← Eesti

2-23-111677/21

Obsah (9)§ 405§ 5§ 438§ 173§ 174§ 162§ 175§ 200§ 177

2-23-111677 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 01. november 2023 Tsiviilasja number 2-23-111677 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finance Grou

) § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kohus leiab, et käesoleva asja saab lahendada lihtsustatud korras

§ 405mõttes.

  1. Hagiavaldusele lisatud isiku samasuse tuvastamise lehe (hagiavalduse lisa 6, dtl 102) kohaselt on kostja isik T J (isikukood xxxx) tuvastatud Smart-ID kaudu 11.06.2020 21:
  3. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendustel, et: 1) tema ei ole hagejaga hagi aluseks olevat lepingut sõlminud ega raha saanud; 2) kostja ei ole võtnud hagi aluseks olevat kohustust, kostja isikuandmeid on kasutatud tema teadmata ja tema tahte vastaselt. 20.

§ 5

lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 438

lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostja on sõlminud lepingu Placet Group OÜ-ga; kui jah, kas kostjal on tekkinud lepingust tulenevad kohustused ning kas kostja vastuväited välistavad tema vastu esitatud nõuete rahuldamist. 4

(7)2-23-111677
  1. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 2 p 5 järgi elektroonilise side ettevõtja on isik, kes osutab lõppkasutajale või teisele üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajale üldkasutatavat elektroonilise side teenust ja p 15 järgi klient on üldkasutatavat elektroonilise side teenust kasutav isik, kellel on üldkasutatava elektroonilise side teenuse kasutamiseks leping sideettevõtjaga.
  2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Krediidilepingu mõiste on toodud võlaõigusseaduse (VÕS) §-is 401, mille esimese lõike kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus leiab, et 11.06.2020 isiku samasuse tuvastamine läbi Smart-ID (hagiavalduse lisa 6, dtl 102) kujutab ennast dokumentide sisu ja tingimustega nõustumise kohta tahteavalduse tegemist. Kostja isik (T J, isikukood 36811255243) on tuvastatud Smart-ID kaudu 11.06.2020 21:
  4. Kostja on kohtuistungil esitanud avalduse, mille kohaselt on laenu kostja nimel võtnud tema poeg J J. Kohus arvestab käesolevat asja lahendades nimetatud tõendiga. Samas kohus ei nõustu kostja väidetega tema poolt kohustuste mittevõtmise kohta. Kostja on kohtuistungil teatanud, et ta ei ole tühistanud poja kasutuses olevat Smart-ID-d. Kohus leiab, et sellega on kostja soodustanud tema IDkaarti kasutades tema nimele Smart-ID vormistamist.
  5. Riigikohus on lahendi 2-16-124450 punktis 23 leidnud, et … Olukorras, kus isik annab vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (ID-kaardi ja PIN-koodid) kolmanda isiku valdusesse, ei ole välistatud analoogia korras volituse andmise regulatsiooni kohaldamine… TsÜS 115 lg 1 järgi tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 118 lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Õiged ei ole kostja vastuses toodud väited kostja isikuandmete tema teadmata ja tema tahtevastaselt kasutamise kohta. Kostja on teadlik oma Smart-ID kasutamisest tema poja poolt ning ei olnud ka kohtuistungi toimumise ajaks takistanud pojal selle kasutamist. Seega isegi eeldades, et kostja ise ei ole Placet Group OÜ-ga tehingu sõlmiseks tahet avaldanud, on tahteavalduse kostja nimel teinud isik, kellele kostja enda esindamiseks volituse andis. Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et lepingu sõlmimisel näidatud kontaktandmed, s.o telefoninumber ja e-posti aadress, ei kuulu kostjale. Olukorras, kus kostja on vabatahtlikult võimaldanud ennast esindada, ilma esindamise ulatust piiramata, et tee kostja need vastuväited kostja nimel sõlmitud tehinguid kehtetuks.
  6. Hagiavalduse lisast (dtl 101) nähtub, et Placet Group OÜ on loovutanud 03.01.2023.a vastavalt võlaõigusseaduse §-le 164 nõude loovutamise lepinguga OÜ Aktiva Finance Group-le krediidikonto lepingust nr. xxxx tuleneva nõude kostja vastu koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid 5
(7)2-23-111677 kõrvalnõudeid. Seega on esialgne võlausaldaja loovutanud kostja vastase nõude hagejale ning asjakohased ei ole kostja väited selle kohta, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud.
  1. Kostja on esitanud hagile vastuväite, et tema andmeid kasutati tema teadmata kolmanda isiku poolt tehingu tegemiseks ja selle kohta on algatatud uurimine.
  2. 06.10.2023 on Viru Maakohtule esitatud Politsei- ja Piirivalveameti teatis selle kohta, et 26.01.2023 alustati kriminaalasi nr xxxx KarS § 213 lg 1 tunnustel. Kriminaalasi alustati seoses sellega, et 26.01.2023 pöördus xxxx T J, kes andis teada, et tema nimel on võetud laene erinevatest ettevõtetest. Hetkel toimub kriminaalasjas eeluurimine. Kohus leiab, et vaatamata algatatud kriminaalmenetlusele on võimalik käesolev tsiviilasi sisuliselt lahendada. Kohus selgitab, et juhul kui kriminaalmenetluses tuvastatakse, et keegi on süüdi kostja andmete kasutamises ja kostja nimel tehingute tegemises, siis on kostjal regressi korras nõue isiku vastu, kes käesolevas asjas menetletava kohustuse kostjale tekitas.
  3. Kostjal on täitmata tema ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuse 1 857.33 eurot, intressi 192.18 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 187.14 eurot. Samuti tuleb kostjal hagejale tasuda viivist põhinõudelt alates 3.05.2023 kuni põhinõude summas täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 29,9% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõue 1857,33 eurot.
  4. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi hagiavalduses toodud ulatuses ilma hagi rahuldamise vajadust täiendavalt põhistamata. MENETLUSKULUD 29.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

