KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Väärteoasi nr 4-23-2396 27. septembril 2023 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piiriv

§ 38

lg 5 ütleb, et juht peab võimaldama kontrollida sõiduki vastavust tehnonõuetele ja varustusele. Tehnonõuete vastavuse kontrollimist viib läbi ja otsustab politseiametnik. Antud juhul patrullametnik pidas vajalikuks teha fotod, mida juht koheselt ei võimaldanud. Klaasi üleslaskmine on vajalik, et saaks kohapeal hinnata, kas tumedust on võimalik kohapeal kõrvaldada või mitte. 15.12.2011 määruse nr 114 lisa 3 punkt 3, alapunkti 3.2 kohaselt nähtavus ja klaasi seisund kontrollitakse vaatlusega. Alapunkt 4 kohaselt kui juhiistme seljatoest ettepoole jäävate klaaside läbipaistvus on lubatust väiksem, siis on tegemist ohtliku rikke või puudusega, mis eeldab tehnonõuetele vastavuse kontroll. Kontroll algab kui on peatatud mootorsõiduk, on see identifitseeritud, teada on juht. Tegemist on üsna lihtsa rikkumisega, liiklusjärelevalve takistamine ei ole väga ulatuslik. Jääb otsuse juurde ja palub jätta kaebus rahuldamata ja politsei otsus muutmata. Kohus uuris järgmisi dokumente: - Väärteoprotokoll (lk 1); - Mootorsõiduk ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaart (lk 2); - Isikusamasuse tuvastamise protokoll (lk 4); - Teabenõuded, vastuskiri, kaaskiri ja akt (lk 5-10,16,20-21); - Detailandmete päring (lk 11); - Vastulause (lk 13-15); - Otsus väärteoasjas (lk 17- 19); - Karistusregistri õiend (lk 22); - kaebus koos lisadega (kohtutoimik lk 2-10). kohus vaatas videosalvestisi. Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, uurinud ja analüüsinud kõiki tõendeid kogumis, asub, hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid, alljärgnevale seisukohale: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs. (vt nt RKKKo 3-1-1-55-08, p 8; nr 3-1-1-74-08, p 7 ja nr 3-1-1-71-09, p 12). Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, mis tähendab, et kohus ei või väljuda väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse piiridest (vt RKKKo nr 3-1-1-75-03). Seega ei saa kohus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. 03.06.2023 koostati Lauri Lemsalu suhtes väärteoprotokoll 231723005525. Protokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt Lauri Lemsalu 03.06.2023 kell 21.23 Laki tn 29 Tallinn takistas riiklikku järelevalvet, mis seisnes selles et teostades liiklusjärelevalvet ja teostades sõiduki tehnoseisundi kontrolli, et hinnata sõiduki küljeklaaside läbipaistvust, ei olnud isik nõus aknaid ülesse laskma, mistõttu ei olnud võimalik riikliku järelevalvet teostada. Rikkus KarS § 279 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritav KarS § 279 lg 1 järgi. Täpselt samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja otsuses. Kohtu hinnangul on protokollis