lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Abiprokurör Maarja Gustavson Süüdistatav Svetlana Kiisk; Isikukood: 47804214243; Elukoht: XXX; Kontaktandmed: e-pos: XXX, tel XXX; Kodakondsus: Eesti Vabariigi; XXX: ; Perekonnaseis: XXX; Emakeel: eesti keel; XXX; Karistatus: kriminaalkorras karistamata; Tõkend: ei kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 11.10.2022 Kaitsja Vandeadvokaat Avo Pärmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Svetlana Kiisk
lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära (päevamäär 15,22 eurot), s.o 1522 (üks tuhat viissada kakskümmend kaks) eurot. 2.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.10.2023, s.o 1 päeva vangistust, ehk 3 päevamäära. Seega lugeda kandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 97 (üheksakümmend seitse) päevamäära, s.o 1476,34 (üks tuhat nelisada seitsekümmend kuus eurot ja 34 senti) eurot. 3.
lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Svetlana Kiisk ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Prokurör tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada Svetlana Kiisk süüdi
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja tema karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära (üks päevamäär 15,22 eurot), s.o 1522 eurot.
1 päev ehk 3 päevamäära, karistusaja hulka. Seega kandmisele kuulub rahaline karistus 97 päevamäära s.o 1476,34 eurot.
lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus 1476,34 eurot täitmisele pööramata, kui Svetlana Kiisk ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusseadustiku (
) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
lg 1 järgi 2 1-23-6327 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kohus nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis tõendatuse ja karistuse määra kohta. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Rahaline karistus on piisav mõjutamaks Svetlana Kiiska edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Svetlana Kiisa süü ei ole suur, süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning ta on tunnistanud oma süüd. Kohus leiab, et Svetlana Kiisale tuleb määrata rahaline karistus alla sanktsiooni keskmist määra, arvestades, et
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Prokurör on teinud ettepaneku karistada Svetlana Kiiska rahalise karistusega 100 päevamäära. Vastavalt
§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus kuriteo toimepanemise ajal oli 10 eurot. Teatisest isiku keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et süüdistatava keskmine päevasissetulek on 15,22 eurot. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 15,22 eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. Svetlana Kiisk tuleb süüdi tunnistada
lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 1522 eurot.
lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.10.2023, s.o 1 päev vangistust, ehk 3 päevamäära. Seega tuleb lugeda kandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 97 päevamäära, s.o 1476,34 eurot. Põhjendatud on ka prokuröri ettepanek karistuse täitmisele pööramata jätmise osas
lg 1, 3 alusel, kui Svetlana Kiisk ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg kohustab isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Uute tegude toimepanemisele järgneb käesolevas asjas mõistetud kogu karistuse täitmisele pööramine. Kannatanu R. U on esitanud süüdistatava Svetlana Kiisa vastu tsiviilhagi õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kannatanu on palunud välja mõista kahjuhüvitise summas 350 eurot. R. U on põhjendanud kahju põhjustamist süüdistuses kirjeldatud tegudega, mis on kohtu hinnangul leidnud tõendamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (süüdistatav) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaldamisel tuleb arvestada VÕS § 1045 lg-s 3 sätestatuga – seadusest tuleneva kohustuse rikkumisel tekkinud kahju on õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Antud juhul on deliktiõiguslikuks kaitsenormiks
lg 1, sest selles paragrahvis ette nähtud kuriteokoosseisuga kaitstakse individuaalseid kannatanu huve. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb kahjustatud isikule tema isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Kannatanu poolt nõutud mittevaralise kahju hüvitise summa on kooskõlas varasema kohtupraktikaga (vt 3 1-23-6327 analüüs „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–2020. aastal“ (veebis: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf) viidatud kriminaalasjade nr 1-19-701, 1-18-6414, 1-18-3822 lahendid). Kohus rahuldab tsiviilhagi ja mõistab süüdistatavalt Svetlana Kiisalt R. U kasuks välja 350 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 9 kohaselt sundraha 1087,50 eurot seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ja KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale määratud tasu 172,80 eurot. Seega tuleb Svetlana Kiisalt välja mõista riigituludesse 1260,30 eurot. Arvestades süüdistatava igakuise rahalise sissetuleku suurust ning asjaolu, et S. Kiisal tuleb hüvitada ka käesoleva kohtuotsusega kannatanu kasuks välja mõistetud kahjusumma, võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel S. Kiisal tasuda menetluskulud 1260,30 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt 15-daks kuupäevaks 105,02 eurot ning viimase osamaksena 105,08 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.