← Eesti

2-23-5125/61

Obsah (6)§ 102§ 97§ 96§ 100§ 101§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 03.11.2023.a Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-5125 Tsiviilasi S. G. (G.) hagi

§ 102sätestatud aluseid elatise väljamõistmiseks alla miinimumi.

Kostjal on olemas rahalised vahendid juristi palkamiseks selleks, et vastu vaielda oma lapsele, kuid lapse ülalpidamiseks väidetavalt mitte. Laps, tulles elama isa juurde, tahtis esimesed päevad pidevalt süüa, kuna rääkis, et emal oli vorst ainult pühadel. Laps ei söönud ema juures elades mitmekesiselt ja piisavalt, ei osalenud sporditrennis ega huviringis, kuna ema ei soovinud lapse arengutegevust rahastada. Hageja ei nõustu 3 sellega, et kostja annaks hagejale ülalpidamist vahetult. Hageja pöördus kohtu poole, et kohus määraks kindlaks elatise suuruse ja tasumise korra edaspidiste arusaamatuste ja vaidluste lõpetamiseks.

  1. 03.07.2023 (täiendavalt 16.08.2023) kohtunõudega teostas kohus päringud hageja vanemate majandusliku seisundi kohta erinevatele ameti- ja krediidiasutustele.
  2. 17.08.2023 kohtunõudega määras kohus pooltele tähtaja kuni 25.08.2023 kohtu poolt poolte majandusliku seisundi kohta kogutud tõenditele seisukoha esitamiseks.
  3. 18.08.2023 seisukohas märkis hageja, et kohtu poolt tõenditena kogutud kostja Swedbank AS-i pangakonto ***1977 väljavõtte kohaselt on kostja tagastanud üürileandjale korteri võtmed juuni 2023 lõpus. Juulis 2023 ei ole kostja enam üüritasu üürileandjale maksnud. Kuigi kostja ei ole elukoha aadressi muutmisest kohut teavitanud, võis ilmselt antud juhul muutuda kostja eluaseme kulu. Näiteks kostja üürib nüüd väiksemat korterit või kolis oma ema juurde elama ja igakuist üürikulu temal üldse enam ei ole. Lisaks selgub, et kostja on hasartmängija, kes kulutab peaaegu igapäevaselt raha online kasiinoks või spordiennustusteks Olybet portaalis. Kostja poolt kulutatava raha ulatust hinnates ei saa nõustuda, et kostjal on raske majanduslik seisund ning seetõttu ei saa tema hagejale anda ülalpidamist vähemalt seaduses ette nähtud miinimummääras ja tasuda võlgnevust elatise osas. Hageja palub hagi eeltoodud põhjendustel rahuldada.
  4. 21.08.2023 määrusega rahuldas kohus hageja 30.06.2023 taotluse tõendite kogumiseks osaliselt ja kohustas Eesti krediidiasutusi esitama kohtule P. G. arvelduskontode filtreerimata väljavõtted perioodi kohta alates 04.01.2023 kuni 30.06.
  5. Kohus märkis, et krediidiasutuste poolt käesoleva määruse täitmise järgselt edastab kohus tõendid hagejale ja annab tähtaja kuni 7 päeva tõendite kättesaamisest alates seisukoha esitamiseks.
  6. 23.08.2023 seisukohas märkis kostja, et kohtu poolt tõenditena kogutud hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja isa sissetulek on kõrgem kui emal. Kontolt ei nähtu mingeid üüri ja elamisega seotud kulusid. Lapse isa elab kerget elu, käib kohvikus, restoranides, ostab Goldtime ehteid jne. Konto väljavõttest ei nähtu kulusid lapsele, millest hagis on kirjutatud. Kostja selgitab, et üürib jätkuvalt korterit ja võtmete tagastamine oli seotud lukkude vahetamistega. Seoses kostja väidetava hasartmängude sõltuvusega selgitab kostja, et temalt võeti ühekorraga ära kaks last. Sisuliselt päevapealt tema elu lõppes. Ta ei ole lastega saanud suhelda üle 8 kuu. Vaimselt, füüsilist ja muud abi keegi talle ei osuta. Kostja on sügavas depressioonis. Mängimine on šoki tagajärg, mis loodetavasti ajaga möödub.
  7. 08.09.2023 esitas hageja seisukoha kohtu poolt kogutud tõenditele, mille kohaselt leiab, et kostja jätkas enda alaealise lapse P. G. pangakonto kasutamist vähemalt kuni 08.03.
