Obsah (6)

§ 230§ 367§ 442§ 173§ 163§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-101556 Tsiviilasi OÜ Kelving

§ 230lg 1 kohaselt, et tal on need arved hagejale tasutud.

1. Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus üüri ja kõrvalkulude tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli üüri ja kõrvalkulude maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 584,55 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjal tuleb hagejale välja mõista 584,55 eurot. 5
2. Hageja taotleb kostjalt viivisena 304,70 euro väljamõistmist. Hageja on arvestanud viivist määras 24 % aastas alates arve sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni. Kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud hageja sissenõutavaks muutunud viivise arvestust. Kohus tuvastas, et hagis on hageja ekslikult märkinud arve 190045 puhul, et viivist on arvestatud alates 29.11.2019 summas 106,66 eurot. Kohus kontrollis, et tegelikult on hageja viivist arvestanud siiski alates 30.11.2019 kuni 11.02.2022 summalt 201,67 eurot, sest sellisel juhul kujuneb viivisesummaks 106,66 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt tuleb kostjalt välja mõista viivis 304,70 eurot.
3. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist

§ 367

alusel alates 11.02.2021 määras 24% aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist kuni 11.02.2022, siis kohus mõistab kostjalt hagejale välja alates 12.02.2022 viivise arvestatuna põhivõlalt määras 24% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni.

1. Pooltel on vaidlus, kas kostja peab tasuma hagejale 11.06.2018 arvel 180023 kajastuvate teenuste eest: WC-pott 207,50 eurot, WC-poti paigaldus 125 eurot ja ummistuse likvideerimine 50 eurot (dtl 114, sama 187).
2. Hageja toob välja, et kostja on tasunud küll hilinemisega 12.11.2019, kuid täies ulatuses arve nr 180023 ja kostja ei vaidlustanud seda tähtaegselt.
3. Kohus leiab, et kostja poolt arve tasumine ei võta kostjalt võimalust vaidlustada arvet hilisemalt sisuliselt. Kostja ei ole arvega sisuliselt nõustunud ja on sellest 04.ja 05.02.2021 ekirjas hagejale ka teada andnud (dtl 114, 115). Seega tuleb kohtul vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt nimetatud kulutuste hüvitamist.
4. Kohus leiab, et kostja ei pea hüvitama hagejale WC-poti soetamise, selle paigalduse ja ummistuse likvideerimise kulu summas 382,50 eurot. Kostja on hagejale teada andnud 05.05.2018 e-kirjas, et WC-pott lekkib ja kraankausis on ummistus (dtl 131). 08.05.2018 ekirjas on kostja nimetatud küsimusega veelkord hageja poole, paludes teada anda, millal on lootust nimetatud asjad korda saada. Kostja on ka märkinud, et teda sel nädalal selles korteris enam pole ega saa kontrollida, kas ja kuidas lekib ja kas see ohustab naabreid (dtl 187). Hageja ei ole toonud esile ega tõendanud, millist kohustust üürnik rikkus ja et kostja vastutas sellise rikkumise eest. Kohtu hinnangul ei saa automaatselt eeldada, et nimetatud kulud peaks kandma üürnik. Hageja kohustus on tõendada, et kahju põhjustajaks oli üürnik. Kohtu hinnangul ei ole hageja nimetatut tõendanud. Hageja leiab, et pragu loputuskasti sai tekkida seetõttu, et kostja oli ilmselt kas kukkudes või muul viisil loputuskasti mehhaaniliselt vigastanud. Kohus märgib, et hageja oletab, et kostja kukkus või muul viisil mehhaaniliselt vigastas WC-poti loputuskasti, mistõttu see läks katki. Tõendeid nimetatu kohta ei ole kohtule esitatud. Ka ei ole tõendatud, et WC-poti otsa jalgupidi ronimine põhjustas selle katki mineku. Seda on hageja pidanud tõenäoliseks, et üürnik võis kaotada tasakaalu, kukkuda ja lõhkuda WC-poti loputuskasti, kuid tõendeid selle asjaolu esinemise kohta ei ole kohtule esitatud. Lisaks märgib kohus, et hageja on toonud välja, loputuskastis oli pragu, kostja sõnul lekkis loputuskasti voolik. Kohtu hinnangul ei ole käesolevaks hetkeks võimalik enam tuvastada, kas loputuskastis oli pragu või lekkis loputuskasti voolik ning kas nimetatu oli põhjustatud kostja tegevusest.
5. Ka ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et kostja tegevuse(tuse) tõttu tekkis kraanikausis ummistus. Hageja on esitanud fotod kraanikausi haisulukust, kuid ummistuse 6 teket kostjast tulenevalt nimetatu kohtu hinnangul ei tõenda. Kõike eelnevat arvestades tuleb hageja nõue 382,50 euro hüvitamiseks jätta rahuldamata.
6. Arvestades, et kostjal tuleb hagejale hüvitada üüri- ja kõrvalkulude võlg 584,55 eurot, kuid kostjal puudus alus hüvitada hagejale 382,50 eurot, tuleb vähendada kostjalt välja mõistetavat summat ja kostjalt hagejale välja mõista 262,05 eurot. 27.

§ 442lg 5 alusel lahendab kohus otsuse resolutsiooniga mh veel lahendamata taotlused.

18.11.2022 menetlusdokumendis on kostja märkinud, et kostjal on ca 10 tunnistajat, kes võivad kinnitada, milline nägi välja xxx korter, mis plaadid olid seintes, milline oli planeering jne. Kuna kostja ei ole esitanud konkreetset taotlust tunnistaja(te) ülekuulamiseks, taotluses ei ole toodud välja, millise asjaolu kohta ja millist tunnistajat ta soovib üle kuulata, jätab kohus taotluse tähelepanuta. 28. Menetluskulude jaotus 28.1.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja oli kohtuväliselt nõus tasuma üürilepingust tuleneva võlgnevuse, kui WC-poti maksumus, selle paigaldus ja ummistuse likvideerimine arvelt maha võetakse. Kohus leidis eespool, et nende summade nõudmiseks hagejal puudub alus. Eelnevat arvestades on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. 28.2.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik osaliselt tühistatud 30.10.2023 TRK määrusega