← Eesti

2-23-12404/2

Obsah (7)§ 372§ 371§ 459§ 230§ 173§ 168§ 463

2-23-12404 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 20. september 2023 Tsiviilasja number 2-23-12404 Tsiviilasi A. P. hagi A. S. ja K. S. vast

) § 372 lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

§ 372

lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. 4.

§ 371

lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja palub muuta Viru Maakohtu

  1. novembri 2022 ja Tartu Ringkonnakohtu
  2. mai 2023 otsusega muutmata jäetud lahendi alusel välja mõistetud elatist. Hageja leiab, et ei suuda välja mõistetud elatist lastele tasuda, kuna ta on osalise töövõimetusega ning tema ülalpidamisel on lisaks kostjatele xxxx sündinud laps T. R. P., samuti on hagejal ka tütar, kes on tänaseks täisealine kuid vajab samuti toetust, kuna on xxxx. Hagiavalduse kohaselt on hageja osalise töövõimega, mistõttu on tema ainus sissetulek töövõimetoetus summas 320 eurot ning noorimale lapsele ei jää midagi, kuna kohtutäitur on asunud elatist sisse nõudma.
  3. Hageja on esitanud Viru Maakohtule samasisulise nõudega hagiavalduse ka 25.08.2023 (tsiviilasi nr xxxx). Viru Maakohus keeldus nimetatud tsiviilasja 28.08.2023 kohtumäärusega menetlusse võtmast, määrus jõustus 16.09.
  5. Kohus leiab, et käesolevas asjas esitatud hagiavaldus on sisu poolest sarnane tsiviilasjas nr xxxx esitatud hagiavaldusega, ehk esitatud hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik. Seega leiab kohus, et ka käesoleval juhul ei ole põhjendatud hagejale määrata tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuivõrd hageja ei ole kohtu ette toonud uusi asjaolusid, mis annaks aluse hagiavalduse menetlusse võtmiseks. 7.

§ 459

lg 1 p-de 1-2 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohus selgitab veelkord, et kohtulahendi muutmiseks on alust vaid juhul, kui oluliselt on muutunud nõude rahuldamise aluseks olnud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. See tähendab, et hagejal tuleb tõendada, et makse suuruse või kestuse määramisel tähtsust omanud asjaolud on oluliselt muutunud pärast otsuse jõustumist. 8. Elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse põhjendatud vajadused või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, mh kui kostja vara või sissetulek väheneb oluliselt või hageja nt abiellub, leiab töö või tema varaline seis paraneb (RKTKo 28.09.2016 p 34). Käesoleva elatise muutmise hagiavalduses toodud asjaolud ei anna alust järeldada, et elatise väljamõistmise hetkest alates on asjaolud oluliselt muutunud. Nimelt on hageja märkinud, et tema töövõimetuspensioni suurus on 320 eurot, vaidlustatava otsuse tegemise ajal oli töövõimetuspensioni hüvitise suuruseks 270 eurot. Lisaks on alaealine laps sündinud xxxx, mida on 2

(3)2-23-12404 ka Tartu Ringkonnakohus
  1. mai 2023 otsuse tegemisel arvestanud. Sealjuures on Tartu Ringkonnakohus oma
  2. mai 2023 kohtuotsuses asunud seisukohale, et maakohtu poolt tehtud järeldus, mille kohaselt käesolevas tsiviilasjas hageja rollis olev menetlusisik teenib tulu sularahas, on õige ja seega on tema võimalik sissetulek piisav. Kohus selgitab veelkord, et ainuüksi asjaolude muutumisest siiski ei piisa, vaid sellest peab tulenema ka vajadus suurendada või vähendada väljamõistetud elatise suurust.
  3. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et talle teadaolevalt ei kasuta kostjate esindaja elatist laste huvides, vaid laseb endale selle eest teha iluprotseduure, ning et hageja on pöördunud hiljuti kohaliku omavalitsuse lastekaitseametniku poole seoses laste üksinda kodus viibimisega ajal, mil kostjate seaduslik esindaja tööl viibib. Mõlemad väited on aga põhistamata. Kohus selgitab et

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tema nõuded ja vastuväited tuginevad, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuigi sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib lapse huve puudutavates vaidlustes kohus tõendeid koguda omal algatusel, ei tulene sellest aga kohtule kohustust seda teha. 10.

§ 372

lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 11. Kohus selgitab veelkord, et hagejal ei teki uue hagi esitamise õigust enne asjaolude oluliselt muutumist. 12.

§ 173

lg 3 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. 13.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. 14. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 463lg 1, § 465, § 372 lg 5, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 24.10.2023 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 20. septembri 2023 määrus muutmata. 20.09.2023 kohtumäärus kohtumäärusega. 2-23-12404 jõustus 05.12.2023 Tartu Ringkonnakohtu /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.