  8. 28.08.2023 Swedbank AS-i esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt kandis kostja ema J. G. jaanuar-veebruar 2023 ehk kahe kuu jooksul kostjale kokku 575 eurot ehk keskmiselt 287,50 eurot/kuus, mida võiks lugeda kostja täiendavaks sissetulekuks, kuna need maksed olid regulaarsed. Kostja kulutas lähtudes pangakonto väljavõttest antud raha isiklikel eesmärkidel, rikkudes sellega hageja varalisi huve. Lisaks nähtub pangakonto väljavõttest, et kostja tegeleb ilmselt ka muu tululoova tegevusega, kas osutab eraisikutele mingit teenust või müüb midagi. Keskmiselt on kostjale laekunud kolmandatelt isikutelt kuus 44 eurot lisatulu (kokku laekus 6 kuu jooksul 260 eurot).
  9. 12.09.2023 kohtunõudega määras kohus kostjale tähtaja 21.08.2023 määrusega kogutud tõendite osas hageja poolt 08.09.2023 menetlusdokumendis esile toodud faktilistele väidetele (lapse P. G. pangakontode kasutamise osas) vastamiseks kuni 19.09.
  11. 15.09.2023 seisukohas on kostja märkinud seoses lapse P. G. kontodega, et kostja ostis oma emale mõned asjad, ehk kassi toitu ja muud, kui valvas ema loomasid. Samuti aitab ema oma last olukorras, kus kohtud on kostjalt kaks last ära võtnud. Ülekanded tõendavad fakti, et kostjale ei piisa oma palgast. Seega ema abistab ja hageja on ülekandeid valesti mõistnud. Sotsiaalkindlustusametist on raha kantud 4 täpselt nende päevade eest, mida kostja oli õigustatud saama. Amet kannab raha järgmisel kuul ehk möödunud kuu eest. Hageja poolt esile toodud 8 sularaha sissemakset on tehtud jaanuaris ja juunis. Seega ei ole selge, kus on regulaarsus. Kostja müüb vanu kasutatud asju edasi, selleks et raha kokku hoida. 14.02.2023 makse on hagejale ostetud kingitus valentinipäeval, mis on talle ka üle antud. Muud maksed on sisuliselt tööl toidu ostmine või rämpstoidu tellimine. Midagi tavatut selles ei ole. Kostja tasus sõidu ja söögi eest 615 eurot 7 kuu jooksul. See ei ole märkimisväärne summa. Kostja töötab Magdaleena haiglas ning antud Olerexi tankla on kohe kõrval. Sealt saab osta kiirsööki ka. See on hetkel odavam kui tavaline päevapraad. Kostja jätkab üüri tasumisega. See on jätkuvalt tema kulu. Üürihinnad on tänasel päeval tunduvalt kõrgemad. Vastavalt hageja isa konto väljavõttele ja andmetele nähtub, et isa sissetulek on kõrgem. Kohus saab seda kindlaks teha EMTA poolt saadud andmete alusel. Isa poolt esitatud tšekid ei tõenda midagi, kuna ei ole võimalik kindlaks teha, kes on tasunud ja kelle jaoks see on ostetud. Kostja on suuteline maksma 150 eurot kuus, et ta saaks ennast ka ülal pidada. Emal ei ole kõrgharidust ja hetkel puuduvad teised võimalikud kohad meditsiinivaldkonnas, kus ta saaks rohkem teenida.
  12. 27.09.2023 määrusega lõpetas kohus tsiviilasjas eelmenetluse 27.09.
  13. Kohus määras, et tsiviilasi lahendatakse poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 06.10.2023 ja määras vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks tähtaja kuni 12.10.
  14. Kohus teavitas pooli, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 03.11.
  15. Kohtuotsuse põhjendused
  16. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
  17. Pooled ei vaidle, et hageja S. G. on sündinud XXX kostja J. G. ja G. G. kooselust (dtl 7).
  18. Hageja palub mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise ja igakuise elatise. Hageja ja kostja vahel on vaidlus eelkõige asjaolus, kas lapse ema on kohustatud lapsele elatist maksma olukorras, kus lapse isa on kohustatud kohtuliku kompromissi alusel tasuma lapsele igakuist elatist. Samuti toimub vanemate vahel lapse hooldusõiguse üle vaidlus. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (

) § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on

§ 96

alusel kohustatud talle ülalpidamist andma.

