Obsah (7)

§ 428§ 429§ 230§ 168§ 150§ 175§ 177

Tsiviilasi nr 2-23-4879 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-4879 Tsiviilasi Wolf

) § 168 lg 5 alusel jätta põhinõudest ja lisanduva viivise tasumise nõudest loobumisega seonduvad menetluskulud kostja kanda. Hageja suurendab viivise tasumise nõuet. Alates

1. märtsist 2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni
2. aprillil 2023 on sissenõutavaks muutunud viivis 76,22 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise 404,51 eurot (328,29 eurot + 76,22 eurot), menetluskulud 1540 eurot (käibemaksuta) (sh pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust 420 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1120 eurot) ja viivise menetluskuludelt. Hageja palub tagastada hagejale poole hagi esitamisel tasutud riigilõivust 420 eurot.
3. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja leiab, et pooled on kohtueelselt pidanud läbirääkimisi põhivõla tasumise osas ja saavutanud konsensuse, et kostja saab selle tasumiseks teatud lisaaja. Seega on hageja pöördunud kohtusse ennatlikult ja tekitanud asjatult menetluskulusid. Kostja ei ole tasunud hagejale summasid seetõttu, et hageja esitas hagi, vaid et pooltel oli kokkulepe võla tasumiseks (ilma viivisteta). Kostja leiab, et ilmselt on asjas võimalik mõistlik kompromiss. Kostja märgib, et hagist osalise loobumise tõttu on hagejal võimalik saada tagasi pool riigilõivust, mistõttu peaksid ka hageja menetluskulud olema väiksemad. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 5 kohaselt kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub. Hageja on põhivõla tasumise nõudest loobunud, kuna kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu osas, milles hageja on loobunud põhivõla tasumise nõudest. Põhivõla tasumise nõudes lõpetab kohus menetluse otsust tegemata. Hagiavalduses on hageja esitanud nõude hagi esitamise ajaks mitte veel sissenõutavaks muutunud viivise tasumiseks, alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja soovib lisanduva viivise nõudest loobuda, suurendades samal ajal hagiavalduses esitatud sissenõutavaks muutunud viivise nõuet, alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni sissenõutavaks muutnud viivise võrra. Tegemist on viivisenõudega sama perioodi eest. Kohus ei võta hagist loobumist vastu osas, milles hageja loobub lisanduvate viiviste tasumise nõudest.

1. Kohus leiab, et hagi viivise väljamõistmiseks tuleb rahuldada.
2. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. (VÕS § 113 lg 1)
3. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli sõlmitud suuline müügileping, mille alusel hageja tarnis kostjale ehitusmaterjale ja osutas veoteenust. Hageja on omapoolsed lepingust tulenevad kohustused täitnud. Hageja on esitanud kostjale müüdud ja kostja objektidele tarnitud materjalide eest kostjale arved, mida kostja tähtaegselt ei tasunud (arvete maksetähtajad olid
4. oktoober 2022,
5. november 2022 ja
6. detsember 2022). Kostja ei ole eeltoodud asjaoludele vastu vaielnud. Lisatud poolte kirjavahetusest (tl 23) nähtuvalt kostja tunnistas võlgnevust ja tekkinud viivitust. 3 Kostja tugineb poolte kokkuleppele, mille kohaselt ta sai arvete tasumiseks lisaaja ilma viivise tasumise kohustuseta. Kohus leiab, et kostja vastuväide on tõendamata.
7. Hagiavalduse kohaselt hageja pakkus kostjale kompromissi ning kostja palus selle ette valmistada, kuid kostja keeldus võla tasumise kokkuleppe allkirjastamisest. Oma vastuses kostja märgib, et pooled on pidanud kohtueelselt läbirääkimisi põhivõla tasumise osas ja saavutanud ka konsensuse. Kostja väidab, et pooltel oli kokkulepe võla tasumiseks ilma viiviseta. Kohus selgitas
8. augusti 2023 määruses kostjale, et

§ 230lg 1 järgi peab kostja oma vastuväidet tõendama.

