1-22-4568/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. november 2023 Kohtuasja number 1-22-4568 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Kohtuasi Kaido Männiku (Männik, isikukood: 37111015228) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üle otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Määruskaebuse esitaja Kaido Männik ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, määruskaebused Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Andraš Tšitškan Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. oktoobri
6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
7. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole vandeadvokaat Leelo Viili poolt Kaido Männikule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 86,40 eurot, sealhulgas käibemaks 14,40 eurot.
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Kaido Männikult Eesti Vabariigi kasuks välja 86,40 eurot.
9. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
10. Tartu Maakohtu
11. augusti
12. a otsusega tunnistati Kaido Männik süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Kaido Männikule mõistetud karistust Tartu Maakohtu
13. augusti
14. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-21-5539) mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu vangistuse, võrra. Ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti Kaido Männikule 1 aasta ja 11 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva, millest tulenevalt kuulus kandmisele 1 aasta 10 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaeg algas
15. septembril 2022 ja lõppeb
16. augustil
18. Tartu Vangla esitas
19. augustil 2023 Tartu Maakohtule materjalid Kaido Männiku ennetähtaegse vabastamise üle otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ka prokuratuur on vanglaga päri ning nõustub Kaido Männiku vabastamisega. Vaidlustatud kohtumäärus
20. Tartu Maakohus jättis
21. oktoobri
22. a määrusega Kaido Männiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
23. Kuigi täidetud on formaalsed eeldused Kaido Männiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks, puudub veendumus, et ta uusi kuritegusid toime ei pane.
24. Kaido Männiku elukäiku iseloomustab õigusvastane käitumine – teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab ta juba viiendat korda. Varasemad kuriteod on olnud nii varavastased kui liiklussüüteod. Praegust liitkaristust kannab süüdimõistetu korduva mootorsõiduki joobes juhtimise eest, mille ta pani toime katseajal.
25. Kaido Männiku kuriteod ja eluviis viitavad alkoholiprobleemile. See on aga uute süütegude riskiteguriks. Karistuse alguses viidi süüdimõistetuga läbi sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ raames vestlus, mille käigus selgus, et süüdimõistetu ei pea alkoholi tarvitamist probleemiks, kuna alkoholi tarvitamise tõttu ei ole tal midagi tegemata jäänud. Pigem aitab see pingeid maandada. Samas on ta väljendanud soovi hakata teistmoodi elama, vältides alkoholi pruukimist.
26. veebruaril 2023 toimunud jätkuvestluse tagasiside põhjal on Kaido Männiku hoiakutes toimunud muutused paremuse suunas – süüdimõistetu on võtnud eesmärgiks alkoholi tarvitamisest loobuda. Kohtuistungil tõi Kaido Männik välja, et terviseprobleemide tõttu ta alkoholi enam tarvitada ei tohigi. Kuna varasemalt ei ole ta alkoholiga seotud probleeme tõsiselt võtnud, ei saa olla kindel, et taolised muutused on tõelised ega ole tingitud soovist vabadusse pääseda.
27. Alates
28. veebruarist 2023 on Kaido Männik paigutatud avavanglasse. Ta töötab puidutööstuses KM element OÜ, mis asub väljaspool vangla territooriumi. Tal on võimaldatud külastada kauplusi ja osaleda kirikuteenistustel, samuti külastada lühiajalise väljasõidu raames kodu. Kaido Männikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus järelevalveta liikumise tingimuse rikkumise eest. 2
29. Vabanemise korral on süüdimõistetule tagatud elu- ja töökoht. Vangla iseloomustuse kohaselt on Kaido Männiku töösuhted olnud lühiajalised. Seda korduvate vangistuste tõttu. Kinnipeetava enda sõnul on ta olnud enamuse ajast siiski tööga hõivatud. Oma lähedasteks on ta nimetanud elukaaslase ja viimase tütre. Elukaaslasega suhtleb ta tihti telefoni teel. Sisuliselt ei erine Kaido Männiku vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt varasematest.
30. Kaido Männiku edasise õiguskuuleka käitumise tagaks alkoholi tarvitamisest loobumine. Sõnades on ta selleks valmisolekut avaldanud, kuid tema varasema käitumise tõttu pole see veenev. Ehkki süüdimõistetu hoiakutes on toimunud positiivseid muutusi, ei ole need siiski piisavad, et ta ennetähtaegselt vabastada. Kaido Männikul on olnud võimalusi oma käitumist parandada, kuid seda ta teha soovinud pole. Seetõttu puudub veendumus, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja risk uute süütegude toimepanemiseks on madal. Määruskaebused
32. oktoobril 2023 laekus kohtule Kaido Männiku kaitsja määruskaebus, milles viimane palub vaidlustatud kohtumääruse tühistamist ning Kaido Männiku vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaebuses esitatud argumendid on lühidalt sellised. 10.
