Obsah (6)

§ 442§ 5§ 173§ 162§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2023.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-23-108683 Tsiviilasi Inka

§ 442lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku 1 2-23-108683 tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Osaühing Inkassoteenused OÜ esitas 01.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3 322,05 euro saamiseks. Kohus tegi 03.03.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 08.03.2023 aadressil xxx Võlgnik J K esitas 18.03.2023 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 28.03.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. Harju Maakohus kohustas 28.03.2023 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse. Hageja esitas hagiavalduse 17.04.2023 ja täiendas seda 03.05.2023. 3. Vastavalt 17.04.2023 (täiendatud 03.05.2023) hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt P F OÜ ja kostja J K vahel 31.12.2018 sõlmitud laenulepingu nr XXX ja selle lisade alusel põhivõlgnevust 2 545,52 eurot, intressi 294,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 177,10 eurot, edasiulatuvat viivist põhinõudelt seadusjärgses määras ja menetluskulusid. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, hageja ei ole algne krediidiandja vaid on nõude omandanud nõude loovutamise teel. 4. Harju Maakohus kohustas hagejat 18.04.2023 määrusega esitama kohtule detailsed andmed selle kohta, et laenulepingute sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust 20 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. 5. Hageja esitas selgituse, et laenuleping kostajaga on sõlmitud järgmiselt: 5.1. P F OÜ (endine ärinimi Y OÜ) (esialgne võlausaldaja) ja Kostja sõlmisid 31.12.2018 laenulepingu nr XXX (edaspidi Leping), mille alusel sai Kostja 2 100 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 20.12.2020; 5.2. P F OÜ ja kostja sõlmisid 13.03.2019 laenulepingu lisa nr XXX- G1 laenulepingu muutmiseks, laenusumma suurenes 500 euro võrra, fikseeriti uus laenu tagastamata põhiosa 2 508,59 eurot ja maksegraafik; 5.3. P F OÜ ja kostja sõlmisid 31.05.2019 laenulepingu lisa nr XXX- G2 laenulepingu muutmiseks, laenusumma suurenes 700 euro võrra, fikseeriti uus laenu tagastamata põhiosa 3 031,32eurot ja maksegraafik; 5.4. P F OÜ ja kostja sõlmisid 25.09.2019 laenulepingu lisa nr XXX- G3 laenulepingu muutmiseks, laenusumma suurenes 1 000 euro võrra, fikseeriti uus laenu tagastamata põhiosa 3 899,16 eurot ja maksegraafik; 5.5. P F OÜ ja kostja sõlmisid 04.12.2019 laenulepingu lisa nr XXX- G4 laenulepingu muutmiseks, laenusumma suurenes 1 000 euro võrra, fikseeriti uus laenu tagastamata põhiosa 4 836,05 eurot ja maksegraafik; 5.6. P F OÜ ja kostja sõlmisid 02.02.2020 laenulepingu lisa nr XXX- G5 laenulepingu muutmiseks, laenusumma suurenes 370 euro võrra, fikseeriti uus laenu tagastamata põhiosa 5 010,39 eurot ja maksegraafik; 5.7. P F OÜ ja kostja sõlmisid 12.04.2022 laenulepingu lisa nr XXX- G5-E1 laenulepingu muutmiseks. Lepingu lisas leppisid pooled kokku, et laenutagastamise tähtaeg on 20.04.2023. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 2 464,87 eurot. Seega põhisumma jääk on 2 545,52 eurot (5 010,39 eurot – 2 464,87 eurot = 2 545,52 eurot). Kõik ülejäänud osamaksed jäid kostja poolt tasumata. 2 2-23-108683 6. Seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte jälgimisega selgitas hageja, et enne laenulepingu sõlmimist ning laenu väljastamist kontrollis P F OÜ kostja maksevõimelisust Pensioniregistri andmete põhjal, mille kohaselt oli Kostja igakuine sissetulek 1 449,76 eurot ja kostjal ei olnud ülalpeetavaid, oma kohustustena märkis kostja 350 eurot, kostja suhtes ei olnud kohtulahendeid, puudusid teated Ametlikes Teadaannetes ja puudusid maksehäired. 7. Kohus selgitas 31.05.2023 kohtunõudes hagejale kohalduvat õigust ja selgitas, esitatud andmete ja tõenditest nähtuvate andmete alusel on kohus esialgsel seisukohal, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud. Kohus selgitas hagejale, et tema nõue ei ole selge ja andis võimaluse haginõude täpsustamiseks ja krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga esitamiseks. 8. Hageja ei täitnud kohtunõuet, vaid selgitas, et esialgse võlausaldaja poolt saadud andmete kohaselt olid lisalaenud väljastatud kostjale vastavalt P F OÜ krediidiandmise korra punktile 3.22. Kliendi kasutusse antava krediidisumma suurendamisel hindab laenuspetsialist ajakohastatud teabe alusel kliendi krediidivõimelisust eeltoodud punktides sätestatud korras uuesti, kasutamata siiski skooringumeetodit ja küsides uut konto väljavõtet üksnes juhul, kui (