Kostjal tuli täpsustada, millal ja kuidas saab kostja arvates lugeda kokkuleppe võla tasumiseks poolte vahel sõlmituks ja milline oli selle kokkuleppe sisu. Kostja kohtu poolt antud tähtaja jooksul täiendavaid seisukohti, taotlusi ega tõendeid ei esitanud. Hagiavaldusele lisatud poolte kirjavahetusest ja võla tasumise kokkuleppe projektist (tl 23-25) nähtub, et hageja oli nõus võla ajatamisele suunatud kompromissi sõlmimisega tingimusel, et võlgnevus tasutakse 1,5 kuu jooksul kolmes osas (esimene osamakse 5000 eurot tuli kokkuleppe projekti kohaselt tasuda

1. märtsiks 2023, teine osamakse 5000 eurot
2. aprilliks 2023 ja kolmas osamakse 5045,24 eurot
3. aprilliks 2023). Samuti sisaldanuks see kokkulepe tingimust, mille kohaselt osamaksega viivitamisel rohkem kui kolm päeva kaotab maksegraafik kehtivuse ja kogu võlgnevus tuleb koheselt ära tasuda. Hageja tingimus oli ka, et tasumisega viivitamise korral tasub kostja viivist (hageja
4. märtsi 2023 e-kirjas nimetatud viivisemäär 0,25% võlgnetavalt rahasummalt päevas ja kokkuleppe projektis viivisemäär 0,3% päevas). Kostja palvel valmistas hageja ette võla tasumise kokkuleppe projekti. Hageja edastas selle kostjale allkirjastamiseks, paludes allkirjaga dokumendi saata tagasi hiljemalt
5. märtsil
6. Hagiavalduse kohaselt kostja võla tasumise kokkulepet ei allkirjastanud. Kostja ei ole vastupidist väitnud. Kohus leiab, et hagiavalusele lisatud võla tasumise kokkulepet ei saa poolte vahel sõlmituks lugeda. Kostja ei ole ka võla tasumise kokkuleppe projektis näidatud osamakseid tähtaegselt tasunud. Vaidlust ei ole selles, et kostja on
7. märtsil 2023 võlgnevust osaliselt tasunud. Hagi esitamise aja (
8. märts 2023) seisuga võlgnes kostja hagejale 10 189,99 eurot, mille kostja tasus
9. aprillil
11. Eelnevat arvestades kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivitusega tasutud summadelt seadusjärgse viivise tasumist alates
12. jaanuarist 2023 kuni
13. aprillini
14. VÕS § 113 lg 2 teises lauses ettenähtud seadusjärgne viivisemäär oli kõnealusel perioodil 10,5% aastas. Kuigi põhivõlg muutus sissenõutavaks juba varem, arvestab hageja viivist alates
15. jaanuarist
16. Kuni põhivõla osalise tasumiseni
17. märtsil 2023, arvestab hageja viivist 13 069,04 euro suuruselt põhivõlalt. Kuni ülejäänud põhivõla tasumiseni
18. aprillil 2023, arvestab hageja viivist 10 189,99 euro suuruselt põhivõlalt. Kokku nõuab hageja viivist 404,51 eurot. Viivise arvestuse osas, mis nähtub hagiavalduse lisast 8 (tl 26) ja hageja
19. mai 2023 menetlusdokumendist (tl 29), ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja viivise arvestus on seaduslik ja põhjendatud. Menetluskulud
20. Hageja loobus hagist osaliselt, osas milles kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Ülejäänud osas kohus rahuldas hagi. Seega jätab kohus menetluskulud

§ 168lg 5 ja 162 lg 1 alusel kostja kanda.

12. Hagist loobumisel tagatakse

§ 150lg 2 p 2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust.

Hageja on tasunud riigilõivu 840 eurot. Hageja taotlusel kohus tagastab hagejale poole tasutud riigilõivust, s.o 420 eurot.

1. Hageja menetluskuludeks on pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust 420 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusteenust tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta). Lepingulise esindaja ajakulu oli 7 tundi (hagiavalduse koostamine, redigeerimine, lisade komplekteerimine 4 tundi;
2. mai 2023 4 menetlusdokumendi koostamine 1,5 tundi; Tartu Maakohtu
3. augusti 2023 määrusega tutvumine ja analüüs,
4. septembri 2023 menetlusdokumendi koostamine 1,5 tundi). Riigilõivu osas on hageja menetluskulu põhjendatud. Lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Kohus leiab, et tegemist ei olnud keeruka ega asjaolude poolest mahuka vaidlusega. Kohus loeb hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 5,5 tunni ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seega põhjendatud. Eelnevat arvestades määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1300 eurot. 14. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik 5