33. Esimese astme kohus teinud kaalutlusvea, tuginedes üksnes Kaido Männiku korduvale karistatusele, sõltuvusprobleemile ning sellele, et viimane kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. Maakohus nõustus, et süüdimõistetu hoiakutes on käesoleva vangistuse ajal toimunud positiivseid muutusi, kuid jättis põhjendamata, miks need ei ole tema vabastamiseks piisavad. Liiati on kohus jätnud arvestamata positiivsed asjaolud, nagu osalemise rehabiliteerivates tegevustes vangistuse kestel, töötamine, soov alkoholisõltuvusest vabaneda, vabanemisjärgsed elutingimused ning kriminaalhoolduse võimekus abistada teda taasühiskonnastamisel. 10.
34. Kohus on jätnud tähelepanuta vangla iseloomustuses märgitu, mille kohaselt on Kaido Männiku uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 21% ja uue vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 36% – teisisõnu vähetõenäoline. 10.
35. Karistuse eesmärkide saavutamine ei eelda tingimata karistuse lõpuni kandmist. Ennetähtaegse vabastamisega ei vabane süüdimõistetu karistusest, vaid kannab selle lõpuni leebematel tingimustel, olles kriminaalhooldaja järelevalve all. Ka vangistusest tähtaegse vabastamisega vajavad samad probleemid lahendamist. Samas pole sellisel juhul võimalik isiku käitumist kontrollida ega teda riskivaldkondades abistada. Koostöö kriminaalhooldusega teeb kinnipeetava tagasituleku ühiskondlikku ellu kergemaks ning võimaldab rakendada sotsiaalprogrammides õpitut. Kaido Männik on valmis järgima kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi, mis ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad. 10.
36. Kaido Männiku puhul on olemas positiivsed asjaolud, mis toetavad tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Ta soovib töötada ja alkoholisõltuvusest vabaneda. Samuti on ta on läbinud sotsiaalprogrammi. Vabaduses on talle tagatud kindel elu- ja töökoht ning toetavate lähedaste olemasolu. Vaidlustatud kohtumäärusest ei selgu, kuidas peaks Kaido Männik edasise karistuse ajal veel oma õiguskuulekust tõestama, arvestades eeltoodud asjaolusid ning suhtumise ja motivatsiooni muutust.
37. Tartu Maakohtu
38. oktoobri
39. a määruse peale esitas kaebuse ka Kaido Männik, paludes end vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Süüdimõistetu leiab, et 3 vaidlustatud kohtumäärus on põhjendamatu. Oma terviseprobleemi tõttu ei tohi kinnipeetav enam alkoholi tarvitada – see lõppeks surmaga. Maakohtu põhjendused rajanevad süüdlase varasemal käitumisel. Samas pole arvestatud tema viimase aja muutustega. Süüdimõistetu tunnistab ja kahetseb tehtut. Kui vanglaametnikud ei oleks veendunud Kaido Männiku paranemises, ei oleks teda avavanglasse lubatud. Vabanedes on kinnipeetaval kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Ringkonnakohtu seisukoht
40. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebustes esitatu ei anna alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Kaido Männiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
41. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
42. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus Kaido Männikut vabastamata jättes kaalutlusviga teinud. Kuna esimese astme kohus põhjendas piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa Kaido Männikut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning ringkonnakohus nõustub nende põhistustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt KrMS § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Et peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas positiivsed asjaolud, nagu Kaido Männiku võrdlemisi hea käitumine vangistuse jooksul ja head vabanemisjärgsed elutingimused, kaaluvad üles teda iseloomustava negatiivse teabe, vastab ringkonnakohus määruskaebustes esitatud argumentidele järgmist.
43. Ei saa eitada, et Kaido Männiku käitumine vanglas on olnud valdavalt hea: ehkki süüdimõistetul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus (noomitus järelevalveta liikumise tingimuste rikkumise eest) pole tegemist kuigivõrd raske rikkumisega (süüdimõistetu eksis registreerimislehele märke tegemise nõude vastu), millest on tänaseks möödunud enam kui pool aastat. Kaido Männikut iseloomustab positiivselt seegi, et ta on osalenud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreeningu“ vestlustel, löönud kaasa majandusabitöödel ning töötab tänaseni puidutööstusettevõttes KM Element OÜ. Süüdimõistetu kasuks kõneleb ka see, et alates veebruarist viibib ta avavanglas. Sellegipoolest ei ole loetletud positiivsed asjaolud piisavalt kaalukad tema ennetähtaegseks vabastamiseks.