ja otsuses toodud ühelauseline teokirjeldus grammatiliselt raskesti mõistetav. Lausest ei selgu, kes oli see isik, kes teostas liiklusjärelevalvet. Samuti ei selgu teokirjeldusest, kes andis menetlusalusele isikule korraldusi ja millised need korraldused täpselt olid. Kaebuse esitaja L.Lemsalu ütluste kohaselt 03.06.23 peale kella 21.00 Tammsaare teel nägi vilkuritega autot. On kohustatud laskma klaasi alla, ust ei võigi avada, aknaklaas töötas. Seal on mingi vedelikukahjustus, vahel töötab ja vahel mitte. Diskuteerisid edasi. Lõpuks korduvalt proovisid. Kell 22.05 või kell 22.06 proovis süüdet, esimest korda need ei toiminud. Lülitasid süüte välja ja seejärel süüte uuesti sisse ja siis õnnestus klaasid ütles saada. Lõpuks said nad paberid vormistatud. K K puhul tõstis klaasid üles. Kohe ei tõstud klaase, sest oli teatud tõrge esimese patrullametnikuga. Ilmselt ei olnud tema käitumine omane Eesti Vabariigis keskmisele mõistlikule inimesele. Dokumenti tookord kaasas ei olnud. Tunnistaja R V ütluste kohaselt 03.06.2023 peale 21.00 teostasid liiklusjärelevalvet Tammsaare tee ja Mustamäe tee ristis. Üks hetk märkasid kollast värvi sõiduautot Dodge number xxx, mille esimesed klaasid on tumedad, et sisse ei paista mitte midagi. Aknad olid sel hetkel üles tõstetud. 2 Otsustasid sõidukit kontrollida. Sõitsid järele ja sõiduk peatus Laki Olerexi ees. Väljus sõidukist, liikus juhipoolse akna juurde, mõlemad ukseklaasid olid alla lastud. Palus isikut tõendavat dokumenti, isik oma dokumenti ei andnud. Lülitasid sisse enda vormikaamera, palus isikul aknad üles tõsta. Isik ütles, et tema aknad ei tööta, aknatõstukid on katki. Kutsus välijuhi, kes saabus 1015 minutit hiljem. Selgitas isikule, et kui ta aknaklaase üles ei tõsta, siis on tegemist riikliku järelevalve takistamisega. Isik hakkas üsna provokatiivselt käituma. Tegelesid selle isikuga ligi 1,5 tundi. Selgitasid mitmel korral, et kui aknaklaase ülesse ei tõsta, teevad selle kohta protokolli, ehk KarS § 279 riikliku järelevalve takistamine. Andis korralduse mitu korda ja ka välijuht andis selle korralduse. Kui olid juba protokolli ära koostanud, siis isik lasi aknad ülesse. Koostas isikule väärteoprotokolli riikliku järelevalve takistamise eest, sõiduk suunati ka erakorralisele ülevaatusele. Kui protokoll oli juba koostatud, siis isik lasi aknaklaasid ülesse ja õnnestus ka teha fotod. Isik pani autol süüte sisse ja lasi aknaklaasid üles. Tunnistaja L-M K ütluste kohaselt teostasid paarimehega liiklusjärelevalvet. Tammsaare teel nägi kollast Dodge eest läbi sõitmas, klaasid olid üleval. Mainis paarimehele, et tumedad klaasid, et peatada. Sõitsid järele ja paariline läks kollase autojuhi juurde, küsisid dokumenti. Nii kõrvalistuja kui juhi aknad olid alla lastud ja korraldust üles tõsta ei täitnud. Mees ütles, et aknaid ei saa