KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 05.10.2023, Tallinn Haldusasja number 3-21-2054 Ha

) tulenevatele nõuetele. Loomapidamiskohas peeti kokku 31 koera: 29 koera oli elumajas ja 2 koera kuuris. PTA võttis 11.08.2021 üle 29 koera ja 6 vuti nõuetekohase pidamise kohustuse ning 23.08.2021 2 koera nõuetekohase pidamise kohustuse ning paigutas loomad loomade pidamiseks ettenähtud kohta, kuna loomade jätmine loomapidamiskohta ohustas loomade elu ja tervist. 2. PTA kohustas 08.09.2021 ettekirjutusega nr 09-353-21/049-2

§ 642

lg 2 alusel X võõrandama loomapidamiskohas viibinud 31 koera ja 6 vutti Varjupaikade MTÜ Pärnu varjupaigale hiljemalt 10.09.2021 kell 15.00. Kahel kontrollkäigul loomapidamiskohta tuvastati loomad, kelle pidamise tingimused ei vastanud

-st tulenevatele nõuetele. Kuuris olevad koerad olid loomapidaja sõnul toodud sinna kaks nädalat tagasi. Kuur oli täis loomadele ohtlikke esemeid (karjuselint, tühjad teravate servadega konservipurgid, ehituspraht). Kahele koerale oli magamiseks üks magamisase. Loomaomaniku sõnul pidi majas olema 10 koera (3 isast ja 7 emast, kes on eraldatud). Majas peeti tegelikult 27 koera, kelledest 6 olid 1 kuu vanused kutsikad. Kutsikad olid tagumises toas, mille põrand oli kaetud räpaste kaltsude ja loomade väljaheidetega. Ka teistes ruumides oli näha väljaheiteid ja uriiniloike. Õhk oli majas läppunud ning väga kõrge ammoniaagi kontsentratsiooniga, mis pani sisenenud inimese silmad vett jooksma. 11.08.2021 teostatud kontrollkäigu ajal tuvastasid järelevalveametnikud, et elumajas olnud 29 koeral ning kahel koeral kuuris ei olnud juurdepääsu joogiveele. Kõik loomad olid kõhnunud ja halvas seisukorras. Varjupaiga loomaarsti poolne ülevaatus kinnitas järelevalveametnike hinnangut, et koerad ei olnud saanud piisavalt toitu ja nad olid kahhektilised ja veetustunud. Selline seisund tekib siis, kui loomadele ei võimaldada pikema perioodi vältel piisavalt juua ja süüa. Loomade näljas hoidmist kinnitas ka loomadele toidu pakkumine varjupaigas, kus loomad ahmisid toitu. Lisaks koertele peeti loomapidamiskohas asuvas elumajas puuris kuut vutti, kellel ei olnud ligipääsu söögile ega joogile. Hilisem veterinaari poolne ülevaatus kinnitas, et vutid olid näljased ja jootmata. Kuna vuttide puuri põrand oli väljaheiteid täis, siis lindude küüniste külge olid moodustunud kivistunud väljaheidete klombid. Loomapidajal puudus informatsioon loomapidamiskohas olnud loomade vaktsineerimiste kohta. Loomapidaja esitas ainult 10 koera vaktsineerimisdokumendid. Vastavalt põllumajandusministri määruse nr 67 „Marutaudi tõrje eeskiri“ 87 lg-le 1 pidi loomapidaja tagama temale kuuluvate kasside ja koerte vaktsineerimise marutaudi vastu. Üks koertest hoidis tagumisi käppasid väga ebaloomulikult ning tal oli raskused käimisega. Lisaks oli koer väga kõhn. Loomapidaja sõnutsi oli koera kõhnuse põhjuseks koera jooksuaeg. Loomapidaja jutust selgus, et koer oli end vigastanud 12.05.2021 ja 13.05.2021 käis loomapidaja koeraga Terveksi loomakliinikus, kus kahtlustati vaagnatraumat. Koerale määrati valuravi ning soovitati pöörduda ortopeedi vastuvõtule. Loomapidaja ei olnud loomaarsti soovitust järginud. Vastavalt

