Obsah (9)

§ 423§ 368§ 657§ 654§ 371§ 230§ 173§ 171§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2023, Tallinn Kohtuasja nu

) § 368 lg 1 mõttes veenvalt põhistanud. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus hageja on õigusliku huvi õigussuhte tuvastamise vastu kaotanud, kuna tuvastatavast õigussuhtest tulenev nõue on aegunud. Seega tuleb hageja tuvastusnõue jätta

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

3 Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, kuivõrd vaidlustatud otsusest ei selgu, miks tuleb aegumist puudutavas küsimuses kohaldada TsÜS § 150, mitte aga TsÜS §
2. Hageja on põhjendanud, miks VÕS § 1047 lg-st 4 tulenevat nõuet ei ole võimalik mõista kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudena, kuid maakohus ei ole hageja käsitlust analüüsinud. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et nõude aegumise hindamisel tuli kohaldada TsÜS §
3. Hageja ei ole esitanud kostja vastu kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevat nõuet, vaid on nõudnud kostjalt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. VÕS § 1047 lg 4 alusel esitatud nõude puhul on tegemist seadusest tuleneva nõudega, mille esitamiseks ei ole oluline, kas kostja on õigusvastaselt käitunud või kas ebaõigete andmete avaldamisega on hagejale kahju tekitatud. Ka kostja on nõustunud hageja seisukohaga, käsitades hageja VÕS § 1047 lg 4 alusel esitatud nõuet mittevaralise kahju heastamise meetmena. Heastamine ei ole aga kahju hüvitamine. Kuna praegusel juhul tuleb hageja nõude aegumisele kohaldada TsÜS § 149, siis ei ole ka oluline, millal hageja artiklist teada sai. Maakohus on hageja tuvastushuvi nõude lahendamisel rikkunud põhjendamiskohustust, jättes vaidlustatud otsuses hageja väited analüüsimata. Samuti kohaldas maakohus ebaõigesti

§ 368lg-t 1, kui leidis, et hagi aegumise tõttu on lõppenud ka hageja tuvastushuvi.

Hageja on selgitanud, et hagejale on õigussuhte tuvastamine vajalik selleks, et ta saaks kohtuotsuse alusel nõuda Vikipeedias teda puudutavate ebaõigete andmete muutmist. Hageja ei saa nõuda Vikipeedialt andmete ümberlükkamist, kuna seal üksnes refereeritakse allikaid ja neis sisalduvat infot. Asjaolu, et hageja sooritusnõue kostja vastu võib olla aegunud, ei tähenda, et hageja ei saaks kasutada kohtulahendit artiklile tehtud viite kustutamiseks või täiendamiseks Vikipeedias. Vastustaja seisukoht 5. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kolleegium nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

1. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas hageja nõue kostja vastu andmete ümberlükkamiseks on aegunud ning kas hagejal on tuvastusnõude – kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid andmeid – esitamiseks õiguslik huvi. Maakohus leidis, et hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on aegunud ning tuvastusnõue tuleb jätta läbi vaatamata. Kolleegium hindab maakohtu järelduse kontrollimisel esmalt seda, kas ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on aegunud (I) ja hindab seejärel, kas hagejal on ebaõigete andmete avaldamise tuvastamise vastu õiguslik huvi (II). Lõpetuseks jaotab kolleegium menetluskulud. I
2. Maakohus leidis, et andmete ümberlükkamise nõue tuleb kvalifitseerida VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1 järgi ning tegemist on kahju õigusvastase tekitamise nõudega, mille aegumistähtaega reguleerivad TsÜS § 150 lg-d 1 ja
3. Kolleegium ei nõustu hageja 4 apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust. Maakohus on oma seisukohti nõuetekohaselt põhjendanud, sealjuures ei ole maakohus asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on tuvastatud asjaoludele õigesti kohaldanud TsÜS § 150 lg-t 1 (nõude aegumistähtaeg on kolm aastat kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teadasaamisest). Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. 8.
4. Maakohus tuvastas, et hageja oli vaidlusaluse artikli ilmumisest teadlik hiljemalt
5. veebruaril 2012, mistõttu on hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue, mis esitati kohtusse
6. jaanuaril 2022, aegunud (maakohtu otsuse p 6.3). Maakohtu tuvastatud asjaolusid ei ole hageja apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Hageja leiab jätkuvalt, et VÕS § 1047 lg 4 ei ole olemuselt kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue, kuna selle kohaldamise eelduste hulgas ei ole õigusvastasust ega kahju. Kolleegium hagejaga ei nõustu. 8.
7. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu nõuda avaldajalt andmete ümberlükkamist, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). Maakohtu seisukohta, et tegemist on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega, kinnitab sätte asukoht kahju õigusvastase tekitamise VÕS
8. peatükis. Kolleegiumi hinnangul on sellise nõude hõlmamine TsÜS §-ga 150 põhjendatud, kuna ei ole mõistlik kahju tekitanud teo toimepanemisest ja selle põhjustajast teadlikul kannatanul võimaldada esitada sellele teole põhinevaid andmete ümberlükkamise nõudeid ka veel pärast kolme aasta möödumist. Seda põhimõtet, et TsÜS § 150 hõlmab ka VÕS § 1047 lg 4 järgselt nõuet ebaõigete andmete ümberlükkamiseks või parandamise avaldamiseks, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest, toetab ka õiguskirjandus (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tartu 2023, koost. P. Varul jt, § 150, komm 3.1.1.b). Ka olemasolevas kohtupraktikas pole siiani asutud teistsugusele seisukohale. II
9. Maakohus hindas hageja põhjendusi tuvastusnõude esitamisel õigusliku huvi kohta ning leidis, et kuna hagi ese nii tuvastus- kui ka sooritusnõude puhul on sama ning tuvastatavast õigussuhtest tulenev nõue on aegunud, siis on hageja õigusliku huvi õigussuhte tuvastamise vastu kaotanud (maakohtu otsuse p 6.5). Kolleegiumi hinnangul on maakohus oma seisukohti nõuetekohaselt põhjendanud, sealjuures ei ole maakohus asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on tuvastatud asjaoludele õigesti kohaldanud

§ 368lg-t 1 ja § 423 lg 2 p 2.

Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. 9.

1. Hageja kordab apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud väiteid ning maakohus on neid otsuse tegemisel arvestanud. Kohus peab omal algatusel kontrollima, et menetluses oleval hagil on perspektiivi, sest vastasel juhul tekitaks menetluse jätkamine üksnes asjatuid kulutusi. Tuvastushuvi puhul õigusliku huvi olemasolu ei eeldata, vaid hageja peab seda põhjendavad asjaolud välja tooma. Maakohus tegi esmalt kindlaks, kas hagejal saab olla õiguslikku huvi, seejärel leidis, et esitatud põhjendused ei ole piisavad tuvastusnõude menetlemiseks (vt ka maakohtu
2. aprilli
3. a kohtuistungi protokoll, mille kohaselt andis maakohus hagejale täiendava tähtaja tuvastusnõude põhjendamiseks; II kd, tl 64). Perspektiivituse võimalikud põhjused ja hindamiskriteeriumid on seejuures samad mis

§ 371lg 2 kohaldamisel.

Erinevalt

§ 423

lg-st 1 on kohtul lg 2 alusel kaalutlusõigus, kas jätta hagi läbi vaatamata või jätta hagi sisulise otsusega rahuldamata. Menetlusökonoomia põhimõttega on kooskõlas, et olukorras, kus hagejal ei ole tuvastusnõuete esitamiseks tuvastushuvi

§ 368

lg 1 mõttes, tuleb tuvastusnõuded jätta

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata või menetlusse võetud nõuded

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (Riigikohtu 3.

mai

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 24). 5 9.
2. Esmalt märgib kolleegium, et kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui tuvastatavast õigussuhtest tulenevad nõuded on aegunud, võib hageja olla kaotanud õigusliku huvi õigussuhte tuvastamise vastu. Praegusel juhul nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on aegunud. Asjaolu, kas tegemist on ebaõigete andmetega, peaks kohus kontrollima õiguskaitsevahendi (nt ebaõigete andmete ümberlükkamine või kahju hüvitamine) kohaldamisel (vt nt Riigikohtu
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 24). Hageja tuvastushuvi põhjenduseks ei saa olla tema sooritusnõude võimalik aegumine (vt nt Riigikohtu
5. detsembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 13.3). Kui sooritusnõue on aegunud, siis ei ole hagejal võimalik tuvastusnõude kaudu saada paremat õiguslikku seisundit. Olgu ka märgitud, et kostja ei ole VÕS § 1047 lg 1 tähenduses Vikipeedias avaldatud andmete avaldajaks. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Hageja ei tugine sellele, et Vikipeediale edastas andmeid kostja (vt praeguse otsuse p 9.3). Hageja soovib kohtuotsust, millega tuvastatakse kostja faktilise käitumise õigusvastasus, kasutada muus õigussuhtes. Sellest võib omakorda järeldada, et tegelikult ei ole hagejal tuvastushuvi kostja suhtes. Tuvastushuvi eeldab, et tuvastusnõude alusel tehtud kohtulahend on ka sobiv vahend eesmärgi saavutamiseks. Hageja nõue sellisele eeldusele ei vasta ning seetõttu tuleb eitada tuvastushagi esitamise õigust kostja faktilise käitumise õigusvastasuse tuvastamise nõudes. 9.
7. Teiseks ei saa kolleegium nõustuda hageja väitega, et tuvastusnõude rahuldamise kohtuotsusel on praktiline väljund – hageja saab kohtuotsust oma õiguse realiseerimise huvides kasutada Vikipeedias avaldatud andmete muutmiseks. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta on esitanud Vikpeediale taotluse andmete muutmiseks ning et sellest on keeldutud. Pooled on eri meelt selles, kuidas toimub Vikipeedias andmete ümberlükkamine või muutmine. Vikipeedia defineerib ennast kodulehel kui paljukeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutab ühiselt suur hulk vabatahtlikke (avalikult kättesaadav https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia). Pooled on üksmeelel selles, et igaüks võib Vikipeedias andmeid muuta, kuid hageja väidab lisaks, et muudatuse tegemist kontrollib administraator ning kui puudub viide allikale, nt kohtuotsusele, siis muudetakse andmed algsele kujule tagasi. Kolleegium leiab, et hageja ei ole

§ 230

lg 1 järgi tõendanud, et tal on vaja just kohtuotsust Vikipeedias kostja avaldatud artiklile viite kustutamiseks või täiendamiseks. 9.4. Lisaks ei nõustu kolleegium hagejaga ka selles, et tuvastushagiga on tal võimalik saada rehabiliteeritud või hoiatada kostjat edaspidi rikkumistest hoiduma. Kuna tuvastushagi puhul peab lähtuma õiguskaitsevajadusest, siis

§ 368

lg 1 tõlgendusega ei saa minna nii kaugele, et tuvastushagi esitamise õigus tekib iga materiaalõigusliku vajaduse korral, kui ühtki teist hagi tuvastushagi asemel esitada ei saa. Menetluskulude jaotus 10. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. 11. Tulenevalt

§ 173

lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse.

§ 171

lg 1 järgi jäävad hageja apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda. 12. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) 6