KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 13.10.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-2021 Haldusasi Politsei-

) § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 alustel kuni kaheks kuuks kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) isik saabus Eesti Vabariiki 13.09.2023 lennuga Ateenast (Kreekast). PPA pidas 13.09.2023 kell 03.20 Tallinna lennujaamas isiku

§ 15lg 1 alusel 48-tunniks kinni ning toimetas ta PPA kinnipidamiskeskusesse.

Tallinna lennujaama II astme kontrollis selgus, et isiku dokument (Ungari isikutunnistus C nimele) on võltsitud ning isikul ei ole kaasas ehtsaid isikut tõendavaid dokumente. Isiku väitel on ta Süüria kodanik ning sündinud 01.01.2001 Süürias; 2) isik saabus Schengeni viisaruumi ilma seadusliku aluseta täpselt tuvastamata ajal laevaga Türgist Kreekasse, kuhu teda tema sõnade kohaselt smuugeldas W nimeline isik. Olles Kreekas, varjas isik ennast ametivõimude eest, kuni talle tuuakse lennupiletid ja võltsitud Ungari isikutunnistus. Võltsitud dokument oli isikule vajalik selleks, et ta saaks reisida läbi teiste Schengeni liikmesriikide ja jõuda Norrasse, kuna tal polnud õigeid isikut tõendavaid dokumente; 3) PPA 13.09.2023 läbi viidud vestlusest selgus, et isik teadlikult hankis endale võltsitud isikut tõendava dokumendi ja maksis vahendajatele raha selleks, et nad toimetaksid isiku Türgist ebaseaduslikult Schengeni viisaruumi. Isik varjas ennast Kreekas selleks, et edasi liikuda läbi Eesti Norrasse. Esineb põhjendatud kahtlus isiku isikusamasuses ja tema kodakondsuses, kuna isikutuvastamine on tehtud üksnes isiku ütluste alusel. Isiku eelnevast käitumisest järeldub, et ta on ebausaldusväärne. PPA-l on vaja läbi viia põhjalik isikutuvastamise menetlus. Isikule koostati 13.09.2023 sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis kuulub koheselt täitmisele; 4) isiku käitumine ja tema hoiakud viitavad sellele, et ta ei austa Schengeni liikmesriikides, sh Eestis kehtivat õiguskorda. Isikul ei ole perekondlikke, majanduslikke ja sotsiaalseid sidemeid Eesti Vabariigiga. Isikul puudub raha enda ülalpidamiseks. Isiku pereliikmed asuvad väljaspool Schengeni viisaruumi. Isikust lähtub põgenemisoht (

§ 68p 3 ja p 6).

Isik on teadlik, et saabus Schengeni viisaruumi ebaseaduslikult ja ta viibib Schengeni viisaruumis ilma seadusliku aluseta. Isik tunnistas, et kasutas võltsituid dokumente, et minna Norrasse. Seega võib eeldada, et ta ei aita oma väljasaatmisele vabaduses viibides kaasa ning võib hakata end varjama; 5) isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne meede tema väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma; 6) puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada

§-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna need ei taga isiku lahkumise tulemuslikust. Isik jätkab väljasaatmisest kõrvalehoidmist ja püüab vabaduses viibides jõuda kõikvõimalikul moel Norrasse. Isiku soov jääda ebaseaduslikult Schengenisse on suurem kui soov täita lahkumisettekirjutust, mis raskendab oluliselt isiku väljasaatmist riigist; 7) isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (

§ 23

lg 4); 8) isik saadetakse Eesti Vabariigist välja Süüriasse tingimusel, kui PPA teeb kindlaks, et isik on Süüria kodanik. Praeguseks hetkeks ei ole võimalik isiku väljasaatmist lõpule viia 48 tunni jooksul, kuna isikul puuduvad isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid. 2. Tallinna Halduskohus rahuldas 14.09.2023 määrusega PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 14.11.2023 kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1)

§ 2lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Isik on välismaalane ja tal 2

§ 68

p-d 3 ja 6 ning § 23 lg 1 p 1).