§ 96

ja

§ 97p 1 järgi peab vanem alaealist last ülal pidama.

Viidatud sätete alusel tekib vanema ja alaealise lapse vahel võlasuhe, millest tuleneb vanema kohustus last ülal pidada ning lapse õigus nõuda igal ajal kuni täisealiseks saamiseni vanemalt selle kohustuse täitmist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes.

Tsiviilasjas nr 2-21-11229 on kohaldatud 03.01.2023 määrusega esialgset õiguskaitset, mille tagajärjel on lapse elukoht alates 04.01.2023 isa juures (dtl 816). Määrus jõustus 13.02.

  1. Kohus märgib, et kuigi tegemist on ajutise abinõuga, ei tähenda see, et vanem vabaneks selleks perioodiks lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest, kuna tuleviku osas puudub selgus lapse elukoha osas. Lapsele ülalpidamise andmise kohustust ei muuda ka tsiviilasjas nr 2-15-11964 27.10.2015 määrusega kinnitatud kompromisskokkulepe (määrus jõustus 27.10.2015), mille alusel kohustub lapse isa tasuma hagejale igakuiselt elatist (dtl 137-139). Käesoleval ajal on lapse viibimiskoht isa juures. Seega annab vahetut ülalpidamist lapsele antud juhul lapse isa ja lapse ema, kes ei ela lapsega koos, peab andma lapsele ülalpidamist raha perioodilise tasumisega. Kohus selgitab, et lapsele ülalpidamise andmine muul viisil kui raha perioodilise tasumisega on vanemate omavahelise kokkuleppe kohaselt võimalik. 5
  2. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt perioodi 04.01.2023.-02.04.2023 eest kokku summas 652,44 eurot ja alates 03.04.2023 igakuise elatise 260,33 eurot (sh baassumma 249,78 eurot, lisandub 3 % keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, millest lahutatakse pool lapsetoetust 40 eurot, dtl 17-19) kuni lapse täisealiseks saamiseni (03.04.2033), millist summat indekseeritakse ja korrigeeritakse alates
  3. aprillist 2024 vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3–
  4. Üldpõhimõtte kohaselt mõistab kohus elatise kohustatud isikult välja alates hagi esitamisest (03.04.2023), kuid kui kohustatud isik ei ole ülalpidamiskohustust täitnud, siis võib hageja kooskõlas

§-ga 108 nõuda elatise väljamõistmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.10.2015 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 selgitanud, et kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Kostja on seisukohal, et tagasiulatuv elatisenõue ei ole põhjendatud, kuna hageja ei ole selle täitmist enne hagi esitamist nõudnud ja tegemist on tsiviilasjas nr 2-21-11229 esialgsest õiguskaitsest tuleneva n.ö sundolukorraga, mistõttu ei ole vanemal võimalik lapse elus vahetult osaleda. Kohus märgib, et antud juhul on hageja esitanud kohtusse nõude elatise väljamõistmiseks 3 kuu möödumisel ajast, mil laps asus elama enda isa juurde (04.01.2023). Seega ei saa tegemist olla olukorraga, kus lapsel puudub tagasiulatuva elatise nõue põhjusel, et ta ei ole järjekindlalt selle täitmist kostjalt nõudnud. Vanemal on enda lapse suhtes ülalpidamiskohustus ja vanemal, kelle juures laps vahetult ei viibi, on muu kokkuleppe puudumisel kohustus tasuda lapsele elatist raha perioodilise ettemaksega (

§ 100lg 1).

Antud juhul ei ole vanemate vahel sõlmitud kokkulepet lapsele elatise andmiseks muul viisil ning kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust alates 04.01.2023 täitnud. Seega on hageja õigustatud esitama kostja vastu elatisenõude ka tagasiulatuvalt alates 04.01.2023. 26.

§ 101

lg 1-2 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3-4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Perehüvitiste seaduse eesmärk on PHS § 2 järgi toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Kui lapsetoetuse saamise õigus on PHS § 17 lg 1 järgi lapsel, siis lasterikka pere toetuse saamise õigus on PHS § 21 lg 1 järgi vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last. Antud juhul ei ole kohtu ette toodud andmeid, millest nähtuks vanematele lasterikka pere toetuse maksmine. Seega on

§ 101

lg 5 alusel arvestatavaks komponendiks üksnes lapsetoetus (kuni 31.01.2023 60 eurot / 2= 30 eurot ja alates 01.02.2023 summas 80 eurot / 2= 40 eurot). Alates 01.04.2022 kuni 31.01.2023 on elatise baassumma 209,20 eurot. Kohustatud isiku sissetulekust lisatakse 3 % baassummale 1548 x 0,03= 46,44 eurot, 46,44 + 209,20= 255,64 eurot. Elatise summast võetakse maha pool lapsetoetuse määra: 255,64 – (60 / 2)= 225,64 eurot. Laps veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muuda. Elatis on 01.04.2022 kuni 31.01.2023 seega 225,64 eurot kalendrikuus. Alates 01.02.2023 kuni 31.03.2023 on baassumma 209,20 eurot. Kohustatud isiku sissetulekust lisatakse 3 % baassummale 1548 x 0,03= 46,44 eurot, 6 46,44 + 209,20= 255,64 eurot. Elatise summast võetakse maha pool lapsetoetuse määra: 255,64 – (80 / 2)= 215,64 eurot. Laps veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muuda. Elatis on 01.02.2023 kuni 31.03.2023 seega 215,64 eurot kalendrikuus. Alates 01.04.2023 on baassumma 249,78 eurot. Kohustatud isiku sissetulekust lisatakse 3 % baassummale 1685 x 0,03 = 50,55 eurot, 50,55 + 249,78= 300,33 eurot. Elatise summast võetakse maha pool lapsetoetuse määra: 300,33 – (80 / 2)= 260,33 eurot. Laps veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muuda. Elatis on alates 01.04.2023 seega 260,33 eurot kalendrikuus. Tagasiulatuva elatisenõude summa suurus kujuneb eeltoodult arvestatud andmete alusel järgmiselt: 04.01.-31.01.2023 225,64 / 31 x 28= 203,80 eurot, veebruar 2023 215,64 eurot, märts 2023 215,64 eurot, 01.04.-02.04.2023 260,33 / 30 x 2=17,36 eurot, kokku 652,44 eurot. Seega on

§ 101

lg-te 1-2 kohaselt miinimumelatise summa tagasiulatuvalt perioodi 04.01.2023-02.04.2023 eest kokku summas 652,44 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise alates 03.04.2023 260,33 eurot kalendrikuus (sh baassumma 249,78 eurot, lisandub 3 % keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, millest lahutatakse pool lapsetoetust 40 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni 03.04.2033, millist summat indekseeritakse ja korrigeeritakse alates 1. aprillist 2024 vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3– 5. Kohus märgib, et hageja poolt taotletud elatise suurus on esitatud kooskõlas elatiskalkulaatori arvutustega ja see vastab nii tagasiulatuvalt kui ka igakuiselt

§ 101miinimumelatise määrale.

27.

§ 99

lg-te 1-2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus on seisukohal, et ennekõike tuleb lapsele igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda

§ 99lg-te 1 ja 2 alusel lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist.

Lisaks eeltoodule tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada ka vanemate võimalustega lapsele ülalpidamist anda. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist

§ 101sätestatud suuruses.

Lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema, mitte ainult ühe vanema võimet teenida sissetulekut (Riigikohtu

  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-135/95, p 13).
  3. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja poolt kohtu ette toodud ulatuses lapse kulude/vajaduste suurus põhjendatud, kuna laps on 8-aastane. Kostja hinnangul on lapse kulud maksimaalselt põhjendatud kokku 351 euro ulatuses, millest 175,50 eurot (351 / 2) oleks kostja osa.
  4. Kohus teeb asja lahendamiseks järgnevalt kindlaks lapse vajaduste suuruse. Hageja igakuised kulud on järgmised: − eluasemekulud (korteri kommunaalarved (talvel keskmiselt 225 eurot, suvel keskmiselt 150 eurot) (150 + 225) / 2 kuud / 3 inimest= lapse osa ~62,50 eurot. − Elekter, lapse osa, 12 eurot. − Kulud toidule (arvestusega 10 eurot/päevas) 300 eurot. − Kulud hügieenitarvetele 13 eurot. − Kulud tervishoiule (ravimid, vitamiinid jne) 40 eurot. − Sõidukulud 70 eurot. − Sidekulud 25 eurot. 7 − − − − Koolikulud/kantseleitarbed 20 eurot. Huviring (keraamika) 39 eurot. Ujumistrennid 30 eurot. Kulud riietele ja jalanõudele (laps oli ema poolt isale üle antud ilma vahetusriieteta ja jalanõudeta, seega on vajadus osta kõik otsast peale) 150 eurot. − Linnalaager koolivaheajal (nt 27.02-03.03- 150 eurot / 6 kuud) 25 eurot. − Kulud kultuurieluks, meelelahutuseks, taskuraha (3 eurot päevas x 21 päeva) ja mänguasjad 40 eurot. − Muud vältimatud kulud: sünnipäeva tähistamine, juuksur ja sõprade juures sünnipäeval käimine 30-50 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja kulud kokku mitte vähem kui 826,50 eurot (62,50 + 12 + 300 + 13 + 40 + 70 + 25 + 20 + 39 + 30 + 150 + 25 + 40). Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, sh ka kommunaalkulude kandmisel. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et laps elab koos enda isaga vanaema elamispinnal, ei tähenda, et teine vanem vabaneb seetõttu elamiskulude osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad hügieenivahendeid, riideid ja jalanõusid. Arvestades hageja vanust kaasnevad kulud ka tervishoiuga, kooli-, side- ning huvitegevusega (sh sport), vaba aja veetmisega jms. Kohtu hinnangul ei saa ka transpordikulusid pidada ebavajalikuks, kuna iga kord ei ole ajaliselt mõistlik kasutada tasuta ühistransporti ning vaja on teha ka pikemaid sõite. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda.
  5. Kostja on seisukohal, et lapse igakuiste kulude suurus ei ole tõendatud. Hageja on esitanud enda kulude tõendamiseks tõendeid järgmiselt: eluasemekulud 72 eurot (dtl 101102, dtl 108), elekter 5 eurot (dtl 103-106), kulud toidule 183 eurot (6,10 eurot/ päevas, dtl 107-110, dtl 128-132), hügieenitarbed 20 eurot (dtl 108), tervishoiule 35 eurot (dtl 107, dtl 109, dtl 117-119, dtl 146-147), sõidukulud 50 eurot (dtl 109), sidekulud 15,50 eurot (dtl 108), koolikulud 20 eurot (tl 109), huviring 39 eurot (dtl 111), ujumistrenn 21 eurot (dtl 110), kulud riietele/ jalanõudele 97 eurot, kuna ema ei andnud kaasa lapsele vahetusriideid (dtl 62-63, dtl 107-108, dtl 122-124, dtl 127), linnalaager 25 eurot (dtl 120-121, dtl 145), muud vältimatud kulud: sünnipäev 35,72 eurot; juuksur 22 eurot; sõprade sünnipäevad umbes 40 eurot; sporditarbed 15 eurot (dtl 107-108, dtl 125-126, dtl 113-114). Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu 22.03.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostja vastuväide hageja kulude suuruse tõendamise osas.
  6. Kostja vastuväite kohaselt on vanemate varalist seisu võrreldes lapse isa varaline seisund lapse ema omast parem. Kostja leiab eeltoodust tulenevalt, et esineb alus vanemate võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks. Seega vaidlevad pooled selle üle, millise summa ulatuses peaks kostja hagejale elatist maksma. Kohus teeb asja lahendamiseks järgnevalt kindlaks vanemate sissetuleku/varalise seisundi, samuti igakuiste kulude suuruse ning hindab mõlema vanema sissetuleku teenimise võimet. Hageja isa on enda igakuise sissetuleku suurusena märkinud keskmise töötasu 1077,68 eurot (dtl 100). Hageja isa omab sõiduautot MB 2007 reg nr XXX ning muu vara puudub. Hageja elab koos isaga ja 8 vanaemaga. Kommunaalkulude arve on keskmiselt 213,99 eurot, sellest isa osa on 71,33 eurot (213,99 / 2= 71,33, dtl 101-102). Elektrikulud on keskmiselt (13,79 + 15,48= 29,27 / 2= 14,64/ 3) isale langevas osas 4,88 eurot (dtl 103-106). Lisaks on hageja isa püsikuludeks kindlustusmakse 50 eurot kuus (dtl 107), Elisa Eesti AS 31 eurot kuus (dtl 108), parkimistasu 29 eurot kuus (dtl 107), sõidukulud ja toidukulud. Kostja on enda igakuise sissetulekuna märkinud keskmise töötasu 902 eurot kuus (dtl 76) ja igakuisteks kuludeks on korteri üür 400 eurot (dtl 77-80). Lisanduvad kommunaalkulud 220 eurot talvel/ 120 eurot suvel ja elekter orienteeruvalt 22-28 eurot (dtl 81-86). Igakuiste elamiskulude katteks jääb kostjale seega 252-352 eurot, millest 150 eurot on kostja nõus hagejale elatiseks maksma. Kohus tegi 03.07.2023 (täiendavalt 16.08.2023) kohtunõudega vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise suutlikkuse hindamiseks nende igakuiste sissetulekute suuruse ja varalise seisu ning kulude kohta erinevatele krediidi- ja ametiasutustele päringud TsMS § 230 lg 5 alusel. Päringute vastuste kohaselt omab hageja isa AS-is SEB Pank arvelduskontot nr EEXXX, mille kontojääk oli 04.07.2023 99 eurot ning kogumishoiust nr EEXXX, mille kontojääk oli 04.07.2023 0 eurot. Kumbki konto ei ole igapäevaselt aktiivses kasutuses (dtl 184-189). Alates juuli 2023 on hageja isa tööandja X OÜ (dtl 292). EMTA andmetel maksis tööandja hageja isale töötasu (bruto) detsember 2022 1392,32 eurot, jaanuar 2023 1377,50 eurot, veebruar 2023 820,97 eurot, märts 2023 1045,04 eurot, aprill 2023 1385 eurot ja mai 2023 1391,10 eurot (dtl 200-201), kokku 7411,93 eurot / 6 kuud, keskmiselt 1235,32 eurot kuus bruto + Tervisekassalt jaanuar 2023 102,34 eurot ja veebruar 2023 375,23 eurot. Sotsiaalkindlustusametilt saadud teabe kohaselt on hageja isale tasutud lapsetoetust 80 eurot kuus alates veebruarist 2023 (dtl 215). Hageja isa omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr EEXXX, mille väljavõttest nähtuvad perioodil 01.05.2023-11.07.2023 töötasu laekumised mai 2023 1198,10 eurot ja juuni 2023 1197,45 eurot. Samuti nähtub sissetulekuna igakuiselt peretoetus 80 eurot (dtl 218-228). Lisaks eeltoodule arvestab kohus hageja poolt tõendina esitatud hageja isa sissetulekut tõendava Swedbank AS-i pangakonto väljavõttega perioodi 10.01.2023 kuni 10.04.2023 osas, mille järgi on töötasu laekumine olnud jaanuar 2023 1189,37 eurot, veebruar 2023 777,06 eurot, märts 2023 1029,68 eurot, aprill 2023 1194,19 eurot, kokku 6585,85 eurot / 6 kuud= 1097,64 eurot neto. Kohtule nähtuvalt on ainuke hageja isa arvestatav igakuine sissetulekuallikas palk. Igapäevakuludena nähtuvad kontolt tavapärased ülekanded kauplustes, söögikohtades, BOLT teenused, sõiduautoga seonduvad kulud (X) ja kindlustusmaksed jms (dtl 218-228). Rahakoguja hoiusel nr EEXXX oli seisuga 11.07.2023 saldo 267,47 eurot (dtl 269-273). Hageja isale kuulub registri päringu järgi sõiduauto Mercedes Benz 2007 reg nr XXX (dtl 300). Muud vara hageja isale kohtu poolt teostatud päringute kohaselt ei kuulu (dtl 294-299). Kostja vastuväite kohaselt elab lapse isa kerget elu, käib kohvikus, restoranides ostab Goldtime ehteid jne. Kohus märgib, et antud juhul on hageja isa täitnud nõuetekohaselt oma lapse ülalpidamiskohustust. Seega juhul kui isiku varaline seisund võimaldab tal teha lisakulusid ehete ostmiseks jms soovitud eesmärgil, ei ole see etteheidetav. Kostja omab AS-is SEB Pank arvelduskontot nr EEXXX, mille kontojääk oli 04.07.2023 –2048,08 eurot (sh inkassonõue –2039,19 eurot, dtl 192-194). Konto ei ole igapäevaselt aktiivses kasutuses. Alates juuli 2023 on kostja tööandja X(dtl 280-282). EMTA andmetel maksis tööandja kostjale töötasu (bruto) detsember 2022 1226 eurot, jaanuar 2023 1053 eurot, veebruar 2023 756 eurot (muu väljamakse 93,52 eurot), märts 2023 894 eurot, aprill 2023 1196 eurot ja mai 2023 988 eurot (dtl 198199), kokku 6206,52 eurot / 6 kuud, keskmiselt 1034,42 eurot kuus bruto + Tervisekassalt jaanuar 2023 41,79 eurot. Kostja omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr EEXXX, mille väljavõttest perioodil 11.01.2023-11.07.2023 nähtuvad töötasu laekumised veebruar 2023 783,97 eurot, märts 2023 811,03 eurot, aprill 2023 1015,17 eurot, mai 2023 884,18 eurot, juuni 2023 1102,42 eurot ja juuli 1062,37 eurot, kokku 5659,14 eurot / 6 kuud= 943,19 eurot neto (dtl 228-263). Kohtule nähtuvalt on kostja ainuke arvestatav igakuine sissetulekuallikas palk. Igapäevakuludena nähtuvad kontolt üürimaksed 400 eurot, maksed Eesti Energia AS-ile, Elisa Eesti AS-ile, tavapärased ülekanded 9 kauplustes, söögikohtades, UBER teenused jms. Samas nähtub kohtule selgelt ka kostja tavapärane osalus hasartmängu keskkonnas Olybet (dtl 228-263, dtl 317). Rahakoguja hoiusel nr EEXXX oli seisuga 11.07.2023 saldo 1,90 eurot (dtl 264-268). Muud vara kostjale kohtu poolt teostatud päringute kohaselt ei kuulu (dtl 284-291). Hageja on seoses kostja sissetulekutega esitanud väite, et kostja ainuke sissetulek ei ole üksnes palk ja tal on võimalik teenida lisasissetulekut. Kostja vastuväite kohaselt oli tegemist piiratud perioodil tekkinud võimalusega (Covid testid), mida käesoleva ajal enam ei esine. Kohus märgib, et kohus lähtub käesoleva tsiviilasja lahendamisel mõlema vanema 6 kuu sissetuleku keskmisest ja vanemate varalisest seisundist tervikuna.
  7. Hageja on hagis esitanud väite, et kostja kasutab oma teise alaealise lapse P. G. pangakontot enda huvides ja enda pangakontona. Eeltooduga seoses rahuldas kohus 21.08.2023 määrusega hageja 30.06.2023 taotluse tõendite kogumiseks osaliselt ja kohustas Eesti krediidiasutusi esitama kohtule P. G. arvelduskontode filtreerimata väljavõtted perioodi kohta alates 04.01.2023 kuni 30.06.
  8. AS SEB Pank esitas kohtule P. G. pangakonto nr EEXXX väljavõtte, millel tehingud perioodil 04.01.2023-30.06.2023 puudusid ja kontojääk oli 0 eurot (dtl 348-349). Hageja leiab, et tõendina kogutud 28.08.2023 Swedbank AS-i esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt kandis kostja ema J. G. jaanuar-veebruar 2023 ehk kahe kuu jooksul kostjale kokku 575 eurot ehk keskmiselt 287,50 eurot/kuus, mida võiks lugeda kostja täiendavaks sissetulekuks, kuna need maksed olid regulaarsed. Lisaks nähtub pangakonto väljavõttest, et kostja tegeleb ilmselt ka muu tululoova tegevusega. Kohus on seisukohal, et kostja teise alaealise lapse pangakonto kasutamine ei ole seadusega vastuolus, kui seda tehakse lapse huvidest lähtuvalt. Asjaolu, et lapse ema ja vanaema on kandnud lapse kontole raha, ei ole samuti taunitav tegevus. Samuti ei saa olla etteheidetav vanade esemete müük (muu tulutoov tegevus) ja seeläbi säästlik eluviis. Konto väljavõttest nähtuvalt on raha kasutatud Elisa Eesti AS-ile, Eesti Energia AS-ile, Maxima kaupluses ostude eest tasumiseks, lapse kooliga seonduvate kulude kandmiseks jms (dtl 359-366). Tulenevalt kostja selgitustest on kostja kasutanud lapse raha ka oma isiklike kulude katmiseks (Olerexist lõunaks ostetud toit, enda ema kassile ostetud toit jms). Seoses eeltooduga märgib kohus, et lapse kontol olevat raha tuleb kasutada eeskätt lapse huvidest lähtuvalt, mitte vanema isiklike kulude katmiseks. Kohus leiab, et ainuke tähtsust omav asjaolu võiks konto väljavõttest nähtuvalt olla hageja poolt väidetav lisasissetuleku olemasolu/muu tulutoov tegevus. Antud juhul on kohtule usutav kostja selgitus vanade asjade müümise kohta. Teenitud summad jäävad lisasissetulekuna keskmiselt suurusjärku 40 eurot kuus (dtl 359-366). 33.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lgs 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et ta ei oleks majanduslikult suuteline elatist tasuma. Kohtu hinnangul kinnitavad kostja konto väljavõtted, et kostja on hagejale võimeline elatist miinimummääras tasuma. Kostja igakuise stabiilse sissetuleku suurus on ca 943,19 eurot. Nõustudes hagejaga märgib kohus, et peale Swedbank AS-i arvelduskontolt 23.06.2023 nähtuvat ülekannet üürileandjale selgitusega „võtmete tagastamine“ ei nähtu konto väljavõttelt enam üürimakseid (dtl 261, dtl 359). Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et tegemist oli üksnes lukkude vahetamisega ning et ta tasub üüri jätkuvalt edasi. Lisaks märgib kohus, et vanem on kohustatud piirama enda kulutuste suurust lähtudes lapse ülalpidamise kohustusest. Seega tuleks kostjal kaaluda elamispinna (näiteks väiksema) üürimist, mis oleks hinna poolest senisest soodsam. Ka hasartmängu tegevus ei ole lapse ülalpidamiskohustust 10 arvestades aktsepteeritav, iseäranis olukorras, kus vanemal puuduvad selleks rahalised vahendid. Kohtu hinnangul puudub antud juhul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohtu hinnangul on mõlema vanema sissetulek ja varaline seisund enam-vähem võrdsed ning mõlemad vanemad on oma majanduslikust olukorrast tulenevalt suutelised hagejat ülal pidama ilma, et nende endi olukord muutuks vähemkindlustatuks.

  1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus S. G. hagi J. G. vastu elatise nõudes. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis tagasiulatuvalt perioodi 04.01.2023-02.04.2023 eest kokku summas 652,44 eurot ning alates 03.04.2023 kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o 03.04.2033) 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3 % keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Alates 04.01.2023 välja mõistetud elatis muutub iga aasta
  2. aprillil (esimest korda
  3. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  4. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks üle
  5. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arveldusarvele nr EEXXX, selgitusega „elatis S.“. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
  6. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja on esitanud 03.04.2023 kostja vastu hagi

§ 101

sätestatud elatise miinimummäära nõudes kuni täisealiseks saamiseni (alates 01.04.2023 on elatise miinimummäära suuruseks 260,33 eurot kuus). Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasja hinnaks 2342,97 eurot (9 kuud x 260,33 eurot). Menetluskulude jaotus

  1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
  2. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.