§ 3lg 2 p-le 4, § 4 lg-le 1 ja § 51 lg-le 1 pidi loomapidaja võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kõik looma terviseks ja heaoluks 2

§ 64

lg 3 kohaselt võib looma ära võtta, kui looma jätmine senisesse asukohta ohustab tema tervist või elu või ei võimalda PTA-l täita looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustusi. Sellised alused puudusid. Loomad oli heas seisukorras, nende tervise eest oli hoolitsetud. Loomad olid toidetud ja terved. Tagatud olid normaalsed elamistingimused. Kaebaja hoolitses loomade eest, nt käis koertega jalutamas või mängis nendega. Kaebaja vaktsineeris enda loomi, ostis kirbu- ja puugirohtu. Ka loomadest tehtud fotodest nähtub, et nad olid suurepärases seisukorras. Protokollis kajastatu, et „õhk oli majas läppunud ning ammoniaagine“ ning toas oli „räpane diivan ja üks täispissitud madrats“, on ametniku subjektiivne ja hinnanguline kirjeldus sellest, mida ta koha peal nägi või tundis. Sellest ei saa teha järeldust, et täidetud on

§ 64lg 1 kohaldamise eeldused.

1. PTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes ettekirjutuses toodud seisukohtade juurde.
2. Tallinna Halduskohus jättis 22.09.2022 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus vaidlustatud ettekirjutuste põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Ettekirjutuse tegemise õigusliku alusena on ettekirjutuses märgitud

§ 64

lg-d 4 ja 5.

§ 64

lg 1 sätestab esmalt, et

nõuete olulise rikkumise korral või PTA ettekirjutuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on PTA-l õigus täitmiseks üle võtta need loomapidaja kohustused, mis on seotud looma nõuetekohase pidamisega. Looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmise korral paneb PTA loomapidajale, kellelt looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustus on üle võetud, ettekirjutusega kohustuse loom võõrandada või korraldada looma hukkamine ettekirjutusega määratud viisil ja tingimustel. Nimetatud ettekirjutus sisaldab ka hoiatust, et ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse asendustäitmist (

§ 64lg 4).

PTA määrab

§ 64

lg 5 alusel looma võõrandamiseks või hukkamise korraldamiseks lühima mõistliku tähtaja, arvestades juhtumi asjaolusid. Seega on looma nõuetekohase pidamisega seotud loomapidaja kohustuste täitmise ülevõtmise esmaseks eelduseks

nõuete oluline rikkumine. Praeguses asjas on kaebaja PTA hinnangul rikkunud kõiki

§ 3lg-s 2 sätestatud loomapidamise põhinõudeid.

Tulenevalt

§ 3

lg-st 2 peab loomapidaja võimaldama loomale vastavalt looma liigile ja eale: 1) kohases koguses sööta ja joogivett; 2) sobiva hoolduse; 3) sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust; 4) muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku. Kuna koerte puhul on tegu lemmikloomadega, siis lisaks

§ 3

lg-s 2 sätestatule, tuleb nende pidamisel lähtuda

§-des 51 ja 52 sätestatust. Nõuded loomade, sh koerte pidamiseks tulenevad ka põllumajandusministri 24.07.2008 määrusest nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded“. 3

§ 52

lg 2 sätestab, et lemmiklooma pidamiseks kasutatav ruum peab olema loomale ohutu.