§ 68

järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses (p 3) ning kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6); 3) isiku põgenemise ohule osutavad nii

§ 68p-des 3 ja 6 nimetatud asjaolud kui ka isikuga seotud asjaolud kogumis.

Vaidlust ei ole selles, et isikul puuduvad ehtsad isikut tõendavad dokumendid ning isik on praegusel hetkel tuvastatud üksnes isiku enda ütluste alusel. Isik on hankinud endale teadlikult võltsitud isikut tõendava dokumendi (Ungari isikutunnistuse) selleks, et viibida Schengeni viisaruumis ning jõuda lõpuks Norrasse. Seda põhjusel, et isik ei soovi Süüriasse naasta ning soovib eeskätt majanduslikel eesmärkidel elada ja töötada Euroopas. Asjaolu, et isik ületab ebaseaduslikult riigipiire, viitab sellele, et ta on valmis samasuguseks õigusrikkumiseks ka edaspidi. Isik on teada andnud, et tema eesmärgiks oli jõuda Norrasse, kus elavad isiku sugulased. PPA-le 13.09.2023 antud isiku seletustest ja kohtuistungil antud selgitustest ilmnes, et isik ei soovi, et teda saadetakse tagasi Türgi Vabariiki (kuivõrd sealt saadetakse ta tagasi Süüriasse) ega Süüriasse, kus elab väidetavalt tema pere (naine ja kolm last). Isikul puuduvad Eestiga sidemed. Eeltoodud teave ja isiku käitumine ei tekita tema suhtes usaldust ning ei saa välistada, et tema seletused enda isiku kohta on valed. Seega ei pruugi isik vabaduses viibides olla PPA-le väljasaatmistoiminguteks kättesaadav, vaid üritab jätkuvalt ebaseaduslikult Euroopa Liidus liikuda (sh tõenäoliselt leida viise ebaseaduslikult Norrasse jõudmiseks). Põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust. Võimalik oht ei pea olema realiseerunud; 4) põgenemisohu tõttu ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada

§-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid; 5) isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ning nende saamine hetkel viibib (

§ 23lg 1 p 3).

PPA esindaja märkis istungil, et isikusamasuse kindlakstegemine ning dokumentide hankimine võib võtta ca ühe kuu. Seega ei saa isiku väljasaatmist praegusel hetkel pidada perspektiivituks; 6) praegusel juhul ei ole põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (

§ 23lg 4).

Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine; 7) isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. Puudutatud isik taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) puudutatud isikust ei lähtu põgenemisohtu. Põgenemisohu põhjalik analüüs puudub ning kohus ei ole piisavalt põgenemisohu olemasolu põhjendanud. Lahkumiskohustuse täitmise mittesoovimist ei ole praegusel juhul avaldatud viisil ja määral, mis annaks alust eeldada kaebaja põgenemissoovi; 2) puudutatud isik on täitnud oma kaasaaitamiskohustuse. Ta on andnud detailseid selgitusi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Isik tegi PPA-ga koostööd ning ta ei loonud sellist olukorda, mille tõttu oleks PPA töö oluliselt raskendatud või häiritud; 3

§ 23lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
2. Puudutatud isiku taotlus kohtuistungi korraldamiseks jääb rahuldamata. HKMS § 210 lg 4 1 lause järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. HKMS § 265 lg 5 lause 2 kohaselt ei ole määruskaebuse läbivaatamiseks vaja korraldada kohtuistungit, kui see oli nõutav loa andmise otsustamisel. Määruskaebus lahendatakse üldjuhul kirjalikus menetluses ning kohus ei ole seotud menetlusosaliste tahteavaldustega. Menetlusosalisel pole tingimusteta õigust nõuda kohtuistungi korraldamist määruskaebemenetluses. Määruskaebus ei sisalda ainsatki põhjendust, miks tuleks selle läbivaatamiseks korraldada kohtuistung. Määruskaebuses tõstatud küsimused on ringkonnakohtul võimalik lahendada toimiku ja menetlusosaliste kirjalike seisukohtade põhjal. Määruskaebuse esitaja pole viidanud erilistele asjaoludele, mida tuleks ilmtingimata arutada ringkonnakohtu istungil. Puudutatud isik sai suuliselt esitada seisukohad halduskohtus istungil ning esitada määruskaebuses oma kirjalikud seisukohad. Isik pole väitnud, et ta suudab probleeme kirjeldada ja argumente esitada paremini suuliselt. Seetõttu lahendab ringkonnakohus määruskaebuse kirjalikus menetluses.
3. Ringkonnakohus tagastab PPA 10.10.2023 vastuse lisad 2-4, kuna PPA on need juba varem esitanud koos 14.09.2023 taotlusega.
4. PPA taotluse kohaselt on isikut õigus kinni pidada