1. i)kliendi maksekäitumises on esinenud ebaregulaarsusi, (
2. ii)igakuine annuiteetmakse suureneb üle 50% või (iii) kliendi sissetulek on vähenenud või püsikulud suurenenud. Hageja selgitab, et Üheks oluliseks lisalaenude väljastamise aluseks oli kostja hea maksekäitumine enne lisade vormistamist. Hageja esitas kohtule tõendeid, mis kinnitavad kostja sissetulekut ning seda, et kostjal puudusid maksehäired. 9. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja selgitab, et temale on arusaamatu, mismoodi hageja arvestas põhinõude 2 981,24 eurot. Kostja märgib ühtlasi, et ta on teinud P F OÜ-le tagasimakseid kogusummas 8 256,44 eurot, mistõttu on nõue arusaamatu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 10. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele. 11. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU
3. jt)lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal. 12. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajal esitanud andmeid ega tõendeid (VÕS § 4034 lg 13), mille alusel saaks järeldada, et krediidiandja oleks järginud vastustundliku laenamise põhimõtet ei algse ega iga täiendava laenu väljastamisel kostjale. 13. Krediidiandja on küll kontrollinud kostja maksevõimet 31.12.2018 seisuga, saades kostja netosissetulekuks keskmiselt 1 449,76 eurot, kuid see kontroll eelnes algse laenulepingu sõlmimisele, mille kohaselt sai kostja laenu 2 100 eurot igakuise tagasimaksega 130,91 eurot. Ka algse laenu osas on algne krediidiandja üksnes kogunud ankeetandmeid ja teinud väidetava kontrolli maksehäirete osas, kuid vastava kontrolli tulemuste osas tõendeid esitatud ei ole. 14. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja laenuvõimet ühelgi laenu suurendamisel, kuigi kokku suurenes kostajale väljastatud laen 3 570 3 2-23-108683 euro (500 + 700 + 1 000 + 1 000 + 370) võrra 14 kuu pikkuse perioodi jooksul. Samuti suurenes kuumakse 130,91 eurolt 247,29 euroni ehk ligi kahekordseks. Hageja selgitus, mille kohaselt krediidiandja sisekord täiendavat kontrolli ei nõudnud, ei vabasta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest. 15. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. 16. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. 17. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus andis hagejale võimaluse ümber arvestada oma nõue lähtuvalt VÕS 4034 lg-s 7 sätestatust, kuid hageja ei ole kohtu määratud ajaks ümberarvestust esitanud. 18. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis 31.05.2023 kohtunõuetega hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Kohus hoiatas, et kohus ei saa rahuldada nõuet, mis ei ole selge. Hageja on kohtunõude kätte saanud, kuid otsustatud oma nõuet mitte ümber arvestada ega teavet esitada. 19.

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. Tallinna Ringkonnakohus on
2. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
3. Kuivõrd hageja ei ole hoolimata kohtunõudest esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Veel enam, kostja on esile toonud ja tõendanud, et ta on teinud hagejale kokku tagasimakseid summas 8 256,44 eurot, mis on rohkem, kui hageja põhinõue ja võimalik seadusjärgne intressinõue VÕS § 4034 lg 7 alusel kokku. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. 23.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega 4 2-23-108683 seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 24.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 5