üles lasta, et kinni kiilunud, et enne töötas, enam üles lasta ei saa. Siis kutsus oma välijuhi K K, kes ka korduvalt selgitas, et aknaklaasid tuleks üles lasta, et saaks toonklaase kontrollida. Isik vastas, et ei ole võimalik. Siis K. K ütles, et teeme protokolli riikliku järelevalve takistamise eest. Jäi peale seda autosse pabereid tegema ja väga väljas ei käinud. K K suunas auto erakorralisse tehnokontrolli. Kui koostas isiku samasuse tuvastamise protokolli, siis isik dokumente ei esitanud. Meesterahvas ei olnud väga koostööaldis, paarimees oli küll rahulik. Paarimees ütles rohkem kui korra, et aknad tuleb üles tõsta. Välijuht ütles ka, et aknad ülesse tõsta. Tunnistaja K K ütluste kohaselt võttis patrull raadiojaama teel ühendust, et Laki tänava Olerexi juures on peatanud sõiduki, millel on toonklaasid, kuid isik keeldub koostööst. Jõudis umbes 10 minutiga kohale. Aknaklaasid olid alla lastud. Üritas isikule selgitada, härra keeldus koostööst, et tema aknaklaasid ei tööta, et kasutage oma pardakaamera salvestust. Oli vaja teha vaatlus. Andis üle viie korra korralduse aknaklaasid üles tõsta. Keeldus nuppu vajutamast ilma süüteta. See vaidlus käis seal tugevalt üle poole tunni, kuni pidas nõu liikluse menetlusega. Isikule seletati korduvalt, et kui ta ei ole nõus koostööd tegema, aknaid üles laskma, siis teevad teistmoodi. Materjalid olid poole peal, üritas isikut veenda, et süüde on sees ja laseb aknad ütles ja aknad töötasidki. Seejärel vormistas sõiduki kontrollikaardi ja suunas korduvale ülevaatusele. Kui politseil olid materjalid juba peaaegu koos, siis lasi klaasid üles. Alguses proovis ilma süüteta, siis ei toimunud, siis ütles, et paneks süüte sisse, siis ta pani süüte sisse ja klaas tuli ütles. Üritasid korduvalt läbisegi seda vestlust arendada ja selgitada, et kes ja kui palju neid korraldusi andis ei suuda meenutada. Tunnistajate ütlused ja videosalvestus kinnitavad, et 03.06.2023 pidasid politseiametnikud L.Lemsalu juhitud mootorsõiduki kinni, eesmärgiga kontrollida auto esimeste küljeklaaside läbipaistvuse vastavust nõuetele. Videosalvestis kinnitab, et hetkel kui Lemsalu juhitud auto möödus liikluses politseiauto vaateväljas, olid Lemsalu juhitud autol aknaklaasid üles tõstetud. Vaidlust ei ole asjaolus, et kui politseiametnikud pidasid L.Lemsalu auto kinni ja lähenesid sõidukile, olid auto esiuste küljeklaasid allalastud asendis. KarS § 279 objektiivne koosseisu eeldab, et on tuvastatud riikliku järelevalve takistamine sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist. Riikliku järelevalve all mõistetakse avaliku võimu kandjate poolt oma sellise pädevuse kasutamist, mis on neile antud kontrollimaks väljapoole oma ametkonda jäävate isikute tegevuse seaduslikkust. KorS § 2 lg 4 kohaselt on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. 3