§ 51

lg 1 kohustab kontrollima lemmiklooma tervist ja heaolu regulaarselt ning kõrvalekallete tuvastamisel rakendama viivitamata meetmeid tervise ja heaolu parandamiseks. Lähtudes kaebajalt äravõetud koerte veterinaarsel ülevaatusel tuvastatud tervisehäiretest, ei ole kaebaja eelnimetatud kohustusi kohaselt täitnud. Paljasõnalised on kaebaja väited, et koertel oli ligipääs joogiveele. Järelevalvetoimingu käigus tuvastati, et nõutavas koguses jooginõud puudusid. Ka kohtule esitatud PTA järelevalveametnike rinnakaamerate videotest ei nähtu, et ruumides oleks olnud piisaval hulgal söögi- ja jooginõusid. Piisava hulga puhaste söögi- ja jooginõude ning sööda ja joogivee võimaldamata jätmisega rikkus kaebaja

§ 3

lg-s 1 ja § 52 lg-s 3 ning määruse 76 § 6 lg-s 2 ja § 7 lg-s 3 sätestatud nõudeid. Vastustaja on järelevalvemenetluse tulemusena seega õigesti järeldanud, et kaebaja on jätnud õigusaktidega loomapidajale pandud kohustused olulises osas nõuetekohaselt täitmata ning loomade jätmine loomapidamiskohta oleks olnud oht nende elule ja tervisele. Ettekirjutus tugineb asjaomastel õigusaktidel ja õigesti tuvastatud faktilistel asjaoludel ning kaalutlustel, on piisavalt põhjendatud ja proportsionaalne. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 22.09.2022 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. 4

§ 3lg-te 3 ja 4 ning § 51 lg 1 rikkumine.

Kokku võeti protokolli kohaselt ära 17 täiskasvanut koera ja 8 kutsikat. Menetlustoimingu õiguslikule alusele protokollis viide puudub. 8.

1. PTA ja Varjupaikade MTÜ Pärnu varjupaiga poolt 11.08.2021 allkirjastatud loomade üleandmise-vastuvõtmise akti (dtl 79) järgi anti varjupaigale üle 29 collie laadset koera, kellest 8 olid kutsikad, ning 6 vutti. 8.
2. PTA koostas 17.08.2021 protokolli nr 09-353-21/049 (dtl 99–107), kus kajastati 11.08.2021 toimunut ning veterinaari 12.08.2021 loomade esialgse ülevaatuse tulemusi. Protokollis tuvastati

§ 3

lg 2 p-de 1, 3 ja 4, § 4 lg 1 määruse nr 76 § 3 ning § 7 lg-te 1 ja 3 ning määruse nr 67 § 7 lg 1 rikkumine. Lisaks nähtub sealt, et PTA võttis

§ 64

lg 3 alusel 11.08.2021 üle loomade nõuetekohase pidamise kohustuse ning paigutas loomad asendustäitmise korras loomade pidamiseks ettenähtud kohta. Protokolli resolutsioon on pealkirjastatud „Planeeritav ettekirjutus“ ning see on sõnastatud järgnevalt: „Seoses

§ 3

lg 2 p 1, 2, 3 ja ja § 51 lg 1 rikkumisega ning loomade suhtes julma teo toimepanemisega

§ 4

mõistes PTA kohustab loomapidajat võõrandama kõik loomapidamiskohas olnud 29 koera (loomade arvu parandus, kuna 11.08.21 loomapidamiskohas tehtud protokollis oli näidatud väiksem arv loomi) ja 6 vutti asendustäitmist teostanud varjupaigale hiljemalt 19.08.21. Samuti kohustub loomapidaja viima Varjupaikade MTÜ Pärnu varjupaika ka kõik koerte dokumendid. Loomapidaja on kohustatud võõrandamise kohta saatma kirjaliku teate PTA meiliaadressile XXX@pta.agri.ee. Kui loomapidaja ettekirjutust hiljemalt 19.08.21 ei ole täitnud, võõrandab PTA loomad Varjupaikade MTÜ Pärnu varjupaigale (alus

§ 64

lg 4).“ Lisaks anti kaebajale võimalus HMS § 40 ärakuulamisnõude täitmiseks esitada 18.08.2021 vastustajale suuline vastulause PTA esindajatega kohtudes. 8.

