) §428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 järgi lõpetamisele. Maakohus märkis, et menetluskulude kandmise kohustus on hagejal, kuna hagist loobumise tingis kohtuväliselt sõlmitud kompromiss. Maakohus pidas põhjendatuks kostja I advokaadist esindaja tunnitasu õigusabile suuruses 170 eurot. Kostja I kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane ning taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määras maakohus kostja I lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 3456,66 eurot käibemaksuta. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kuna menetluskulud jäid hageja kanda, siis ei määranud maakohus kindlaks hageja menetluskulude rahalist suurust. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb tühistatud osas saata tagasi maakohtule kostja I menetluskulude rahalise kindlaksmääramise uuesti otsustamiseks (
Kolleegium märgib, et kuigi hageja on määruskaebuses taotlenud maakohtu määruse osalist tühistamist ja uue määruse tegemist, siis ringkonnakohuse ei ole hageja taotlusega seotud. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 10.
lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustab hageja maakohtu määrust osas, milles kostja I menetluskulud mõisteti hagejalt välja. Ülejäänud osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud (
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel oluliselt rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust (
Eeltoodu tingib vaidlustatud määruse osalise tühistamise sõltumata kaebuse väidetest
12.
lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades (vt nt RKTKm 14.04.2021, 2-1910324, p 17). 13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud lubamatult kostja I lepingulise esindaja toimingute ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamata.
lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte (vt nt RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 9). Vaidlustatud määrusest ei nähtu maakohtu kaalutlusi, miks kostja I esitatud arvetel kajastatud toiminguid ja nendele kulunud aega võib pidada selles asjas mõistlikuks ja vajalikuks. Põhjendamiskohustuse täitmiseks ei piisa maakohtu üldsõnalisest väitest, et põhjendatud õigusabikulud on 3456,66 eurot käibemaksuta. 14. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud hageja etteheide, et maakohus ei andnud talle võimalust väljendada oma seisukohta kostja I menetluskulude osas. Menetluskulude nimekiri tuleb
lg 7 järgi viivitamata vastaspoolele kätte toimetada ning
lg 8 järgi peab kohus määrama menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et maakohus oleks kostja I menetluskulude nimekirja hagejale kätte toimetanud ja vastamiseks tähtaja määranud. Seega rikkus maakohus
Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks uurimispõhimõttest lähtuvalt hinnanud ise kostja I menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. 15. Kohtupraktikas on leitud, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes (
) peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja esimese astme kohtule uueks lahendamiseks, kui ta ei saa asja lõpuni lahendada (vt nt RKTKo 3 16.12.2011, 3-2-1-140-11, p 16). Praegusel juhul on põhjendatud asja saatmine maakohtule menetluskulude uueks kindlaksmääramiseks, kuna maakohus on kostja I menetluskulude hindamise jätnud põhjendamata ning vastaspoolele vastuväidete esitamise võimaldamata jätmine on võinud viia vale lahendini. Ringkonnakohtul ei ole võimalik põhjenduste puudumise tõttu maakohtu diskretsiooniotsustust hinnata. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada menetluskulude rahalist suurust esimese kohtuastmena, mistõttu saadab ringkonnakohus asja selles osas maakohtule uuesti lahendada. 16. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hinnang hageja määruskaebuses esitatud vastuväidetele kostja I menetluskuludele. Arvestades kostja I väiteid määruskaebuse vastuses, seoses mh määruskaebuse lisaga 1, on maakohul võimalik anda hagejale täiendav tähtaeg oma seisukoha täpsustamiseks. 17.
lg 4 järgi ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 18. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja saadab asja kulude uueks kindlaksmääramiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata (vt sarnaselt hagita menetluse lõpplahendi kohta RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11). (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.