§ 38

lg 5 kohaselt peab juht võimaldama kontrollida sõiduki vastavust tehnonõuetele ja varustusele.

§ 193

lg 1 kohaselt teostavad liiklusjärelevalvet politseiametnikud ja abipolitseinikud. Seega olid politseiametnikud V, K ja K pädevad viima läbi liiklusjärelevalvet ja nende poolt liiklusjärelevalve käigus antavad korraldused, s.h sellised, mis seonduvad auto tehnilise seisukorra (tehnonõuetele vastavuse) kontrollimisega, on täitmiseks kohustuslikud. Videosalvestised ja tunnistajate ütlused kinnitavad, et L.Lemsalu auto peeti kinni ja kell 21.24:31 palub politseiametnik V Lemsalul aken üles lasta. Salvestise alguses 21:23 kõlavast Lemsalu jutust saab järeldada, et V võib olla talle juba andnud korralduse akna üles tõstmiseks. Videosalvestistelt nähtub järgmine sündmuste käik: 21:24:31 palus ametnik V lasta aken üles ja Lesmalu palub vastuseks saata erakorralisele ülevaatusele. 21:25:25 V: „Kui te ei täida korraldust lasta aken üles, on see liiklusjärelevalve takistamine.“ 21.25:50 annab V teada, et tuleb üks patrull, kes vestleb isikuga. Kell 21:30:44 ütles V; „Laske palun aknad üles.“ Lemsalu vastab, et ei tööta, saatke kontrolli. 21.43:10 K küsib: „Kas te olete nõus koostööd tegema?“ 21:43:35 K: „Keeldute hetkel koostööst?“ 21:44.20 K: „Otsustame, kas vormistame ühe paberi või teise?“ 21:44:48 küsib K, kas on nõus alluma riiklikule järelevalvele… Palub näidata, et aken ei tõuse üles ja ütleb: „Selge teeme väärteoprotokolli riikliku järelevalve takistamise kohta.“ 21:45:28 K: „Pange süüde sisse ja näidake, et ei tööta!“ 21:45:40 K: „Kirjutame KarS § 279 riikliku järelevalve takistamise.“ 21:49:23 K: “Palun näidake, et ei tõuse.“ 21:49:50 ametnik pakub väärteoprotokollis olevate õiguste ja kohustuste tutvustamist. Isik ei soovi õiguste tutvustamist. Politsei palub isikul autosse istuda. Videosalvestiselt on näha, et isik pikalt ja laialt seletab erinevatel ebaolulistel teemadel ja politsei kuulab teda rahulikult. Samas isik segab politsei kõnesse kui K selgitab, miks on vaja pilte teha. 21:57:18 küsib V, kas isik soovib, et antud menetluses osaleks kaitsja. Isik ei soovi kohapeal kaitsjat. 21:57:43 ütleb V, et pärast tutvustab protokolli. Selgitatakse, et kuna ei esita dokument tuleb teha isiku tuvastamine. 22:00:08 K selgitab, et isik takistab tõendite kogumist. Kui isik keeldub seda klaasi üles laskmast, siis takistab liiklusjärelevalvet 22:00:45 palub K näidata, et aknatõstuk on katki. 22:02:30 K ütleb, et isik takistab foto tegemist, et süüte mitte sisse lülitamine on takistamine. 22:05:30 K ütleb: „Keeldute klaase üles laskmast, ei ole kordagi seda teinud ega proovinud.“ 22:05:50 isik vajutab aknatõstuki nuppe ja väidab, et reaalset ei toimi. K annab korralduse süüde sisse panna. 22:06:10 paneb isik süüte sisse, klaasid tõusevad üles ja politseinik saab klaase pildistada. Seega on tuvastamist leidnud, et ajavahemikul 21:23 kuni 22:06 toimusid vestlused Lemsalu ja erinevate politseiametnike vahel. Vahepeal on paus, kui isik käib Olerexis. Videosalvestis kinnitab, et isik suhtus üleolevalt politseiametnikesse, vaidles neile vastu ja rikkus ka teisi inimeste vahelises suhtluses kehtivaid üldtunnustatud viisakusnorme (N: täissuuga ei räägita jne). Ropendamine, ebaviisakas käitumine ja üleolev suhtumine näitab isiku puudulikku arusaamist ühiskonnas kehtivatest normidest ja viisakast lugupidavast käitumisest. Kohus möönab, et videosalvestised kinnitavad, et L.Lemsalu käitumine ja suhtlusviis ei vastanud keskmise mõistliku inimese käitumisele. Tunnistajad K ja V ütluste kohaselt andsid nad korduvalt korraldusi aknaklaasid üles tõsta. Videosalvestis kinnitab, et suurema osa ajast pidas Lemsalu monoloogi ja politseinikud hoiatasid korduvalt, et vormistavad materjalid järelevalve takistamise eest ja küsisid kas on nõus alluma riiklikule järelevalvele, kas on nõus koostööd tegema. Kogu sündmuse jooksul anti vähemalt viis korda isikule teada, et soovitakse, et ta aknaklaasid üles tõstaks. Videosalvestus kinnitab, et kell 21:24 alguse saanud vaidlus aknaklaaside üles tõstmise üle lõppes 22:06:10 kui L.Lemsalu lülitas autol süüte sisse ning vajutades akende avamis-sulgemis nuppu 4 tõusid aknad üles. Seega täitis L.Lemsalu talle politseiametnike poolt antud korralduse tõsta sõiduki esiuste aknaklaasid üles. Korralduse täitmise tulemusel vormistati mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaart. Dokumendi vormistamise kellaaeg on 22:15 ja isikule tutvustati kontrollkaarti alates kell 22:

1. Videosalvestiselt on näha ka järgmist: K läheb tagasi politseiauto juurde ja kell 22:06.52 V küsib, kas me ei tee siis praegu seda proti? K vastab, et jäta praegu pooleli. 22:07:40 V ütleb, et teeme ikka lõpuni, et ikkagi takistas juba. 22:07:45 vastab K, et see läheks niikuinii lõpetamisele. V küsib: „Arvad?“ K: „Ja. Sul ei ole liikluses olnud seda?“ V: „Ei, ma ei ole seda koolitust saanud.“ Ka K kinnitab, et ei ole koolitusel käinud. K ütleb: „Ei tea selline so-so tunne.“ 22:08:13 V: „Ma teeks ära selle, sest kui ta praegu siit niisama mitte millegi eest ära saab, siis ta irvitab meie üle.“ Politseinike vaheline vestlus kinnitab, et välijuhi arvates ei ole väärteoprotokolli koostamine põhjendatud ja see läheks lõpetamisele. Patrullpolitseinikud, kes tunnistavad, et neil on vastav koolitus läbimata, soovivad (eriti V), et isikule tehtaks protokoll, et ta niisama minema ei saaks. Kõnelusest vestlusest saab kohus järeldada, et isikule koostati väärteoprotokoll selle pärast, et ta kulutas politseiametnike aega, mitte aga seetõttu, et ta lõppastmes tegelikult takistas riiklikku järelevalvet. Menetlusesemeks oleva väärteo sündmuste kronoloogiline jada näitab, et isikuga suheldi ca 40 minuti jooksul ja isik täitis politseiametnike korralduse tõsta aknaklaasid üles kell 22:06:
2. Seega täitis isik politseiametniku korralduse ja ametnik sai vormistada mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardi. Aknaklaasi vaatluse ja fotografeerimisega viidi riikliku järelevalve teostamine lõpule ja välijuht K vormistas kontrollkaardi. Fakt, et politseiametnik K ei lõpetanud isikuga suhtlemist näitab, et politseiametnike poolt ei lõpetatud järelevalve täitmiseks korralduste andmist ning isik ei olnud korralduste täitmata jätmist lõpule viinud. Ei saa eitada, et isik provotseeris politseiametnikke, kuid peale pikemat veenmist ta siiski täitis korralduse. Seega politseiametnik K.K järelevalve käigus esitatud nõue täideti ja riiklik järelevalve teostati. L.Lemsalu taunimisväärne käitumine muutis riikliku järelevalve täitmise aeganõudvamaks, kuid järelevalve ülesanne sai täidetud, mida kinnitavad ka kontrollkaardi vormistamine ja tunnistaja K ütlused. Kuigi L.Lemsalule sooviti 21:49:50 väärteoprotokollis olevaid õigusi ja kohustusi tutvustada, ei olnud väärteoprotokolli vormistamine lõpule viidud hetkeks, mil L.Lemsalu täitis välijuhi korralduse akende ülestõstmiseks. Seda, et protokolli vormistamine oli alles pooleli kinnitab videosalvestisel olev politseiametnike omavaheline vestlus protokolli vormistamise jätkamise teemal. Videosalvestis lükkab ümber tunnistaja V ütlused, mille kohaselt lasi isik aknaklaasid ülesse peale seda kui protokoll oli koostatud. Videosalvestis kinnitab, et 22:21:50 algab isiku samasuse tuvastamise protokolli tutvustamine ja 22:23:20 väärteoprotokolli tutvustamine. 22:26:50 tutvustatakse tehnonõuetele vastavuse kontrollkaarti. Järelevalve takistamine tähendab igasugust järelevalvega seotud õiguspärase toimingu takistamist. Riigikohus on lahendis 3-1-1-74-10 märkinud, et kui kohus on tuvastanud, et menetlusaluselt isikult võis teo toimepanemise hetkel järelevalveametnike nõuete täitmist eeldada, siis tuleb maakohtul kohtuotsuses ka üheselt näidata, kuidas ühe või teise järelevalve käigus esitatud nõude täitmine järelevalve toimetamist objektiivselt takistas. Selleks ei piisa pelgalt seaduse teksti ümberkirjutamisest ega ka käitumise faktiliste asjaolude kirjeldamisest, vaid kohus peab näitama, miks mingi käitumine konkreetsel juhul on sellise kvaliteediga, et see põhjendamatult raskendas järelevalve tegemist või muutis selle võimatuks. Kohtu hinnangul ei olnud L.Lemsalu käitumine käesoleval juhul sellise kvaliteediga, et see põhjendamatult raskendas järelevalve tegemist või muutis selle võimatuks. Politseiametnik K oli järjekindel ja tal õnnestus isiku lakkamatu jutu vahele selgitada, miks on vaja aknakalaasid üles tõsta ja lõpuks isik täitis korralduse. Ühiskonnas on erineva haridustaseme, kasvatuse ja 5 suhtlemisoskusega inimesed, kellega politseinikel tuleb igapäevaselt suhelda, seega peavad nad olema valmis, et mõnikord võtab tööülesannete täitmine rohkem aega. Kuigi käesoleval juhul täitis L.Lemsalu politseiametniku korralduse pika viivitamisega, sai see korraldus täidetud ja liiklusjärelevalve teostatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei ole tõendamist leidnud L.Lemsalu poolt riikliku järelevalve teostamise takistamine, mistõttu tuleb L.Lemsalu väärteoasi süüdistuses KarS § 279 lg 1 järgi lõpetada VtMS § 29 lg 1p1 alusel. Tunnistajate ja kaebuse esitanud isiku enda ütlused ning isikusamasuse tuvastamise protokoll kinnitavad, et isikul ei olnud kaasas ei juhiluba ega isikut tõendavat dokumenti.