1. PTA koostas 18.08.2021 ettekirjutuse nr 09-353-21/049-1 (dtl 7–13), kust nähtub, et kaebaja ei ilmunud kokkulepitud ajaks (18.08.2021 kell 12) tagasisidet andma. Ettekirjutus kajastab uuesti loomade seisundit. Ettekirjutus sisaldab 8 osa, mis on pealkirjastatud kui resolutsioon, kuid sellest ei nähtu ühtegi sisulist ettekirjutust ega õiguslikku alust, seal on vaid asendustäitmise rakendamise hoiatused. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks on märgitud 19.08.
2. 8.
3. PTA ametnik koostas 23.08.2021 käsikirjalise järelevalvemenetluse protokolli loomade äravõtmise kohta (dtl 108–109). Selles puudub viide õiguslikule alusele. Protokolli kohaselt 5

-i rikkumistele. Lisaks nähtub ettekirjutusest, et PTA võttis 11.08.2021 üle 29 koera ja 6 vuti ning 23.08.2021 2 koera nõuetekohase pidamise kohustuse ning paigutas loomad loomade pidamiseks ettenähtud kohta. Loomapidaja 18.08.2021 kirjalikud vastuväited olid ettekirjutuse kohaselt põhjendamata. 8.

1. Veterinaar G koostas 21.09.2021 kokkuvõtte loomade seisundi kohta (dtl 72–76). 8.
2. PTA koostas 15.10.2021 protokolli ja teatise loomade võõrandamise kohta (dtl 159–160). Sealt nähtub, et vastustaja toimetas 07.09.2021 loomapidajale ettekirjutuse, millega kohustas teda võõrandama loomad hiljemalt 10.09.
3. Loomapidaja esitas kaebuse halduskohtule ning taotles esialgset õiguskaitset. Halduskohus jättis 08.10.2021 määrusega esialgse õiguskaitse kohaldamata ning ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse 14.10.2021 muutmata. Seega võõrandab vastustaja

§ 642

lg-te 2 ja 3 alusel kaebajalt ära võetud 31 koerast 29 (üks koertest suri poegimise tagajärjel ja üks kutsikatest eutaneeriti), 6 vutti ning varjupaigas loomade pidamise ajal sündinud 7 kutsikat. 9. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja tegevus sisaldas mitmeid menetlus- ja vorminõuete rikkumisi. 9.1.

§ 64

lg 1 sätestab, et seaduse nõuete olulise rikkumise korral on PTA-l õigus täitmiseks üle võtta need loomapidaja kohustused, mis on seotud looma nõuetekohase pidamisega. Ülevõtmine toimub asendustäitmist rakendades (

§ 64lg 2).

Samal ajal võib PTA võtta loomad tema senisest asukohast ära ja paigutada loomade pidamiseks ettenähtud kohta, kui looma jätmine senisesse asukohta ohustab tema tervist või elu (

§ 64lg 3).

Vastustaja 11.08.2021 ja 23.08.2021 protokollid ei vasta asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) §-s 13 toodud asendustäitmise protokollile esitatud nõuetele. Protokollist peab nähtuma muu hulgas asendustäitetoimingu sisu (ATSS § 13 lg 2 p 4). Toimingu sisu avamisel tuleb viidata selle tegemise õiguslikule alusele. Vastupidisel juhul ei ole protokolli adressaadil võimalik mõista, kas tegemist on haldussunni rakendamisega või ametniku omavoliga. Korrektse protokolli vormistamisele aitab kaasa, kui haldusorganil on eelnevalt välja töötatud protokollide mallid ning ametnik ei pea sündmuskohal hakkama menetlustoimingu protokolli täies mahus käsikirjaliselt koostama. 9.2. PTA koostas 17.08.2021 täiendavalt protokolli nr 09-353-21/049, kust ei selgu üheselt, millist järelevalvetoimingut see kajastab. Protokollis anti kaebajale võimalus oma seisukoht esitada suuliselt PTA esindajatega kohtudes hiljemalt 18.08.2021. Jääb arusaamatuks, kas protokolli lõpus olev „planeeritav ettekirjutus“ (kaebaja kohustamine võõrandada loomad 6

§ 64lg 4).

