KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 15.09.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-9421 Tsiviilasi Xi hagi Galas life
§ 197
lg-s 1 sätestatakse, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega peab viidatud sätte järgi tasaarvestava poole nõue teise poole vastu olema sissenõutav.
§ 82
lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see 2
(4)ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast
§ 82
lg-s 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
§ 82
lg-s 3 sätestatakse, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. 13.
§ 198
kohaselt saab tasaarvestuse teha vaid tasaarvestuse avalduse tegemisega teisele poolele. Seega ei toimu tasaarvestus automaatselt, vaid vajab sellekohase tahteavalduse tegemist. Tasaarvestuse avaldus muutub kehtivaks TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt selle kättetoimetamisega teisele poolele. Tasaarvestuse esitamiseks ei pea esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal. Seega tasaarvestus saab olla toimunud vaid tasaarvestuse avalduse tegemisega hagejale ning tasaarvestuse õigus tekib ja tasaarvestus on võimalik alates ajahetkest, mil tasaarvestava poole nõude täitmise tähtaeg on saabunud ja teisel poolel on nõue tasaarvestava poole vastu.
- Kostja leiab, et tal on hageja vastu nõue summas 1277,46 eurot mis koosneb jaanuaris enamtasutud töötasust 50,73 eurot ja veebruaris enamtasutud töötasust 50,73 eurot ning üürikulust. Töölepingu p 4.1 kohaselt oli kokkulepitud töötasu suuruseks 1448 eurot kuus (tl 35). Seega oli hagejal õigus saada igakuiselt palka 1189,14 eurot (neto). Kostja tasus jaanuaris ja veebruaris 2022 hageja pangakontole töötasu 1239,87 eurot (tl 58). Kohus leiab, et kostjal on õigus hagejalt tagasi saada enammakstud töötasu. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid millest nähtuks, et poolte vahel oli kokkulepe töölepingus sätestatud töötasust suurema töötasu maksmiseks. Seega tasus kostja hagejale jaanuaris ja veebruaris töötasu suuremas summas, ehk 101,46 eurot (2x50,73) rohkem. Kohus selgitas 30.06.2023 määruses kostjale, et tasaarvestusnõudega seonduvate asjaolude (nõude olemasolu, suurus ja kujunemine, tasaarvestatava nõude täitmise tähtaja saabumine, tasaarvestuse avalduse hagejale esitamine jmt) esile toomine ja tõendamine on kostja kohustus. Kohus leiab, et kostja ei ole toonud esile ega tõendanud tasaarvestusavaldust üüriga seotud kulude osas. Kostja ei ole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe selles osas, et hageja hüvitab kostjale üürikulud. Kohtule 25.10.2022 esitatud kontoväljavõtted ei tõenda kokkuleppe olemasolu (tl 56-57). Vastavalt ei ole kostjal hageja vastu tasaarvestusavaldust üürikulude osas.
- Eeltoodust tulenevalt on kostja tasaarvestusnõue hageja vastu põhjendatud summas 101,46 eurot. Vastavalt tuleb kostja nõue hageja nõudega tasaarvestada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista töötasu 1220,70 eurot (bruto) (1322,16 eurot – 101,46 eurot).
- Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus hagiavalduses ei käsitlenud, ei oma kohtu lõpplahenduse osas tähtsust. MENETLUSKULUD
- Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus on seisukohal, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 92% ulatuses. Seega jätab kohus menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda ja 8% ulatuses hageja kanda. Hagejal menetluskulud puuduvad. Vastavalt ei ole vaja määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. 3
(4)18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4
(4)