← Eesti

1-22-8040/51

Obsah (16)§ 12610§ 901§ 63§ 296§ 17§ 318§ 47§ 333§ 45§ 331§ 342§ 83§ 146§ 337§ 175§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 31. oktoober 2023 Kohtuasja number 1-22-8040 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Koht

) § 901 kohaselt ka sideettevõtjalt andmete saamiseks loa kohus, sideettevõtjalt andmete küsimisel tuleb arvestada ultima ratio-põhimõttega ning analoogiliselt jälitustoimingu protokolliga märgitakse ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollis sideettevõtjalt andmete pärimise loa andmed ning päringu objekt ja maht (vrd

§ 12610lg 1 p-d 2–4).

Edasi vormistatakse

§ 12610

lg 1 p 6 kohaselt (sarnaselt kõigi muude uurimistoimingutega) jälitustoimingute protokollis tõendina üksnes see teave, mis on kriminaalasja lahendamiseks vajalik. Pidades silmas eelnevat, pole sideettevõtjalt saadud andmete puhul erandi tegemine millegagi õigustatud ning ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollis tuleb tõendina vormistada teave, mis on kriminaalasja lahendamiseks vajalik. Kohtu(toimiku) koormamine (mahuka) asjassepuutumatu teabega pole millegagi õigustatud ega teeni kellegi huve. Seega pole põhjendatud esitada kohtule tõendina ega uurida kohtuistungil valimatult kõiki sideettevõtjalt saadud andmeid. Kohus ei nõustu kaitsjaga selleski, et sideettevõtjalt saadud andmete protokollides kajastatud tugijaamade asukoha ja leviala kaartide päritolu või saamise käik pole jälgitav või et nende õiguspärasus pole kontrollitav. Nimelt kuulati kaitsja tõstatatud kahtluste kõrvaldamiseks ja sideettevõtjalt saadud andmete protokollide usaldusväärsuse kontrollimiseks kohtus üle tunnistajana PPA Lõuna prefektuuri eriasjade uurija E.P. , kes selgitas, et politseil on ligipääs operaatorite leviala kaartidele, mis küsitakse vajadusel välja ja võetakse menetlusdokumentide hulka. E.P. küsib leviala kaarte Keskkriminaalpolitsei ametnikelt. Seega oli kaitsjal soovi korral võimalik tugijaamade asukoha ja leviala kaartide saamise õiguspärasust kontrollida ning vajadusel esitada omapoolsed argumendid, miks pole taoline infovahetus politseiametnike vahel seaduslik. Kuna kaitsja jättis selle tegemata, pole tõsiseltvõetavat põhjust kõnealuste kaartide saamise õiguspärasuses kahelda. 16. Leides endiselt, et kohtulahend saab põhineda üksnes järeldustel, mida kohus teeb ise tõendite uurimisel ja võrdlemisel, jätab kohus praeguse kriminaalasja lahendamisel tõendikogumist välja sideettevõtjalt saadud andmete protokollides kajastatud kohtueelse menetleja järeldused tõendamiseseme asjaolude kohta. Kuigi kohtueelses menetluses on kasvõi menetluse edasiseks planeerimiseks ja täiendava tõendusteabe kogumiseks vältimatult vaja analüüsida seni kogutud tõendeid ning teha nende pinnalt järeldusi, pole kohtueelse menetleja hinnang tõend, vaid üksnes (uurimis)versioon, mille tegelikkusele vastavuse üle otsustab tõendite abil lõplikult kohus. Seega on sideettevõtjalt saadud andmete protokollid osaliselt tõenditena lubamatud. Ülejäänud osas on sideettevõtjatelt saadud andmete protokollid aga lubatavad tõendid, millele tuginedes teeb kohus ise edaspidi järeldusi. 17. Muude tõendite (sh jälitustoiminguga kogutud teabe) lubatavust kahtluse alla ei seatud. Samuti ei kaheldud sideettevõtjalt saadud andmete puhul

§ 901lg-s 3 sätestatud kriteeriumide täidetuses. Ka kohtul ei tekkinud nendes küsimustes kahtlusi. 5

(17)
  1. Nagu eelnevalt märgitud, varastati Toyota Land Cruiser reg-nr XXX Viljandist XXX maja juurest ööl vastu
  2. augustit
  4. augusti 2022 ANTS-u ja PPA numbrituvastussüsteemi andmekogu vaatlusprotokollist tuleneb, et see Toyota Land Cruiser liikus
  5. augustil 2022 kell 2.18 Viljandis Tartu maanteel ja ületas kell 4.25 Valga maakonnas Valga vallas Hargla külas EestiLäti riigipiiri suunaga Eestist Lätisse. Järelikult viidi varastatud sõiduk esimesel võimalusel Eestist välja.
  6. Pärnu bussijaama turvakaamerate
  7. juuli 2022 videosalvestistelt ja PPA
  8. oktoobri 2022 vaatlusprotokollist tuleneb, et
  9. juulil 2022 kell 19 saabus Pärnu bussijaama
  10. platvormi juurde buss, mille keskmisest uksest väljus meesterahvas. See mees suhtles bussijaamas ühe bussijuhiga ja kassateenindajaga ning ostis bussipileti. Kell 19.43 läks see mees ühe bussi peale. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus vastuskirja kohaselt müüdi kell 19.11 pilet bussile Pärnust Viljandisse, kusjuures buss pidi Viljandisse kohale jõudma
  11. juulil 2022 kell 21.
