KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-138150 Tsiviilasi Osaühing E

158 kohast leppetrahvi nõudeõigust kostja vastu. Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: • kostja on sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 30.04.2018 kuni hagi esitamiseni (dtl 39-44); • kostja parkis hageja opereeritaval parkimisalal 27.10.2020, Ahtri 3 (EP42) Tallinn; • hageja on parkimisteenust osutav ettevõte.
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tasunud parkimise eest hageja opereeritaval parkimisalal 27.10.2020, Ahtri 3 (EP42) Tallinn ja kas kostja peab tasuma leppetrahvi xxx (dtl 25-36).
4. Kostja vastuväitel on ta parkimise eest tasunud ja seda tõendab parkimispileti nr xxx (dtl 59). Fotodelt nähtub, et sõiduki xxx armatuurlaual asub parkimisautomaadist soetatud parkimispilet, kuigi see on pööratud kujul. Kostja on seisukohal, et on parkimislepingu täitnud st. parkimistasu tasunud.
5. Hageja leiab, et kostja väide, et fotodelt on selgelt näha parkimisautomaadist soetatud parkimispilet, ei vasta tõele. Kostja on ka ise märkinud, et täpsel vaatamisel on parkimispilet pööratud kujul. Hageja hinnangul ei pea parkimiskorraldaja eeldama, et sõiduki parkimise eest on tasutud ning ära arvama, kas tegemist on kehtiva parkimispiletiga. Juhul, kui parkimise eest oli tasutud, siis järgides vähematki hoolsuskohustust sõidukit parkinud juhi poolt, tuli parkimispilet asetada nähtavalt sõiduki armatuurlauale, et parkimiskorraldajal oleks reaalselt võimalik parkimispiletit kontrollida.
6. Riigikohus on lahendis 3‑2‑1‑36‑17 selgitanud, et leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (

§ 100

); võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (

§‑d 103 ja 160); võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (

§ 159lg 2). Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on Ts

MS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.

1. Hagile lisatud leppetrahvinõude kohaselt on kostjale määratud leppetrahv parkimistasu maksmata jätmise eest. Kostja on esitanud kohtule parkimispileti nr xxx, mille kohaselt on hageja opereeritaval parkimisalal Ahtri 3 (EP42) Tallinn 27.10.2020 kl 08:33 kuni 28.10.2020 kl 08:33 parkimise eest tasutud (dtl 59). Kuigi hagejal ei olnud võimalik koheselt tuvastada parkimise eest tasumist, sest parkimispilet oli armatuurlaual pööratud kujul, on kostja praeguseks tõendanud, et kõnesolevas parklas ja vaidlusalusel ajal oli parkimistasu tasutud ja kostja oli seega parkimislepingu täitnud. Seega puudub hagejal alus kostjalt leppetrahvi nõuda. Kostjale oli määratud leppetrahv parkimistasu maksmata jätmise eest, mitte parkimispileti armatuurlauale pööratud kujul asetamise eest. Kostja on tõendanud parkimise eest tasumise. Toodust tulenvalt jätab kohus hagi rahuldamata.
2. Menetluskulud 15.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Praegusel juhul tuleb menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel arvestada, et kostja küll tasus parkimise eest, kuid hagejal oli võimalik tasumises veenduda alles kohtumenetluses. Hageja määras kostjale leppetrahvi ja asetas selle sõiduki kojamehe vahele, mis on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Sombune või vihmane oktoobrikuu ilm ei ole 4 erandlikuks asjaoluks, mille põhjal võiks järeldada, et kostja ei ole trahviteadet kätte saanud. Nimetatu on kooskõlas Riigikohtu poolt lahendis nr 2-17-117146 avaldatuga. Ka on hageja poolt saadetud kostjale kohtuväliselt meeldetuletuskirjad. Kostjal oli võimalus võtta hagejaga ühendust, et selgitada nõude alust kohtuväliselt, mitte eeldada, et tegemist on nö õngitsuskirjadega. Kohtu hinnangul võinuks kostja kohtumenetlust vältida, kui ta trahviteate saamisel või vähemalt meeldetuletuskirjade saamisel oleks pöördunud hageja poole tasumise tõendamiseks. Kostja on hagejaga suhtlust vältinud ja on põhjustanud sellega olukorras, kus hagejal oli vajalik esitada oma õiguste kaitseks hagiavaldus. Kõike eelnevat arvestades esinevad kohtu hinnangul alused TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ja menetluskulude kostja kanda jätmiseks. 15.
4. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. 15.
5. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot ja TsMS § 484² järgne maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. 15.
6. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi ja 15 minutit, hinnaga 110 eurot tund. Kostja leiab, et hageja esindaja poolt esitatud õigusabikulud ei ole põhjendatud, ei ajalise ega rahalise suuruse osas. 15.
7. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ja 30 minuti ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja esitanud maakohtusse korduvalt. Õigusabi on osutatud hinnaga 110 eurot tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 165 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 285 eurot (100+20+165). 15.
8. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 15.
9. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik osaliselt tühistatud 30.10.2023 TRK määrusega