Obsah (6)

§ 449§ 173§ 162§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL VAHEOTSUS LÕPPOTSUSENA Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2023.a, Tallinn Tsiviil

) § 449 lg-d 1 ja 3 sätestavad, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

1. Kostja on soovinud vaheotsuse tegemist (dtl 212 jj). Kostja hinnangul tuleks vaheotsusega lahendada küsimus, kas hageja nõue on aegunud.
2. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 06.04.2009 on müüdud hagejale kuulunud sõiduk Scania R124 registreerimismärgiga XXXXXX OÜ XXX (dtl 3-4). Hagejat esindas tehingu tegemisel kostja ning OÜ-d XXX esindas W. Hageja osanikud kostja ja Y, kummalegi kuulub 50% osalus. Vaidlus on selle üle, et kas kostja tegi nimetatud tehingu hageja osanikuna või juhatuse liikmena. Hageja tugineb asjaolule, et tehingu tegemisel osales kostja selles kui hageja osanik ning kostja leiab, et tehingu tegemisel on ta esinenud ühingu juhatuse liikmena.
3. Seega tuleb esmalt tuvastada, mis õigussuhtest tulenevat kahju hageja kostjalt nõuab. 6.
4. Hageja nõuab kahju 53 100 eurot hüvitamist seoses sellega, et 06.04.2009 müüs OÜ SAMASIPU, mida esindas kostja, sõiduki Scania OÜ-le XXX. Osaühingu nimel tehingu tegemisel saab osaühingut esindada vaid juhatuse liige (ÄS § 181 lg 1). Kohtule esitatud hageja äriregistri väljavõttest nähtub, et perioodil 30.04.1996 kuni 24.03.2022 olid hageja juhatuse liikmed X ja Y (dtl 225). Seega tegutses kostja vaidlusaluse tehingu tegemisel juhatuse liikmena. ÄS § 187 lg 2 alusel vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. ÄS § 187 lg 3 kohaselt juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. TsÜS § 37 lg 4 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest. 6.
5. Riigikohus on 06.05.2015 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15 punktis 23 selgitanud, et ÄS § 315 lg 4 järgi on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat, mida tuleb TsÜS § 37 lg 4 järgi arvutada alates kohustuse rikkumisest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
6. aprilli
7. a otsus tsiviilasjas nr 33 2-1-18-08, p 14). Juhatuse liikme kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg ei hakka kulgema mitte kahjust ega rikkumisest teadasaamisest, vaid rikkumise toimepanemisest. 6.
8. Vaidlust ei ole müügilepingu kuupäevas, millisega on väidetavalt hagejale tekitatud kahju – 06.04.
9. Seega hakkas hageja kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg kulgema nimetatud kuupäevast ning aegus 06.04.
10. Hagiavaldus on hageja poolt esitatud kohtule alles 05.04.2019, s.o 5 aastat peale nõude aegumist.
11. Hageja on asunud seisukohale, et antud juhul kuulub kohaldamisele kümne aastane aegumistähtaeg TsÜS § 149 alusel (vt dtl 245). TsÜS § 149 sätestab seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. 7.
12. Kohus vastava seisukohaga ei nõustu, kuna pooltevaheline suhe ei põhine seadusel, vaid tehingul. Käesoleval juhul on esitatud hagiavaldus äriühingu poolt juhatuse liikme vastu ning tegemist ei ole osanikevahelise vaidlusega, millise juhul kuuluks kohaldamisele TsÜS § 149 sätestatud aegumistähtaeg. Riigikohus on 17.03.2021 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-16764 punktis 12 selgitanud, et kuivõrd osanike omavaheline võlasuhe on seadusjärgne võlasuhe, siis kohaldub osanikevahelisest võlasuhtest tulenevate nõuete aegumisele TsÜS §
13. Käesolevat vaidlust ei ole võimalik käsitleda osaniku nõudena osaniku vastu. 7.
14. Kostja vastutuse aluseks ei saa antud juhul olla ÄS § 188 lg 1, mille kohaselt osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Hageja on kahju alusena toonud välja vaid veoauto müügitehingu sõlmimise kolmanda isikuga. Osanike pädevuses ei ole õigust osaühingut tehingutes kolmandate isikutega esindada (ÄS § 168 lg 1). Kuigi ÄS § 168 lg 2 kohaselt võivad osanikud võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes, siis sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed. Seega kohalduks endiselt ÄS § 181 lg 2 ja lg
15. Siiski tuleb märkida, et käesoleval juhul ei ole hageja oma nõudes sellele tuginenud, et kostja oleks vastu võtnud mingi otsuse juhatuse pädevusse kuuluvas küsimuses, vaid sellele, et kostja tegutseski müügilepingut sõlmides juhatuse pädevuses.
16. Arvestades eeltoodust tuleb lugeda hageja hagi kostja vastu aegunuks, kohaldada kostja taotlusel aegumist ning jätta hagi rahuldamata. Vaidlust ei ole, et kostja on sõlminud vaidlusaluse müügilepingu, millisega on väidetavalt hagejale tekitatud kahju 06.04.2009 ning seega hakkas hageja kahjuhüvitamise nõude esitamise tähtaeg kulgema nimetatud kuupäevast. Aegumisele kohaldub ÄS § 187 lg 3 tulenevalt viieaastane tähtaeg. Hagiavaldus on hageja poolt esitatud kohtule alles 05.04.2019, s.o 5 aastat peale nõude aegumist.
17. Hageja väitel olid kostja tähtajaline volitus hageja juhatuse liikmena lõppenud, kuna seda ei olnud pikendatud, mistõttu ta ei saanud tegutseda juhatuse liikmena. 9.
18. Sellisel juhul võiks nõude aluseks olla käsunduslepingust tuleneva kohustuse rikkumine või õigusvastaselt tekitatud lepinguvälise kahju hüvitamine näiteks VÕS § 1045 lg 1 p 6 või p 7 alusel. Mõlemal juhul kohalduks aegumisele kolmeaastane tähtaeg – esimesel juhul TsÜS § 146 lg 1 alusel ja teisel TsÜS § 150 lg 1 alusel.
19. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks rikkunud oma kohustusi tahtlikult ning kümneaastane aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 4 alusel seega ei kohaldu. 4
20. Kuivõrd hageja nõue on aegunud, siis jätab kohus vaheotsusega hagi kostja vastu rahuldamata ja tsiviilasja edasi ei menetle (

§ 449

lg 3).

§ 449

lg 2 sätestab, et vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Menetluskulude jaotus 12.

§ 173

lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 13.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse

§ 174lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

14. Kohus selgitab, et

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 5