  12. Viljandi linna avalike linnakaamerate
  13. juuli 2022 videosalvestistelt ja PPA
  14. oktoobri 2022 vaatlusprotokollist nähtub, et ülalkirjeldatud meesterahvas kõndis
  15. juulil 2022 kella 21.07– 21.10 paiku Viljandi linnas ringi. See meesterahvas on ära tuntav kui J. Rudavičius.
  17. augusti 2022 sideettevõtjalt saadud andmete protokollist tuleneb, et Leedu telefoninumber 37063049364 tuli esimest korda Eestis levisse
  18. juulil 2022 kell 18.13 Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, jõudis kell 18.49 Pärnu linna ja sealt edasi kell 21.02 Viljandi linna. Viljandis liikus kõnealune number
  19. juulil kell 21.02 kuni
  20. augustil kell 2.18 erinevate tugijaamade teeninduspiirkondades, sh asus
  21. juulil kell 21.39–21.53,
  22. juulil kell 1.22– 3.06 ja
  23. augustil kell 1.38–2.17 Peetrimoisa tugijaama teeninduspiirkonnas, kus asub ka Toyota Land Cruiseri varastamise koht – XXX . Alates
  24. augustist kell 4.07 liikus kõnealune number Valga maakonnas ja viimati oli number Eesti levis
  25. augustil kell 4.34 Hargla külas. Euroopa uurimismääruse täitmise käigus koostatud Leedu Kaunase maakonna politsei
  26. septembri 2022 ametkondliku teate ja PPA
  27. novembri 2022 vaatlusprotokolli järgi aktiveeriti Leedu telefoninumber 37063049364 esimest korda
  28. juulil 2022 kell 11.57 Leedus Panevežyse linnas Pušaloto tänav 191 tugijaama piirkonnas. J. Rudavičius elab enda sõnul samuti Panevežyses. Kui kõrvutada eelviidatud sideettevõtjalt saadud andmete protokolli ja J. Rudavičiuse liikumist, siis ilmneb, et Leedu telefoninumber liikus Eestis
  29. juulil 2022 samal ajal koos J. Rudavičiusega kella 19 paiku Pärnu bussijaama ja sealt edasi kella 21 paiku Viljandisse. Kui võrrelda sideettevõtjalt saadud andmete protokolli ja Toyota Land Cruiseri liikumist, ilmneb, et edasi viibis eelviidatud Leedu telefoninumber Toyota Land Cruiseri asukoha piirkonnas nii
  30. juulil kell 21.39–21.53 ja
  31. juulil kell 1.22–3.06 (s.o kahel eelmisel õhtul/ööl enne vargust) kui ka
  32. augustil kell 1.38–2.17 (s.o varguse ajal). Pärast vargust liikus telefoninumber samal ajal koos Toyota Land Cruiseriga (s.o
  33. augustil kella 4.30 paiku) Valga maakonnas Hargla külas, kus sõiduk ületas Eesti-Läti riigipiiri. Leedult õigusalase koostöö raames saadud teabest tuleneb, et eelviidatud telefoninumbri viimane toiming oli
  34. augustil 2022 kell 9.26 Panevežyses Klaipedose tänava 31 tugijaama piirkonnas ehk jällegi J. Rudavičiuse kodulinnas. Arvestades neid Leedu telefoninumbri, J. Rudavičiuse ja Toyota Land Cruiseri omavahelisi seoseid kogumis ning sedagi, et nähtuvalt Pärnu bussijaama turvakaamerate videosalvestistelt kasutas J. Rudavičius mobiiltelefoni, saab järeldada, et kõnealust telefoninumbrit kasutas just J. Rudavičius ja tema varastaski Toyota Land Cruiseri: millegi muuga pole võimalik kõnesoleva telefoninumbri, J. Rudavičiuse ja sõiduki Toyota Land Cruiser koos liikumist selgitada. Pidades silmas, et Leedu telefoninumber aktiveeriti 2 päeva enne sõiduki vargust ja selle kasutamine lõpetati sõiduki varguse päeval, nõustub kohus prokuröriga, et kõnealune telefoninumber hangiti üksnes varguse toimepanemiseks. 6
(17)21. Toyota Land Cruiseri varguse pani J. Rudavičius toime grupis koos teiste tuvastamata isikutega. 22. 5. augusti 2022 ANTS-u vaatlusprotokollist nähtub, et 28. juulil 2022 kell 21.17 (s.o 3 päeva enne Toyota Land Cruiseri vargust) ületas Valgas Läti-Eesti riigipiiri suunaga Lätist Eestisse Toyota Avensis reg-nr XXX , mis naasis Lätisse 1. augustil 2022 kell 16.27 (s.o vaheult pärast Toyota Land Cruiseri) samuti Valga linnas. Edasi ületas nimetatud sõiduk 1. augustil 2022 kell 19.59 juba Läti-Leedu riigipiiri suunaga Lätist Leedusse, s.o J. Rudavičiuse koduriiki. 23. 