo episoodiga ning väga suurte narkokogustega.
35. Ehkki Jaak Tarvis tegeleb aktiivselt eneseharimisega, on tema poolt toime pandud kuriteod rasked. Need polnud ka tema esimesed õigusrikkumised. Ehkki Jaak Tarvis lubab asuda tööle ja elatuda vaid seaduslikkest sissetulekuallikatest, tuleb siinkohal arvestada, et töökoht oli tal olemas enne praegustki vangistust. See ei hoidnud teda kuritegudest eemal. 2 Samuti pole Jaak Tarvisel töökogemust. Majanduslikkesse raskustesse sattumise korral võib temas tekkida soov asuda uuesti hõlptulu teenima, pannes toime uusi narkokuritegusid.
36. Jaak Tarvist on varem 8 korda karistatud, vangistust kannab ta juba kolmandat korda. Niisiis on ta varasematest karistustest hoolimata jätkanud kuritegude toimepanemist, mistõttu ei saa kindel olla tema lubaduses jätkata õiguskuulekal teel. Olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud, ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul.
37. Jaak Tarvise huvi teoloogia vastu ja vangla kaplani positiivne iseloomustus ei ole piisavad kummutamaks järeldust, et Jaak Tarvis võib kuritegelikul teel jätkata. Kinnipeetava iseloomustuses märgitu ja sotsiaaltöötaja sõnul võib Jaak Tarvise käitumine olla manipulatiivne. Arvestada tuleb sedagi, et süüdimõistetu pole veel läbinud kõiki täitmiskavas ette nähtud tegevusi. Määruskaebus
39. oktoobril 2023 laekus Viru Maakohtule Jaak Tarvise määruskaebus, milles ta taotleb enda
40. septembri
41. a taotluse lahendamist ning Viru Maakohtu
42. septembri
43. a määruse tühistamist. Süüdimõistetu palub kohtult uue määruse tegemist, millega ta vabastataks tingimisi enne tähtaega vangistusest. Jaak Tarvis selgitab, et esitas maakohtule taotluse toimikuga tutvumiseks, kohtuistungi salvestise kuulamiseks ja istungi stenogrammi koopia saamiseks – neid vajab ta kaebuse koostamiseks, kuid senini pole ta neid saanud. Seetõttu palub ta kohtult kirjeldatud taotlus lahendada ning seejärel anda talle aega määruskaebuse põhjenduste esitamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
44. Kriminaalkolleegium jätab Jaak Tarvise taotluse – toimikuga tutvumiseks, kohtuistungi salvestise kuulamiseks ning kohtuistungi stenogrammi saamiseks – rahuldamata. Esmalt tuleb märkida, et osaliselt on maakohus juba Jaak Tarvise taotluse rahuldanud, kui edastas süüdimõistetule CD-plaadiga kohtuistungi helisalvestised. Kohtuistungi protokollide saatmata jätmist ei saa kohtule ette heita, kuna neid ei ole koostatud – tänavu kevadel jõustunud KrMS § 155 lg 1¹ enam täitmisasjades peetud kohtuistungite protokollimist ette ei näe. Ka kohtutoimikut ringkonnakohus Jaak Tarvisele ei saada – käesoleva menetluse materjalid on kogutud digitaalsesse kohtutoimikusse. Öeldu tähendab, et paberkandjal kohtutoimikut olemas ei ole. Seetõttu on Jaak Tarvisel võimalik materjalidega tutvuda digitaalsel teel. Ühtlasi on oluline osa vajalikust teabest kajastatud ka kinnipeetava iseloomustuses, millega on süüdimõistetul võimalik tutvuda vanglas. Samuti on selles sisalduv informatsioon ühes prokuratuuri arvamusega kajastatud ka vaidlustatud kohtumääruses. Tõik, et kohus ei saatnud Jaak Tarvisele asjakohaste materjalide väljatrükki, ei võtnud temalt võimalust olemasolevate faktidega tutvuda ning kohtumäärusele vastu vaielda. Seetõttu ei anna ringkonnakohus Jaak Tarvisele täiendavat tähtaega argumentide esitamiseks.
45. Puutuvalt maakohtu põhjendustesse, leiab ringkonnakohus, et esimese astme kohus ei teinud kaalutlusviga, mille tulemusena võinuks Jaak Tarvis ebaõigesti jääda karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kuna esimese astme kohus põhjendas veenvalt ja asjakohaselt, miks ei saa Jaak Tarvist ennetähtaegselt vabastada ning kriminaalkolleegium nõustub nende põhjendustega, siis juhinduvalt KrMS § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1, ei asu ringkonnakohus neid põhjendusi teistkordselt esitama. Kuna Jaak Tarvis 3 ei ole kaebuses välja toonud ainsatki sisulist argumenti või väidet, millele oleks ringkonnakohtul võimalik vastata, ei asu kolleegium omalt poolt täiendavaid põhjendusi lisama. Küll aga peab ringkonnakohus vajalikuks eraldi välja tuua, et Jaak Tarvist positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles tema varasemast elukäigust – eelkõige korduvatest vangistustest ning ulatuslikust narkootikumide käitlemisest – tulenevat ohuprognoosi. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
46. septembri
47. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4