2-23-12435/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-23-12435 Tsiviilasi A. T. P. ja P. O. hagi o. S. V. vastu võla nõudes Menetlustoiming hagi menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. T. P. ja P. O.(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat T. P. (e-post XXX) Kostja: o. S. V. (registrikood XXX asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat C. S. (epost XXX) RESOLUTSIOON
2. Jätta A. T. P. ja P. O. hagi osaühingu S. V. vastu menetlusse võtmata.
3. Jätta menetluskulud A. T. P. ja P. O. kanda.
4. Määrus toimetada kätte hagejale.
5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
6. A. T. P. ja P. O. (hageja) esitas
7. augustil 2023 Tartu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-20-5000 vastuhagi osaühingu S. V. (kostja) vastu. Tartu Maakohus eraldas
8. augusti 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-5000 vastuhagi eraldi menetlusse, s.o käesolevasse menetlusse.
9. Kohus jättis
10. oktoobri 2023 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõuetele vastava hagiavalduse tervikteksti esitamiseks, sh hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude ja tõendite loetelu väljatoomiseks. Hagejale toimetati kohtu
11. oktoobri 2023 määrus
12. oktoobril 2023 KÄPO vahendusel kätte.
13. novembril 2023 esitas hageja taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks kuni
14. novembrini
15. Kohus rahuldas taotluse. Hageja ei kõrvaldanud puudusi ka pikendatud tähtaja jooksul. KOHTU SEISUKOHT
16. Hagiavalduses tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 ja 2 järgi välja tuua hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hageja märgib hagiavalduses, et parendas omal kulul kostjale kuuluvad üüripinnad, mis sissemurdmise tõttu said olulisi kahjustusi. Kostja pole tänaseni nimetatud remondikulu hagejale hüvitanud. Üüripinna väljaüürimisel vastutab üürileandja nende üldiste kasutusvõimaluste osas. Hagejal ei olnud võimalik sissemurdmise tõttu äriruumi normaalselt kasutada ca 3 kuu jooksul. Eeltooduga kandis hageja kahju, kuivõrd ei suutnud pakkuda teenust oma klientidele. Hageja korraldas üüritavate äriruumide puuduste kõrvaldamise ise. Kostjapoolse kohustuse täitmise tähtpäev saabus kostja ja hageja vahelise üürilepingu lõpetamisel. Kostja pole tänaseni hageja poolt üüritud äriruumide parendamist hagejale hüvitanud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista 5934 eurot 92 senti. Hagile pole lisatud ühtki tõendit.
17. Kohus selgitas hagejale
18. oktoobri 2023 määruses, et eeltoodud kirjeldus hagi alusest on liiga üldsõnaline. Hagejal tuleb vähemalt välja tuua asjaolud, millest nähtuks, et poolte vahel oli sõlmitud leping, mille alusel valdas hageja kostja ruume, hageja on teinud kostja ruumides parendusi (millal, milliseid, mis summas) ning kostja on kohustatud parenduste eest tasuma. Kohus ei hakka ise hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid otsima teisest menetlusest. Kui hageja soovib kostjalt ka saamata jäänud tulu hüvitamist, tuleb see hagiavalduses konkreetselt välja tuua. Kohus hoiatas, et kui esitatud asjaolud on liiga pealiskaudsed või puudulikud, võib kohus jätta hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik.
19. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel jätta menetlusse võtmata. Hageja pole asjaolude üldsõnalise väljatoomisega täitnud miinimumnõuet, mis on vajalik tema nõude usutavaks muutmiseks. Hagi aluseks olevad asjaolud on ebaselged, samuti nõue. Hagiavaldusest ei ole aru saada, mida ja mille eest hageja konkreetselt nõuab ning millest hageja nõue koosneb. Kohtul pole võimalik hinnata, kas hageja õiguste rikkumine on hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, kuivõrd hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid polegi eriti välja toodud. Kui kohus võtaks sellise üldsõnalise hagi menetlusse, ei oleks ka kostjal selge, millele ta peab vastu vaidlema. Selline olukord on menetluses lubamatu.
20. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik