← Eesti

2-23-129527/5

Obsah (5)§ 430§ 661§ 428§ 432§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Kohtujurist Merle Maks Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2023, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-129527 Tsiviilasi PlusPlus Capital A

§-dele 430 lg 1 ja 2 ning 432 ja taotluse menetluse lõpetamiseks. Kompromissis on märgitud, et avaldaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku vastu 17.05.2021 Elisa liitumislepingust Nr. xxx tuleneva võlgnevuse ja menetluskulude nõudes. Pooled on nõus sõlmima antud tsiviilasjas kompromissi ja lõpetama menetluse. Kompromissis on kokku lepitud 307,33 euro tasumises kahe osamaksena: 10.12.2023 tasuda 153,67 eurot ning 10.01.2024 tasuda 153,66 eurot (kompromissi p 2.1); kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulude jäämises poolete enda kanda (p 2.2) ja hageja õiguses pöörata kogu tasumata nõue sundtäitmisele ja nõuda viivist, kui kostja viivitab mõne graafikujärgse makse tasumisega (p 2.3). Pooled märkisid ühtlasi, et nad on teadlikud

§ 430

lõikes 2 sätestatud asjaoludest ja § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, soovisid kompromissilepingu kinnitamist ja tsiviilasja menetluse lõpetamist kohtuistungit pidamata ning välistasid tulenevalt

§ 661lõikest 4 määruskaebuse esitamise õiguse.

  1. Kohus selgitas pooltele 13.11.2023 e-kirjaga, et selline sõnastus ei pruugi olla mõistlik, kui viivitus tekib nt ülekande hilinemise tõttu ning pakkus välja, et kogu nõude saab täitmisele pöörata, kui hilinemine on enam kui 3 tööpäeva. Ühtlasi selgitas kohus määruskaebeõigusest loobumise tagajärgi.
  2. Hageja andis 13.11.2023 kohtule teada, et on arvestanud, et pangaülekande tegemisel võib tekkida mõnepäevane viivitus ja sellest tulenevalt on maksetähtpäevaks märgitud
  3. kuupäev. Kostja on Hageja esindajale kinnitanud telefoni teel, et saab tasuda
  4. kuupäeval. Hageja selgitab täiendavalt, et enne sundtäitmise alustamist vaatab PlusPlus Capital AS kõik nõuded manuaalselt üle ja kliendile antakse mõistlik aeg kompromissi täitmiseks, mitte kunagi ei saadeta täitmisele nõuet, mis on olnud viivituses ainult mõned päevad. Ühtlasi nõustub hageja kohtu kompromissilepingu muutmise ettepanekuga. Hageja kinnitab, et saab aru määruskaebuse esitamise õiguse välistamise tagajärgedest. Ka kostja on kõnes hageja esindajaga kinnitanud, et nõustub sellega, et määrusele ei saa esitada kaebust.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus leiab, et esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning selle kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. 7. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest:

§ 432

kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 8. Kohus selgitab täiendavalt, et kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 9.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et tasutud riigilõiv 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot tasub kostja ning need sisalduvad juba kompromissisummas. Seega jäävad kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. 10. Tulenevalt

§ 661lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled on seda teinud, mistõttu määrusele edasi kaevata ei saa. /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.