§ 68p-de 3 ja 6 ning § 23 lg 1 p 1 alusel.

Välismaalast võib kinni pidada, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (

§ 23lg 1 p 1). Direktiivi 2008/115/EÜ art 3 p 7 järgi tuleb mõiste „põgenemise oht“ sisustada õigusaktides kehtestatud objektiivsete 4

§-s 68. Sättes nimetatud asjaolud peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu 30.03.2021 määrus asjas nr 3-20-2004, p 18).

§ 68

kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht mh juhul, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses (

§ 68

p 3) või kui tema hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (

§ 68p 6).

1. Halduskohus on õigesti järeldanud, et puudutatud isikust lähtub põgenemisoht. PPA ja halduskohus on kindlaks teinud, et isik on tuvastatud üksnes tema enda ütluste alusel ja tal puuduvad isikut tõendavad dokumendid. Kuna isik on hetkel tuvastatud tema enda seletuste alusel ja ta on kasutanud võltsitud dokumente, siis esineb põhjendatud kahtlus puudutatud isiku isikusamasuses ja kodakondsuses. Isikust lähtuvat põgenemisohtu suurendab asjaolu, et ta on teadlikult kasutanud Schengeni alal liikumiseks võltsitud dokumente, eesmärgiga liikuda Norrasse. Tõenäoline on, et kui isik on Norrasse saamise eesmärgil kasutanud ebaseaduslikke vahendeid, siis ei pruugi ta vabaduses olla PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav ja ta võib hakata ennast varjama. Ühtlasi on isik väljendanud, et ta ei soovi naasta Süüriasse ega Türki. Isikul puuduvad Eestiga isiklikud, sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed.
2. PPA on täiendavalt tuginenud

§ 23

lg 1 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alusele (s.o välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib). Kohtupraktika kohaselt eeldab viidatud alusele tuginemine muu hulgas seda, et isik ei aita endale dokumentide hankimisele kaasa (nt Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 11). Kohtupraktika järgi peaks konkreetne kohustus olema taotluses ka piisavalt konkreetselt piiritletud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2020 määrus nr 3-20-1268, p 12; 12.09.2019 määrus nr 3-19-334, p 16; 02.11.2018 määrus nr 3-18-1771, p 9). Kuigi isikul puuduvad hetkel vajalikud dokumendid, mille alusel saaks ta tagasi pöörduda, ei nähtu PPA taotlusest ega halduskohtu määrusest, kuidas on isik jätnud täitmata kohustuse aidata kaasa endale dokumentide saamisele. PPA taotluses toodud põhjenduste alusel ei olnud isiku kinnipidamisel seega õige tugineda

§ 23lg 1 p-le 3.

Ringkonnakohus muudab selles osas halduskohtu määruste põhjendusi.

1. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole praegusel juhul isikust lähtuva põgenemisohu tõttu põhjendatud. Põgenemisoht võib muuta muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Kinnipidamisega kaasneb eraelu- ja vabaduspõhiõiguse riive, kuid see on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes (tagada isiku riigist väljasaatmine). Kinnipidamine ei olnud ebaproportsionaalne ka selle kahe kuulise kestuse või isiku tervise või turvalisuse aspektist. Väljasaatmist ei saanud taotluse esitamise aja seisuga pidada perspektiivituks. Taotluse esitamise ajal oli väljasaatmismenetlus algusfaasis ja asja materjalidest ei nähtu, et PPA oleks toimingute tegemisega viivitanud. Kuna isikul puudub kehtiv reisidokument, ei saa seda ka hoiule võtta.
2. Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. 5