§ 88

lg 1 näeb ette, et juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel muu hulgas kaasas olema juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument. Lg 2 kohaselt kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. Kuna L.Lemsalu ei olnud kaasas ei juhiluba ega isikut tõendavat dokumenti, rikkus ta

§ 88lg 1 ja 2 sätteid.

Liiklusseaduse § 88 lg 1ja 2 sätete rikkumise eest on vastutus ettenähtud liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi. Väärteoprotokolli kohaselt nimetatud rikkumist L.Lemsalule ette ei heideta. Kohtul on üldmenetluse otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse piiridest (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus nr 3-1-1-133-05, p 9). Seega puudub kohtul, sõltumata tuvastatud asjaoludest, hetkel võimalus tunnistada L.Lemsalu süüdi mõnes sellises rikkumises, mida L.Lemsalule ei ole väärteoprotokolli kohaselt etteheidetud. Kuivõrd kohus on tulenevalt VTMS § 87-st seotud väärteoprotokolli piiridega, ei saa materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest tingitud eksimusega kaasnenud rikkumist enam kohtumenetluses kõrvaldada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-84-07, p-d 11 ja 12). Seega, tuleb väärteomenetlus Lauri Lemsalu suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p3 133, 134, Otsustas
5. Rahuldada Lauri Lemsalu kaebus.
6. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija M K 27.06.2023 otsus väärteoasjas nr 2317,23,005525 täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus Lauri Lemsalu suhtes süüdistuses KarS § 279 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1p 1 alusel Tunnistaja sõidukulud summas 45 eurot jätta riigi kanda CD ja DVD plaat jätta väärteoasja materjalide juurde Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 23.10.2023 6