Kaebajale 18.08.2021 tehtud ettekirjutus nr 09-353-21/049-1 (tunnistatud 08.09.2021 ettekirjutusega edasiulatuvalt kehtetuks) ei ole küll praeguse kohtumenetluse esemeks, kuid ringkonnakohus märgib siiski, et tegemist oli tühise haldusaktiga (HMS § 63 lg 2 p 5). See ei sisalda ühtegi

-ga seotud ettekirjutust. Määratud on üksnes ettekirjutuse täitmise aeg 19.08.2021. Dokumendis on visuaalselt 8 resolutsiooni, kuid need sisaldavad vaid asendustäitmise hoiatust. PTA 08.09.2021 ettekirjutusest ei selgu, miks on 18.08.2021 ettekirjutus kehtetuks tunnistatud HMS § 65 lg 2 alusel (õiguspärase haldusakti edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine isiku kasuks).

§ 64

lg 4 kohane ettekirjutus on kaebajale tehtud alles 08.09.2021 ettekirjutusega nr 09353-21/049-2. Kuid ka siin on ekslikult märgitud, et ettekirjutus tehakse

§ 642 lg 2 alusel.

Nimetatud säte reguleerib hoopis olukorda, kus loomapidaja on jätnud

§ 64

lg-s 4 nimetatud ettekirjutuse täitmata ning PTA võõrandab ise lemmiklooma isikule, kes asendustäitmise korras looma pidas. 10. Eeltoodule vaatamata jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, sest asjas kogutud tõenditega on piisavalt tõendatud, et loomade võõrandamisega päädinud haldusmenetluse läbiviimiseks esines faktiline alus. Menetlus- ja vormivead olid küll olulised, kuid need ei saanud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega osas, mille järgi tuvastas vastustaja õigesti

-i nõuete olulise rikkumise, millest tulenevalt esines alus loomade nõuetekohase pidamisega seotud kohustuste ülevõtmiseks, loomade nende senisest asukohast äravõtmiseks, loomade paigutamiseks varjupaika ning kuna kaebaja jättis 08.09.2021 ettekirjutuse täitmata, siis ka loomade võõrandamiseks PTA poolt. Ringkonnakohus ei korda selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 11.

-s on sätestatud kindlad reeglid, mis peavad tagama loomade kaitse inimese tegevuse või tegevusetuse eest (

§ 1lg 1).

Kaebaja ei tunnista jätkuvalt vastustaja ja halduskohtu seisukohta, et loomi ei peetud kooskõlas

-st tulenevate nõuetega. Asjas kogutud tõendid (nt videosalvestised, veterinaari aruanne) näitavad muud. Loomade tervis ja elu oli kaebaja loomapidamiskohas ohus. Kaebaja elumajas oli ilmselgelt liiga vähe ruumi 29 koera pidamiseks, loomad pidid konkureerima nii ruumi kui ka toidu pärast. Seda kinnitavad koertel olnud võitlushaavad. Vaid üksikud koerad olid normaalses toitumuses. Koertel olid nii sise- kui ka välisparasiidid. Kaebaja ei kontrollinud loomade poegimist. Veterinaari selgituse kohaselt viitasid mitmed koertel olevad terviserikked suguluspaaritusele. Järelevalvetoimingute ajal leiti majast 8 kutsikaga pesakond, varjupaigas sündis uus, 7 kutsikaga pesakond. Arvestades, et kaebaja ei ole avaldanud valmisolekut loomade tingimusi muuta või parandada, pole alust pidada loomade äravõtmist ja hilisemat võõrandamist ebaproportsionaalseks meetmeks. 7