← Eesti

2-23-1136/15

Obsah (12)§ 336§ 407§ 414§ 423§ 317§ 663§ 667§ 306§ 346§ 316§ 428§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-1136 Kohtuasi

) § 338 lg 1 p 8,

§ 336lg 1 ja 4 nõuetele.

Selle alusel ei ole võimalik tuvastada kostja isikusamasust ning kohus ei saa olla kindel selles, et nimetatud kirja on saatnud ja allkirjastanud kostja, kuivõrd kohtule saadetud menetlusdokument ei sisalda originaalallkirja ja see ei ole digitaalselt allkirjastatud.

  1. Kohus määras asjas kohtuistungi aja ning edastas siiski samale e-posti aadressile kostjale kohtuistungil video teel osalemiseks vajaliku lingi, et võimalusel tuvastada kostja isik video teel. Kostja aga ei võtnud osa 24.05.2023 kohtuistungist ning kohus andis kohtuistungil hagejale tähtaja kaks nädalat selgitamaks välja kostja elukoht ning hageja pidi kohtule esitama kõik talle teadaolevad kostja kontaktandmed. Kohus saatis samuti asja materjalid ja uue kohtuistungi kutse ka hageja poolt esitatud kostja postiaadressile tähitud kirjaga (ning uuesti ka e-posti aadressile). Hageja täiendavaid kontaktandmeid kohtule ei esitanud. Tähitud kirja vastuvõtmise osas kohtule allkirjastatud kinnitust tähtsaadetise kättesaamise kohta tagasi ei tulnud ja kostja ei ilmunud ka 26.07.2023 toimunud kohtuistungile.
  2. Hagilises abieluasjas ei tohi kohus seaduse kohaselt tagaseljaotsust teha (

§ 407lg 4).

Kohus saab asja lahendada üksnes kohtuotsusega, mis eeldab kostja reaalselt kätte saamist, st kostjale reaalselt menetlusdokumentide kättetoimetamist selliselt, et need saaks lugeda seaduse nõuetele vastavalt kättetoimetatuks ja seega ei saa kohus lahutusasja läbi vaadata ilma kostja menetluses osalemiseta/teadmiseta. Abielu lahutamiseks kohtus peab kostja eelkõige ilmuma isiklikult kohtuistungile kohale (või video teel) või siis peab olema kostja saanud kohtuistungi kutse tõendatavalt isiklikult kätte ning jätnud seejärel kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata (millest tulenevalt saaks kohus asja lahendada vastavalt

§ 414lg 1).

Käesoleval juhul on kohtule edastatud küll kostja nimel menetlusdokument, kuid kohus ei saa nimetatud dokumendi alusel veenduda kostja isikusamasuses, kuivõrd vastus ei vasta seaduse nõuetele. 9. Maakohus leidis, et kui teadaolevad andmed hagi lahendamiseks vajalikku seadusekohast kättetoimetamist ei võimalda, tuleb hagi jätta

§ 423lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata.

Kohus andis esimesel kohtuistungil hagejale tähtaja esitada täiendavaid andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, kuid selliseid andmeid hagejal kohtule esitada ei 2 olnud ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele (st kasutades kohtule kättesaadavaid andmekogusid) suutnud neid andmeid ka ise leida. Määruskaebus

  1. Hageja esitas 04.09.2023 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja menetluse jätkamiseks maakohtule.
  2. Hageja leiab, et kohus ei ole teinud mõistlikke pingutusi dokumentide kostjale kättetoimetamiseks, mistõttu puudus alus jätta hagi läbi vaatamata

§ 423lg 1 p 8 alusel.

Kostja elukohaks on Vene Föderatsioon, kuhu kohus edastas üks kord tähitud kirjaga kutse 26.07.2023 määratud istungile. Seda ei saa lugeda piisavaks. Hageja kinnitas korduvalt, et kostja elab hagiavalduses märgitud aadressil, kuna hageja palvel sõitis tema tuttav Venemaalt sinna ja veendus isiklikult, et kostja elab koos oma lapsega märgitud aadressil. Hageja tuttav vestles isiklikult kostjaga ning viimane oli väga hästi teadlik kohtumenetlusest. Kostja teatas, et on juba vastanud kohtule ning ei pidanud vajalikuks veel midagi teha. Hageja soovis eelnimetatud isiku tunnistajana ülekuulamist, kuid kohus selgitas, et tegemist ei ole asjakohase tõendiga. 12. Kostja ei reageerinud kohtu tähitud kirjale ja e-kirjadele ilma mõjuva põhjuseta, olles teadlik käesolevast menetlusest. Maakohus ei ole pöördunud vastavalt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni õigusabilepingule Vene Föderatsiooni kompetentse kohtu poole palvega toimetada menetlusdokumendid kostjale kätte hageja nimetatud aadressile ega teinud muid jõupingutusi selleks, et toimetada menetlusdokumendid kostjale kätte Venemaal. Seega ei ole maakohus kasutanud kõiki võimalusi kostjale dokumentide kättetoimetamiseks. Juhul, kui maakohus oleks teinud kohaseid jõupingutusi selleks, et kostjale kohtu dokumente kätte toimetada ning kui see ei oleks õnnestunud, siis oleks hagejal õiguslik alus esitada taotlus toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult

§ 317lg 1 p 2 alusel.

  1. Hagejal endal on piiratud võimalused dokumentide kättetoimetamiseks, eriti välisriigis. Hageja on kindel, et hagiavalduses märgitud kostja aadress vastab tegelikule kostja elukoha aadressile, samuti e-posti aadress on kostja poolt kasutatav e-postiaadress, millelt on kostja varem korduvalt pidanud e-kirjavahetust hagejaga. Kostja on samuti korduvalt hagejale avaldanud, et abielu tuleb lahutada, kostja suhtles hagejaga ajal kui hageja pöördus kohtu poole, kostja oli teadlik hagi esitamisest, kostja vastas hagiavaldusele, avaldades, et on nõus abielu lahutamisega. Hagejale on jäänud arusaamatuks kostja edasine käitumine menetluse jooksul, kuid see ei anna alust jätta abielu lahutamata. Menetluse edasine käik
  2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 15. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 3 16.

§ 306

lg-st 5 tulenevalt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Vastavalt

§ 346

lg-le 2 kohustab kohus abieluasjas pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus.

§ 414

lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 1 kohaselt ei või kohus asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui kohtuistungile ilmumata jäänud poolt ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid olulisi istungile kutsumise nõudeid. Olukorras, kus kostja abieluasjas hagiavaldusele ei vasta, ei saa kohus teha

§ 407

lg 1 alusel tagaseljaotsust (

§ 407lg 4).

17. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti viidanud, et kohus ei saa abielu lahutamise nõuet sisuliselt läbi vaadata ilma kostjat isiklikult ära kuulamata või veendumata, et kostja on menetlusest oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks nõuetekohaselt teada saanud. Kostja isiklikult ärakuulamise nõudest on võimalik loobuda juhul, kui kostjal ei ole mõjuval põhjusel võimalik kohtusse ilmuda, kuid ka selle eelduseks on menetlusdokumentide nõuetekohane kättetoimetamine. Käesoleval juhul on kostja esitanud vastuse hagiavaldusele elektrooniliselt e-posti teel, kuid vastus ei ole digitaalselt allkirjastatud ning kohtule ei ole esitatud paberkandjal allkirjastatud menetlusdokumendi originaali. Maakohus on määranud asjas kaks istungit ning edastanud esimese kohtuistungi kutse kostjale e-posti teel ning teise kohtuistungi kutse e-posti teel ja tähitud kirjaga, kuid kohtukutse kättetoimetamine ei ole õnnestunud. 18.

§ 423

lg 1 p 8 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida.

§ 423

lg 1 p 8 kohaldamise eelduseks on hagimaterjalide kättetoimetamise võimatus kõigi kättetoimetamisviiside järgi (vt Kõve, V., Järvekülg, I., Ots, J., Torga, M. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 423, p 3.2.8.1). Menetlusdokumentide kättetoimetamise viisid ning nende eeldused on sätestatud

6. osas (§ 306 jj). Sealjuures võib

§ 316

lg 2 järgi menetlusdokumendi välisriigis kätte toimetada ka menetlusdokumendi kättetoimetamist reguleeriva rahvusvahelise õigusakti kohaselt. 19. Käesoleval juhul on esitatud kohtule andmed kostja elukoha aadressi ja e-posti aadressi kohta. Maakohus on püüdnud viimati määratud istungi kutset kostjale kätte toimetada e-posti teel ja tähitud kirjaga kostja elukoha aadressil. Maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, miks kohus ei ole püüdnud kohtukutset ja hagimaterjale kostjale kätte toimetada

§ 316lg 2 sätestatud võimalust kasutades.

Kolleegiumi arvates ei ole käesoleval juhul selge, kas menetlusdokumentide kättetoimetamine on võimatu kõikide kättetoimetamise viiside järgi. 20. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on jätnud ebaõigesti hagiavalduse

§ 428lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata.

Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. 21.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu 4 otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada kulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.