) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja C AS (Pank) sõlmisid 03.06.2022 väikelaenulepingu nr. xxxx (Leping), mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 5000,00 €. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 15.07.2022 summas 247,46 € kuni viimase osamakseni 15.06.2024 summas 247,56 €. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 15,90% aastas või 0,0442% päevas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises lepingu haldustasus 1,50 € kuus. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 20,14% aastas ja krediidi kogukulu 6039,14 €. Kostja kohustus vastavalt Tingimuste p-le 5.1 laenu Pangale tagasi maksma ning tasuma intressi ja lepingu haldustasu igakuiste osamaksetena. Kostja ei tasunud osamakseid. Kostja rikkus lepingu tingimusi ning ei tasunud osamakseid alates esimesest osamaksest. Peale lepingu ülesütlemist pidi Kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi summas 4296,61 €, seega oli peale lepingu ülesütlemist Kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 5000,00 €, intressimaksetes 302,53 € ja lepingu haldustasu maksetes 6 €. Tingimuste p 12.1 järgi oli Pangal õigus Kostja makseviivituse tõttu leping üles öelda ja nõuda laenu ennetähtaegset tagastamist, kui Kostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolmel viimasel osamakse maksepäeval tasumisele kuulunud summa tasumisega ning Pank on andnud Kostjale vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu laenu ennetähtaegset tagastamist. Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, teavitas Pank 29.09.2022 Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 22.10.2022 ning kuna kostja nimetatud 2 tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles Pank lepingu 27.10.2022 üles. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teade on Kostjale saadetud postiaadressile ja kostja e-posti aadressile. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teade on Kostjale kätte toimetatud e-posti teel. Kostja on nimetatud e-postilt suhelnud nii panga kui ka hiljem hagejaga. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja postiaadressile: 09.01.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 €, 10.02.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 € ja 10.04.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 €. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €. 27.10.2022 loovutas Pank oma nõuded Kostja vastu Hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult. Loovutusteatis on kostjale saadetud postiaadressile ja e-posti aadressile. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud Loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Vastavalt Lepingu põhitingimustele on viivisemäär 15,90% aastas või 0,0442% päevas (lisa 1 lk 1) ja seega on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 215 x 15,90% aastas summas 468,29 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja C AS ja kostja vahel 03.06.2022 sõlmitud väikelaenulepingust nr. xxxx tulenev võlgnevus 5000,00 €, intressid 302,53 €, lepingu haldustasu 6 €, viivised 468,29 €, sissenõudekulud 35 €; viivis kuni põhinõude 5000,00 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 15,90% aastas, alates 31.05.2023; menetluskulud: riigilõiv summas 630 € ja õigusabikulu summas 420 € ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud kostja lepingujärgsele/rahvastikuregistris märgitud lisa-aadressile xxxx, postkasti jätmisega 23.08.23. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 630 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 630 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud 3 lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas menetluskulud (menetluskulude arve nr 848470, 30.05.23), mille järgi hageja kuludeks on esindustasu K. B. kohtumenetluses: dokumentide komplekteerimine ja analüüs hagiavalduse koostamine ja esitamine, kokku 3,5 tundi, tunnihinnaga 100 eurot, summas 420 eurot (sh km). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga, millest faktilised asjaolud/sisuline osa moodustavad ca 2,5 lehekülge (hagi p III, V). Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks ajaliseks kuluks 2,5 tundi. Kuna hageja esindaja osutas teenust tunnihinnaga 100 eurot/tund, siis peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 300 eurot (2,5*100+km). Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 930 eurot (630+300).
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (930 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.