44. Tõik, et Kaido Männikul on kolm kehtivat kriminaalkaristust (kokku on teda kriminaalkorras karistatud 11 korral) ning et vangistuses viibib viiendat korda, kinnitab üheselt, et varasemad vangistused on tema puhul osutunud viljatuks – ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Tartu Maakohtu
45. augusti
46. a otsusega tunnistati Kaido Männik süüdi joobes juhtimises, mille eest karistati teda pooleaastase vanglakaristusega. Mõistetud karistus jäeti aga täitmisele pööramata tingimusel, et Kaido Männik ei pane pooleteise aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle määratud nõudeid ja kohustusi. Pisut vähem kui kaks aastat hiljem, s.o
47. augustil 2021 tabati Kaido Männik uuesti joobnuna autoroolist. Ehkki tegemist oli korduva joobes juhtimisega, jäi taas valdav osa talle mõistetavast karistusest tingimisi täitmisele pööramata. Tartu Maakohtu
48. augusti
49. a otsusega mõisteti talle küll üheaastane vangistus, kuid sellest pidi ta n-ö šokivangistusena reaalselt ära kandma 2 kuud ja 28 päeva. Ülejäänud vangistus jäeti täitmisele pööramata eeldusel, et Kaido Männik ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Võimaluse karistust vabaduses kanda 4 lasi aga Kaido Männik käest, kuna
50. juulil 2022 pani ta toime uue joobes juhtimise. Niisiis pole varasemad karistused Kaido Männikut õiguskuulekusele suunanud. Tähelepanu väärib seegi, et ka lühiajaline šokivangistuse mõistmine ning sellele järgnenud kriminaalhooldus ei suutnud tema poolt kuriteo sooritamist ära hoida. Katseajal uue kuriteo toimepanemisega on Kaido Männik kuritarvitanud kohtu usaldust. Kuigi minevikusündmusi muuta ei saa, pole kirjeldatud elukäigu pinnalt paratamatult alust uskuda Kaido Männiku lubadusi, et ta on nüüdseks muutunud ning teinud vangistusest vajalikud järeldused.
51. Kohtukolleegiumi meelt ei muuda ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ühes käitumiskontrolli nõuete ja elektroonilise valvega. Kuivõrd Kaido Männiku viimane kriminaalhooldus ebaõnnestus, tuleb skepsisega suhtuda ka uue katseaja eduka läbimise perspektiivi. Kaido Männiku peamiseks komistuskiviks võib saada alkoholi tarvitamine. Ehkki süüdimõistetul ei ole iseloomustuse andmetel diagnoositud alkoholisõltuvust, on ta hoolimata probleemi pikaaegsest olemasolust (kestusest) jätkanud alkoholi tarvitamist, põhjendades seda ärrituse ning teiste emotsioonide allasurumisega. Kuigi süüdimõistetu väidab, et ta ei saa enam kroonilise haiguse tõttu alkoholi tarvitada, puudub ringkonnakohtul informatsioon, mis tõvega on tegemist. Ka kinnipeetava iseloomustus ei heida sellele valgust – selles on vaid üldsõnaliselt märgitud, et Kaido Männikul on diagnoositud krooniline haigus. Seega jääb selgusetuks, millise haigusega on tegemist. Siiski ei oma kõnealuse teabe puudumine määravat tähtsust, kuna isegi (alkoholi tarvitamisest mõjutatava) kroonilise haiguse olemasolu ei pruugi olla piisav, et süüdimõistetut karskusele sundida – on võimalik, et Kaido Männik võtab isegi alkoholi tarvitamisega kaasnevatest potentsiaalsetest ohtudest või enesetunde halvenemisest hoolimata riski ja jätkab alkoholi tarbimist.
52. Kuigi süüdimõistetu väidab, et on tänaseks jõudnud otsustamise faasi ning väljendab soovi alkoholiga lõpparve teha, pole välistatud võimalus, et niisuguse väite esitamine on ajendatud üksnes eesmärgist ennetähtaegselt vabaneda. Nähtub ju vangla koostatud iseloomustusest, et süüdimõistetu kuriteod on seotud alkoholi tarvitamisega ning alkoholi pruukimine on hinnatud tema kuritegeliku käitumise riskiteguriks. Võttes veel arvesse Kaido Männiku pikaaegset alkoholi tarvitamise kogemust – samuti seda, et Kaido Männik on pärast vanglakaristuste kandmist jätkanud joomist – , ei saa olla kindel, et ta soovib tõepoolest alkoholist loobuda. Seega ei saa välistada võimalust, et vabadusse naastes pöördub ta endise tarvitamiskäitumise juurde tagasi. See aga tõstab paratamatult ka uue kuriteo toimepanemise ohuprognoosi.
53. Puutuvalt kaitsja etteheitesse, et esimese astme kohus pole vangla iseloomustuses välja toodud riskiprotsente arvestanud, tuleb selgitada järgmist. Kohtupraktikas omaks võetud seisukoha järgi ei olegi neile riskiprotsentidele tuginemine lubatud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
54. märtsi
55. a määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104, p-d 26-27). Seetõttu ei talitanud maakohus valesti, kui jättis need tähelepanuta.
56. Kaitsja hinnangul on kriminaalhoolduse abil võimalik kergendada Kaido Männiku ühiskondlikku ellu tagasipöördumist. Taoline seisukoht kriminaalhoolduse mõtte ja tähenduse osas on küll asjakohane, kuid vabastamisele kuulub siiski süüdimõistetu, kelle edasises õiguspärases käitumises on kohus veendunud. Kaido Männikut iseloomustavate asjaolude pinnalt niisugust veendumust kohtukolleegiumil ei teki.
57. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
58. oktoobri
59. a määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. 5
60. Kaido Männiku kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil taotleb kohtumääruse analüüsimise, nõustamise ja määruskaebuse koostamise eest tasu 72 eurot, millele lisandub käibemaks summas 14,40 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus kaitsja määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 86,40 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel Kaido Männiku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6