Kohtu selgitused Kohus võttis 25.08.23 kohtumäärusega hagi menetlusse. Kostjale on hagimaterjalid 04.09.23 ja menetluskulude nimekiri 10.10.23.a. kätte toimetatud kostja äriregistris registreeritud e-posti aadressil xxxx
.1 lg 5.1 alusel (nimetatud e-posti aadressilt on kostja ise maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitanud, dtl 12, 13). Kostjal tuli hagile vastata 10 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt
Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi asjaolude kohaselt oli Kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxx (Sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 09.12.2021. Sõiduk oli pargitud EP opereeritavale parkimisalale 09.12.2021, Töökoja 1/4 (EP100, 1580), Tallinn. EP tuvastas kontrollimisel, et Sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu Sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kostjale on väljastatud leppetrahv number 1410 9122 1113 2279, maksetähtaeg 23.12.2021, võlgnevuse summa 20 eurot. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 60 eurot, millest 20 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 40 eurot on sissenõudekulud; märkida vastavalt
lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; jätta poolte menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 247,5 eurot.
lgtest 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja on välja toonud oma menetluskulud, mille kohaselt hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks EFTA Legal OÜ poole. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulu tunnimäär on 110 eurot/h. Õigusabikulud on tekkinud käesolevas tsiviilasjas dokumentide tutvumise, analüüsi, hagi koostamise, lisade komplekteerimise, esitamise, riigilõivu tasumise, menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamisega. Eeltoodu on hageja lepingulisel esindajal võtnud aega 2 h 15 min, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 247,5 eurot. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs, menetluskulude nimekirja koostamine, riigilõivu tasumine, menetluskulude nimekirja koostamine) lugeda 2 tundi 15 minutit ning loeb põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks hagimenetluses 247,5 eurot (2 h 15 min *110). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 367,5 (100+20+247,5) eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista. Hageja taotlusel ning juhindudes
lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.