2-23-13890/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-23-13890 Tsiviilasi A. L. hagi T. V. vastu saamata jäänud töötasu ja mittevaralise kahju hüvitise nõudes Menetlustoiming hagi menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. L. (isikukood XXX, viibimiskoht T. V., XXX Kostja: T. V. (registrikood XXX) RESOLUTSIOON
2. Jätta A. L. hagi T. V. vastu saamata jäänud töötasu ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmata.
3. Jätta menetluskulud A. L. kanda.
4. Määrus toimetada hagejale kätte.
5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
6. A. L. (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse T. V. (kostja) vastu, mille kohaselt soovib hageja saada kostjalt saamata jäänud töötasu
7. ja
8. augusti eest. Lisaks palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista 100 eurot mittevaralise kahju hüvitist inimväärikuse alandamise eest. Hagiavalduse kohaselt määrati hageja
9. augustil 2023 käskkirjaga tööle v. majandustöödele. Hageja tegi nii
10. kui ka
11. augustil 2023 tööd 1 tunni (kokku 2 tundi), mida kostja ei kandnud tööaja arvestuse tabelisse ning mille eest avaldaja ei saanud töötasu. Asjaolu, et hageja nendel kuupäevadel töötas, nähtub videosalvestustelt, mis on kostja valduses. Kostja on hageja suhtes rikkunud v. sätestatud kohustust maksta töötasu. KOHTU SEISUKOHT
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
13. Kohus leiab, et esitatud hagiavalduse lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse. Maakohtud vaatavad TsMS § 11 järgi esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. TsMS § 1 kohaselt on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.
14. Hagiavalduse kohaselt on hageja k., kes määrati üksuse juhi
15. augusti 2023 käskkirjaga tööle v. majandustöödele. Hagi aluseks on asjaolu, et hageja asuski v. majandustöödel tööle, ent tööaja arvestust peeti ebakorrektselt, mistõttu on hagejal jäänud saamata töötasu kahe töötatud tunni eest.
16. K. töötamine v. on reguleeritud v. (V.) ja v. sisekorraeeskirjaga. Tegemist on avalik-õiguslike normidega, mille täitmise tagamisel teostab v. avalikku võimu. K. on tulenevalt XXX üldine kohustus töötada, kui v. ei sätesta teisiti. XXX kohaselt kindlustab v. võimaluse korral k. tööga, arvestades k. füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui k. ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral v. majandustöödel. Hageja on tööle vormistatud üksuse juhi käskkirjaga, mis on haldusakt. K. töö tasustamine on reguleeritud V. Viidatud regulatsioonidest tuleneb, et kinnipeetava töötamine sõltub täiel määral v. Hageja töösuhet reguleerib V. kohaselt kohaldatakse v. ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
17. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hagejal on töötamisest tulenev avalik-õiguslik suhe riigiga ning saamata jäänud töötasu nõue ning võimalik kahju hüvitamise nõue tuleb esitada riigi (vangla) vastu. Seega ei ole tegemist eraõigusliku suhtega. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtute pädevuses. Kuna k. ja v.vahel on avalik-õiguslik suhe ning hageja töötas v. v. majandustöödel, kuuluvad sellest töösuhtest tulenevad vaidlused HKMS § 4 lg 1 järgi lahendamisele halduskohtus. Seega ei ole Tartu Maakohus antud asjas pädev kohus.
18. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata. Hagejal tuleb oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole.
19. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 2