2. ja 16. augusti 2022 sideettevõtjalt saadud andmete protokollidest tuleneb, et 28. juulil 2022 kell 21.21 ilmus Eesti levisse Valga linnas Leedu telefoninumber 37064117523. See telefoninumber ilmus Eesti levisse esimest korda samal ajal ja samas kohas, kus sõiduk Toyota Avensis saabus Lätist Eesisse. Seejärel jõudis kõnealune telefoninumber samal õhtul (s.o 28. juulil kell 22.39) Viljandi maakonda ja liikus ajavahemikul 29. juulil 2022 kell 12.40 kuni 1. augustil 2022 kell 2.19 Viljandi linnas erinevate tugijaamade teeninduspiirkondades. Sealhulgas viibis see telefoninumber koos J. Rudavičiuse kasutuses olnud telefoninumbriga Toyota Land Cruiseri varguse ajal (s.o 01. augustil 2022 kell 1.37–2.17) varguse piirkonnas (s.o Peetrimoisa tugijaama teeninduspiirkonnas) ning viibis sarnaselt J. Rudavičiuse kasutuses olnud telefoninumbriga Toyota Land Cruiseri asukoha piirkonnas pikemat aega ka kolmel eelmisel päeval/ õhtul/ööl enne vargust (s.o 29. juulil kell 12.42–13.11, 30. juulil kell 20.15–20.29, 31. juulil kell 1.18–2.33 ja kell 21.12–21.54). Edasi liikus telefoninumber 37064117523 1. augustil kella 15.30 paiku taas Viljandi maakonnas ja kell 16.22–16.36 Valga linnas (s.o samal ajal ja samas kohas, kus sõiduk Toyota Avensis naasis Eestist Lätisse). 24. Pidades silmas telefoninumbri 37064117523 ja Toyota Avensise üheaegseid piiriületusi, saab järeldada, et nimetatud telefoninumbrit ja sõidukit kasutas(
  1. id)sama(
  2. d)isik(ud). Arvestades mõlema Leedu telefoninumbri – 37063049364 (J. Rudavičius) ja 37064117523 – sarnast liikumist mõned päevad enne Toyota Land Cruiseri vargust Viljandis, samaaegset viibimist varguse ajal varguse piirkonnas ning asjaolu, et Toyota Avensis lahkus pärast vargust samal päeval läbi Läti Leedusse, saab järeldada, et J. Rudavičius ei tegutsenud üksi, vaid Toyota Avensist kasutati varguse toimepanemisel nn saateautona. Seejuures on tähelepanuväärne, et Euroopa uurimismääruse täitmise käigus koostatud Leedu Kaunase maakonna politsei 12. septembri 2022 ametkondliku teate ja PPA 14. novembri 2022 vaatlusprotokolli järgi aktiveeriti Leedu telefoninumber 37064117523 esimest korda 28. juulil 2022 kell 16.31 Leedus ja numbri viimane toiming oli 2. augustil 2022 kell 10.59 Panevežyses Nemuno tänava 76 tugijaama piirkonnas. Niisiis aktiveeriti seegi telefoninumber sarnaselt J. Rudavičiuse kasutuses olnud telefoninumbriga päeval enne Eestisse saabumist ning numbri kasutamine lõpetati päeval pärast vargust J. Rudavičiuse kodulinnas. Järelikult hangiti ka teine telefoninumber üksnes varguse toimepanemiseks. Asjaolud, et vargad saabusid Eestisse erinevatel kuupäevadel ja erineval viisil (s.o J. Rudavičius tuli 30. juulil bussiga ja teine/teised isik(
  3. ud)saabus(
  4. id)28. juulil autoga), näitavad sarnaselt spetsiaalselt varguse jaoks hangitud telefoninumbriga, et sõiduki vargus oli ette planeeritud ja silmapaistvalt läbimõeldud, et vältida tabamist ning muuta õiguskaitseorganite jaoks kõigi asjaosaliste väljaselgitamine võimalikult keeruliseks. 25. 2. augustil 2022 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli järgi asus Viljandmaal Toyota Land Cruiseri varguse kohta (XXX ) katva tugijaama teeninduspiirkonna lähedal 30. juulil 2022 kell 23.55 – 31. juulil kell 00.55 veel kolmaski Leedu telefoninumber – 37064117682. Seejärel liikus see telefoninumber 1. augustil 2022 kell 3.33 Valga maakonnas ja viimati oli kõnealune number Eesti mobiilside levialas 1. augustil kell 4.27 Hargla külas (s.o samal ajal ja samas kohas, kus varastatud Toyota Land Cruiser lahkus Eestist Lätisse). Kaunase politsei 12. septembri 2022 7
(17)ametkondlikust teatest ja PPA
  1. novembri 2022 vaatlusprotokollist nähtub, et number 37064117682 aktiveeriti Panevežyse vallas ja numbri kasutamine lõpetati
  2. augustil 2022 kell 9.47 Panevežyse linnas.
  3. Eeltoodu alusel saab järeldada, et Toyota Land Cruiseri varguses osales kokku vähemalt 3 isikut (sh J. Rudavičius), kes täitsid varem kokku lepitud ja ära jagatud ülesandeid. Et J. Rudavičius tegutses Toyota Land Cruiseri varguse toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatud koos Toyota Avensist kasutanud isiku(te)ga, näitab seegi, et Toyota Avensis ületas
  4. augusti 2022 ANTS-u vaatlusprotokolli kohaselt
  5. augustil 2022 kell 20.16 taas Valgas Läti-Eesti riigipiiri suunaga Lätist Eestisse.
  6. augusti 2022 sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi leiti see Toyota Avensis
  7. augustil 2022 kell 21.01 Otepäält Munamäe 20 kortermaja parklast, kust see toimetati Tartusse politseiparklasse. Toyota Avensise sisemusest ja autost leitud esemetelt võeti DNA-proovid. Mitme prooviga leiti J. Rudavičiuse DNA-d. Niisiis viibis J. Rudavičius Toyota Land Cruiseri vargusel saateautona kasutatud Toyota Avensises ning kasutas seda saateautot.
  8. Toyota Avensise läbiotsimisel leiti registreerimistunnistus ja liikluskindlustuste poliis. Vaadeldud dokumentide kohaselt on kõnealune sõiduk registreeritud Deividas Baktyse nimele ja kindlustusleping on sõlmitud ajavahemikuks
  9. juuli 2022 kell 15.50 –
  10. august 2022 kell 24.
  11. Seega vormistati liikluskindlustus kolmanda isiku nimel olevale sõidukile vahetult enne Eestisse saabumist ja kõigest üheks kuuks. Ka jäeti auto Otepääle maha. Niisiis hangiti Toyota Avensis just varguse toimepanemiseks.
  12. J. Rudavičius täitis koos teiste (tuvastamata) isikutega Toyota Land Cruiserit XXX juurest ära viies KarS § 199 lg 2 p 7 objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Seega tuleb J. Rudavičius grupiviisilises varguses süüdi tunnistada.
  13. Millalgi
  14. septembri 2022 õhtu ja
  15. septembri 2022 kella 8.30 varastati Tartust XXX eest Toyota Land Cruiser (reg-nr XXX ).
  16. septembri 2022 ANTS-u ja PPA numbrituvastussüsteemi andmekogu vaatlusprotokollist tuleneb, et kõnealune sõiduk ületas
  17. septembril 2022 kell 5.17 Valga maakonnas Valga vallas Hargla külas Eesti-Läti riigipiiri suunaga Eestist Lätisse. Seega viidi see Toyota Land Cruiser Eestist välja samamoodi nagu Viljandist varastatud Toyota Land Cruiser.
  18. Kohtuistungil uuriti XXX videokaamera salvestist ja PPA
  19. septembri 2022 vaatlusprotokolli. Salvestisel endal oleva info kohaselt tehti salvestis
  20. detsembril 2013, ent see kuupäev on vale: tegelikult kajastab salvestis
  21. september 2022 juhtunut. Salvestise järgi lähenesid 2 inimest kaamera vaatevälja ülevalt paremalt esimest korda siis, kui kaamera kellaaeg oli 8.
  22. Seejärel jäi üks inimene (tumeda jopega) seisma tänaval heki ääres seisva auto kõrvale ja teine inimene (heleda jopega) kõndis teiselt poolt autot kaamerale lähemale, seisatas hetkeks XXX garaaži ees ning kõndis tuldud teed tagasi. Heki ääres seisva auto juurest kõndis temaga kaasa sinna seisma jäänud inimene. Edasi ilmusid samad inimesed uuesti ülevalt paremalt kaamera vaatevälja kell 8.37, kusjuures siis olid mõlema inimese näod kuni ninani riideesemega kaetud. Tumeda jopega inimene jäi taas seisma veidi eemale heki äärde auto juurde ja heleda jopega inimene liikus kaamera alla, käes hari. Mõne hetke pärast jalutas heleda jopega inimene jälle kaamerast eemale tuldud teed tagasi, kusjuures auto juures seisnud inimene tuli talle mõned meetrid vastu ning nad jalutasid kõrvuti kaamera vaateväljast eemale. Kolmandat korda ilmusid samad inimesed kaamera vaatevälja kell 8.44, tumeda jopega inimene jäi taas seisma endisesse kohta ja heleda jopega inimene kõndis kaamera alla, käes lauajupp, mille otsas oli nelinurkne kiletaoline materjal. Kell 8.45 kaeti kaamera eelmainitud kiletaolise esemega, misjärel ei olnud kaamerast enam võimalik pilti näha.
  23. septembri 2022 sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt 8
(17)fikseeriti XXX vaatluse käigus muu hulgas, et maja esiküljel välisuksest paremal asuv valvekaamera oli kaetud kleebisega.
  1. septembri 2022 täiendavast sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et Linnu 3a krunti piirava aia äärest (kaugus XXX majast ca 100 meetrit) leiti musta varre ja kollaste harjastega hari.
  2. J. Rudavičiuse kinnipidamisel leiti tema pükste taskust mobiiltelefon Nokia ja jope taskust mobiiltelefon Samsung Galaxy Xcover 4s (IMEI1 356789105105272, IMEI2 356790105105270).
  3. septembri 2022 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on Samsungis kasutatav abonentnumber (+370)
  4. Nähtuvalt
  5. septembri 2022 sideettevõtjalt saadud andmete protokollist viibis sama Samsung koos sama numbri (s.o +37066029401) ja IMEI-ga
(35678910515272)
  1. septembril 2022 kell 1.59–3.14 Tartus XXX kinnistut katvate tugijaamade leviala piirkonnas. Samuti liikus see telefon sama numbri ja IMEI-ga
  2. septembril 2022 kell 5.06–5.21 Valgamaal Hargla külas. Seega liikus J. Rudavičiuse juurest leitud mobiiltelefon koos Toyota Land Cruiseriga XXX juurest Eesti-Läti riigipiirini. Pärast varastatud Toyota Land Cruiseri piiriületust kell 5.17 liikus telefoninumber +37066029401 alates kella 5.21 tagasi Tartu suunas, jõudis Tartusse ca kell 10.05 ja asus seejärel Ringtee 71 Circle K Lõunakeskuse tanklat katvate tugijaamade leviala piirkonnas.
  3. septembri 2022 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt fikseeriti Samsungi vaatluse käigus, et kõnealuses telefonis olid andmed bussifirma sõidumarsruudi kohta Panevežysest Riiga
  4. septembril ja seejärel Riiast Tartusse
  5. septembril, saabumisega Tartusse kell 22.
  6. J. Rudavičiuse kahtlustatavana kinnipidamise protokollist tuleneb, et kinnipidamise käigus võeti temalt ära AS-i GOBus
  7. veebruari 2022 Valga-Tartu bussipilet ja ühiskaart nr
  8. Ridango AS-i
  9. novembri 2022 vastuse järgi müüdi kõnealune ühiskaart
  10. septembril 2022 kell 8.05 MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskuse müügipunktis ning
  11. oktoobri 2022 asitõendi vaatlusprotokolli järgi fikseeriti vaatluse käigus, et J. Rudavičiuse kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud bussipiletil on algpeatus Valga bussijaam, lõpp-peatus on Soinaste I, Tartu, pileti eest tasuti sularahas ja pilet müüdi kell 8.
  12. Valga linnas Jaama pst 12 asuva Valga bussijaama
  13. septembri 2022 turvakaamera ja
  14. septembril 2022 kell 8.37–10.08 liini nr 319 teenindanud bussi padakaamera salvestistelt ning
  15. oktoobri 2022 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et samal ajal kui
  16. septembril 2022 kell 8.37 liikus Valga bussijaama ootepaviljoni ette Valga-Tartu liini sõitev GoBus-i buss, ilmus kaamera vaatevälja meesterahvas, kellel oli kaasas halli värvi seljakott, seljas kapuutsiga rohelist värvi jope ning jalas sinist värvi püksid ja sinist värvi jalatsid (pükste ja jalatsite külgede peal valget värvi „Nike“ logo). Meesterahvas sisenes kell 8.40 bussi ja ostis bussijuhilt pileti. Kell 10.08 väljus see mees Tartus Teaduspargi peatuses. J. Rudavičiuse läbivaatuse protokolli järgi olid tal jalas samad sinised püksid ja jalanõud.
  17. Kuna eelnevast tulenevalt viidi 11.–
  18. septembril 2022 Tartust XXX juurest varastatud Toyota Land Cruiser sarnaselt
  19. augustil 2022 Viljandist varastatud Toyota Land Cruiseriga Eestist Lätti ning J. Rudavičiuse kasutuses olnud mobiiltelefoninumber viibis samamoodi ka Tartus Toyota Land Cruiseri varguse ajal varguse piirkonnas ja liikus seejärel koos varastatud sõidukiga riigipiirini, siis tuleb järeldada, et J. Rudavičius varastas Toyota Land Cruiseri ka Tartust. Sellegi varguse pani J. Rudavičius toime grupis koos teiste isikutega, täpsemalt E. Grigase ja G. Vidugirisega.
  21. septembri 2022 sideettevõtjalt saadud andmete protokollist tuleneb, et lisaks J. Rudavičiuse kasutuses olnud telefoninumbrile viibisid
  22. septembril 2022 kell 00.00–05.00 Tartus XXX kinnistut katvate tugijaamade leviala piirkonnas veel 4 Leedu telefoninumbrit. Järgmisel hommikul pärast Toyota Land Cruiser vargust (s.o
  23. septembril 2022) ei viibinud Circle K Lõunakeskuse tankla piirkonnas J. Rudavičius üksi, vaid nähtuvalt tankla poolt politseile üle antud
  24. septembri 2022 turvakaamerate salvestistest pööras kella 10.20–11.05 vahelisel ajal (s.o ca 10 minutit pärast seda, kui J. Rudavičius saabus Valgast bussiga tagasi Tartusse) tanklasse 9
(17)halli värvi Volkswagen Golf (Leedu reg-nr XXX ), mis pargiti tanklasse. Volkswagenist tuli välja asus tanklas erinevaid toiminguid tegema (poes ja tualetis käima, sööma-jooma jms) punast värvi habemega ja mustade riietega mees. E. Grigase
  1. septembril 2022 kahtlustatavana kinnipidamise protokolli juurde lisatud fotode järgi on tal musta värvi riided ja punast värvi habe ehk ta sarnaneb Circle K turvakaamerate salvestistelt nähtuva isikuga. Ka leiti parkla prügikastist ära võetud valgetelt kummikinnastelt ka veepudelilt DNA-täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult ja langevad kokku E. Grigase DNA-profiiliga. Seega juhtis Volkswagenit E. Grigas.
  2. Volkswageni pagasiruumist leiti läbiotsimisel 5-liitrine õlikanister, mille ühel küljel oli kleebis kirjega „Castrol Edge“ – teisel küljel kleebist polnud. XXX valvekaamera kinni kleepimiseks oli kasutatud „Castrol Edge“ kleebist. Järelikult katsid Toyota Land Cruiser vargad XXX valvekaamera just Volkswagenist võetud kleebisega. Seega saab järeldada, et Volkswagenit kasutati varguse toimepanemisel nn saateautona, mille abil jõuda varguse toimepanemise kohta ja kust võtta varguse ajal vajadusel varguse toimepanemise hõlbustamiseks vajalikke esemeid (nt seesama õlikanistri kleebis). Seega juhtis E. Grigas
  3. septembri 2022 hommikul Circle K tanklas sama sõidukit, mida kasutati eelmisel ööl Toyota Land Cruiser varguse juures.
  4. On alust järeldada, et J. Rudavičius ja E. Grigas ei viibinud
  5. septembri 2022 hommikul Circle K Tartu Lõunakeskuse tankla piirkonnas juhuslikult või üksteisest sõltumatult ning E. Grigas ei kasutanud Volkswagenit üksinda, vaid mehed kohtusid tanklas vastavalt varasemale kokkuleppele. Koos J. Rudavičiuse ja E. Grigasega oli ka G. Vidugiris. Et Volkswagenit kasutasid kõik kolm nimetatud meest, kinnitava esiteks autolt ja seal olnud asjadelt võetud DNA-proovid. Volkswageni roolilt ja selles autos olnud veepudelilt leiti DNA täisprofiilid, mis langevad kokku E. Grigase DNA-profiiliga. Juhiistme reguleerimisnupult ja käigukangi nupult saadi segaproovid, milles eristub peamisena E. Grigase DNA-profiil. Samuti Volkswagenis olnud pabertaskurätikutelt saadi DNA täisprofiilid, mis langevad kokku G. Vidugirise DNA-profiiliga. Hambaharjalt võetud proovist saadi täisprofiil, mis langeb kokku J. Rudavičiuse DNA-profiiliga. Tagumise parempoolse ukse siselingilt ja veepudelilt saadi segaprofiilid, mille peamine DNAprofiil langeb kokku J. Rudavičiuse omaga. Lisaks nähtub J. Rudavičiuse kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefoni Samsungi vaatlusprotokollist, et J. Rudavičius teatas
  6. septembril 2022 kell 6.52 suhtlusrakenduses Telegram kasutajale Gena Krokodill: „Jõuan 10:45“, „Võib-olla ka kiiremini“ ja „Peale 8.45 hakkasin liikuma teie poole“. Arvestades, et J. Rudavičius ostis Valga-Tartu bussipileti
  7. septembril 2022 kell 8.41 ja väljus Tartus Soinaste I peatuses kell 10.08, teatas ta Gena Krokodilli nime kasutanud isikule oma Tartusse saabumise aja. J. Rudavičius rääkis mitmuses, öeldes, et hakkasin liikuma t e i e poole. Circle K kaamerast nähtuvalt ostis E. Grigas süüa ja juua 3 inimesele. Järelikult said kõik süüdistatavad pärast J. Rudavičiuse Tartusse naasmist uuesti kokku. Arvestada tuleb ka seda, et Volkswagen saabus Eestisse
  8. septembril 2022 ehk natuke enne seda, kui E. Grigas ja G. Vidugiris püüdsid
  9. septembril Tõrvandis varastada Lexus RX450H. Ühestki tõendist ei nähtu, et Volkswagen lahkus pärast seda varguse katset Eestist. Järelikult varastasid J. Rudavičius, E. Grigas ja G. Vidugiris Toyota Land Cruiseri XXX juurest koos.
  10. XXX valvekaamerast nähtub 2 isikut, seal piirkonnas viibis 4 Leedu telefoninumbrit, Volkswagen oli varguse ajal varguse piirkonnas ja varguse käigus võeti Volkswagenilt varguse jaoks vajalikke esemeid. Seega andsid kõik süüdistatavad varguse toimepanemise ajal vargus õnnestumisse omapoolse teopanuse. Pole oluline, kes täpselt kattis kinni valvekaamera, kes sõitis Toyota Land Cruiseriga XXX juurest ära, kes tegutses saateautos või kes panustas varguse toimpanemise ajal samas piirkonnas mingil muul viisil varguse toimepanemisse: kõigi teopanused on piisavalt olulised, et käsitleda neid kaastäideviijatena. Arvestades seda, et süüdistatavate tegevus oli silmapaistvalt läbimõeldud ja ette planeeritud ning ülesanded olid omavahel ära 10
(17)jaotatud, vastab kõigi kolme tegevus KarS § 199 lg 2 p 7 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole ning seega tuleb J. Rudavičius, E. Grigas ja G. Vidugiris Toyota Land Cruiseri grupiviisilises varguses Tartus süüdi tunnistada.
  1. Ööl pärast Toyota Land Cruiseri vargust võeti Tartus XXX luksusauto – Lexus RX450H. juurest ära juba järgmine
  2. X elaniku poolt politseile üle antud turvakaamera salvestiselt nähtub, et
  3. septembril 2022 kell 1.30 süttisid XXX juures seisva valget värvi sõiduki juures tuled, sõiduk tagurdas ja sõitis otsesuunas ära Viljandi tänava suunas.
  4. Varjatud jälgimise protokolli kohaselt alustati
  5. septembril 2022 kell 17.55 Leedu reg-nr XXX halli värvi Volkswagen Golfi otsingutega Tartumaal Ilmatsalu aleviku lähiümbruses. Sama piirkonna levialas oli ka mobiiltelefon nr 37066029401 (s.o J. Rudavičiuselt kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud number). Kell 18.49 nähti, et kõnealune sõiduk seisab Tartumaal Rõhu külas Tartu-Ilmatsalu-Rõhu mnt äärses metsatukas. Kell 19.21 hakkas see sõiduk, milles istusid J. Rudavičius, E. Grigas ja G. Vidugiris, liikuma Tartu suunas. Kell 19.53 parkis sõiduk Tartus Laseri tänava ääres Kristalli 16 kortermaja läheduses sõidutee äärde. Sõidukiga liikus kaasa telefoninumber
  6. Kell 23.44 väljusid E. Grigas ja J. Rudavičius sõidukist ning kõndisid minema. Kell 00.43-ks jõudsid nad Nisu ja Arhitekti tänava vahelisele alale, kus väljusid bussipeatuse taguses võsas varjatud jälgimise alt. Kell 00.55 sõitis Saialille tänavalt Viljandi tänavale aeglaselt Lexus RX450H reg-nr XXX . Kell 00.58 väljus Volkswagenisse jäänud G. Vidugiris autost ja hakkas kiirel sammul mobiiltelefoni sõrmitsedes mööda Laseri tänavat Aardla tänava suunas kõndima. Kell 1.01 väljus G. Vidugiris eramajade hoovideni jõudnuna varjatud jälgimise alt. Kell 1.33–1.48 tiirutas Lexus RX450H Lõunakeskuse läheduses. Kell 1.51 sõitis varjatud jälgimise all olnud Lexus suurel kiirusel Jõhvi-Tartu-Valga maanteelt Külitse järve teele ja jätkas sõitu Ropka järve suunas, kus kadus mõneks ajaks menetlejatel silmist. Menetlejad leidsid auto Järve tee äärest – pärast Eha tänava ristmikku oli Lexus paremale läbi teepiirete teelt välja sõitnud. Auto oli tühi, auto juures ei nähtud kedagi liikumas ja alustati otsinguid. Kell 4.51 peeti J. Rudavičius saateautona kasutatud Volkswageni juures põllul kinni. Kell 6.16 tabati ka E. Grigas ja G. Vidugiris – Lääneringteel Ringtee 82 hoone vastas Teemandi tänaval.
  7. Ka Circle K Lõunakeskuse tankla turvakaamera salvestiselt nähtub, et
  8. septembril 2022 kell 1.34 parkis Lexus RX450H reg-nr XXX pumba nr 5 kõrvale ja autost käis korraks väljas J. Rudavičius.
  10. detsembri 2022 sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et mobiiltelefonis IMEIga 356789105105270 kasutati numbrit 37066029401 ning et
  11. septembril 2022 kell 1.05–1.37 asus see number Tartus Aardla 130 tugijaama piirkonnas, mille leviala katab Tartus Kristalli 16 maja piirkonda (st koha, kuhu pargiti varguse ajaks Volkswagen).
  12. Lexuse sisemusest ja autos olnud mõnedelt esemetelt võeti DNA- proovid, millest mitmetega tuvastati J. Rudavičiuse bioloogilist materjali.
  13. Eelnevast saab järeldada, et J. Rudavičius, E. Grigas ja G. Vidugiris sõitsid
  14. septembri 2022 õhtul kolmekesi Volkswageniga Tartusse ja parkisid sõiduki Laseri tänava äärde. J. Rudavičius ja E. Grigas läksid jalgsi Saialille tänava (s.o Lexuse asukoha) suunas. G. Vidugiris jäi Volkswagenisse ootama. Lexusest leiti J. Rudavičiuse bioloogilist materjali. Niisiis saab järeldada, et J. Rudavičius pani toime Lexuse varguse. Ta tegi seda koos E. Grigase ja G. Vidugirisega. G. Vidugiris väljus Volkswagenist peaaegu samal ajal, kui Lexusega sõideti 11
(17)Saialille tänavalt välja. Volkswagenist väljununa sõrmitses G. Vidugiris mobiiltelefoni. Seega oli G. Vidugiris varguse käiguga jooksvalt kursis ja reageeris kohe, kui seda oli vaja. Niisiis ei piirdunud G. Vidugiris passiivselt eemal ootamisega, vaid andis varguse toimepanemise ajal oma aktiivse panuse. Et E. Grigas oli läinud Volkswageni juurest ära koos J. Rudavičiusega, tegutses ka tema varguse toimepanemisel aktiivselt koos J. Rudavičiusega.