  1. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 1 575.08 eurot, sh riigilõiv 358 eurot, hageja õigusabikulud 1217,08 eurot.
  2. 22.10.2023 esitas kostja vastuse, milles hageja menetluskulude suurusega ei nõustu.
  3. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). 33. Hageja poolt esitatud esindustasu arvetest nähtub, et hageja õigusabikulud koosnevad maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisest ja kohtule esitamisest (20 eurot), täiendavate alusdokumentidega tutvumisest ja nende analüüsist; hagiavalduse ettevalmistamisest ja koostamisest; lisade kogumisest ja komplekteerimisest; dokumentide esitamisest kohtule (3 h); kostja 09.05.2023 hagivastusega tutvumisest, seisukoha kujundamisest, vastuse koostamisest ja kohtule esitamisest (45 6

(7)2-23-111677 min); 05.10.
  1. a kohtuistungiks ettevalmistumisest (1 h 30 min); kohtuistungil osalemisest (35 min); seisukoha koostamisest kostja 05.10.2023 istungil esitatud dokumendi osas ja kohtule esitamisest (1 h), menetluskulude nimekirja koostamisest ja esitamisest (15 min).
  2. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 7 h ja 5 minuti ulatuses, so summas 1 197.08 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt 5-l leheküljel.

§ 200

lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabi kulud dokumentide analüüsile, hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 3 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi.

  1. Samuti on ebamõistlik ajakulu 1 h 30 min kohtuistungiks ettevalmistumiseks, seda enam, et kohtuistung kestis vaid 35 minutit. Hageja esindaja oli eelnevalt kostja seisukohaga tutvunud ning oma seisukoha juba kujundanud, seega on kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu põhjendamatult suur. Kohus loeb ettevalmistumise põhjendatud ajakuluks 15 min.
  2. Tulenevalt hageja poolt esitatud andmetest on hageja lepingulise esindaja tunnihind 169 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 731.77 eurot (4 h 20 min). Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 17.03.2023 summas 79.32 eurot ja hagiavalduse esitamisel 02.05.2023 summas 305.68 eurot, kokku 385 eurot. Tulenevalt

§ 173

lg-st 2 ja

§ 162lg-st 1 jätab kohus riigilõivu summas 385 eurot kostja kanda.

37. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 136.77 eurot, sh riigilõiv 385 eurot, õigusabikulud 731.77 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. 38.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 39. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.