  1. J. Rudavičiuse kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefoni Samsung vaatlusprotokolli järgi teatas J. Rudavičius
  2. septembril kell 3.24 (s.o pärast seda, kui ta oli XXX juurest varastatud sõidukiga teelt välja sõitnud) Telegramis Gena Krokodillile: „Olen elus“. Kell 3.56 saatis J. Rudavičius Gena Krokodillile sõnumi: „ara mine auto juurde“ ja „me oleme peidus“. Kell 4 teatas J. Rudavičius samale kasutajale: „ma panen telefoni sisse“ ja „ootan kõnet“. Saab öelda, et pärast eeltsiteeritud suhtlemist said kõik kolm kokku ning kooskõlastasid edasise käitumise. J. Rudavičiuse ülesandeks jäi naasta saateauto juurde, samas kui E. Grigas ja G. Vidugiris ootasid kahekesi eemal. Taolise tiheda omavahelise suhtluse, vastavalt kujunenud olukorrale käitumise kiire muutmise ja rollijaotuse tõttu ei saa kahelda selles, et J. Rudavičius, E. Grigas ning G. Vidugiris tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Kõigi kolme teopanused olid olulised. Seega vastab nende kõigi tegevus ka Lexuse vargusega seoses KarS § 199 lg 2 p 7 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid neil ei ole, tuleb J. Rudavičius, E. Grigas ja G. Vidugiris grupiviisilises varguses süüdi tunnistada.
  3. Eelnevast tulenevalt on J. Rudavičiuse vargus vaja grupiviisilisuse tõttu kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 7 järgi. Pidades silmas, et varastatud sõidukite (s.o varguste objektide) väärtus ületas KarS § 121 p-s 2 sätestatud suure ulatuse piirmäära (40 000 eurot) ning arvestades, et süüdistatavate Eestisse tuleku ainus eesmärk oli kallihinnaliste sõidukite vargus, vastavad J. Rudavičiuse teod ka KarS § 199 lg 2 p 6 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Kuna varastatud sõidukitega sõideti sündmuskohalt ära, pani J. Rudavičius teod toime sõidukitesse ebaseadusliku tungimisega ning õige on kvalifitseerida tema tegevus veel KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. J. Rudavičiuse tegevus vastab ka KarS § 199 lg 2 p-s 9 sätestatud kvalifitseerivale tunnusele: ta pani
  4. augustist
  5. septembrini 2022 (s.o vähem kui 2 kuu jooksul) toime 3 sarnast lõpuleviidud vargust ning pidades silmas tema kuritegeliku käitumise intensiivsust, organiseeritust ja läbimõeldud tegutsemist, on Eestist kallihinnaliste sõidukite vargus tema väljakujunenud tulu teenimise viis, millega ta väljendas järjepidevalt ükskõikset suhtumist võõrasse omandisse ja õiguskorda tervikuna. Seega kokkuvõttes tuleb J. Rudavičius süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 pde 6, 7, 8 ja 9 järgi.
  6. J. Rudavičiuse teod ei olnud juhuslikud ega üksikud üleastumised, vaid Eestisse tuligi ta üksnes kallihinnaliste sõidukite varastamiseks. Ta tegutses koos kaaslastega organiseeritult ja läbimõeldult ning pani toime süstematiliste varguste seeria. Tema kuriteod lõpetas alles tema tabamine. Seega tingib tema süü suurus vältimatult vangistuse. Tema süü on märgatavalt üle keskmise. Seejuures ei saa arvestamata jätta, et ta täitis 4 kvalifitseerivat tunnust ning pingutas vahetult varguste toimepanemise kõrval koos kaaslastega silmapaistvalt ka oma tegevuse varjamise ja tabamise vältimise nimel (vahetati saateautosid ja telefoninumbreid, välditi saateautode ja varastatud sõidukite üheaegset piiriületust, kasutati kilekindaid ning kaeti oma nägusid ja valvekaameraid). Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. Kuigi J. Rudavičius ütles viimases sõnas, et ta kahetseb toimepandud kuritegusid, pole see siiras. Tema suhtumist toimepandusse näitab ilmekalt tema käitumine kohtuistungitel: ta lobises ja naeris koos kaassüüdistatavatega läbivalt omavahel ning järelikult ei võtnud ta kohtus toimuvat tõsiselt, suhtus endiselt toimepandusse ükskõikselt ja üleolevalt ega tunne tegelikult oma kuritegude pärast kahetsust. J. Rudavičiust pole varem süüdi tunnistatud ega karistatud. Kohtule esitatud sünnitunnistuse järgi on tal 11-aastane laps. Neid asjaolusid arvestades tuleb J. Rudavičiust 12
(17)karistada KarS § 199 lg 2 p-de 6, 7, 8 ja 9 järgi 3-aastase vangistusega, mille kandmise algust tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata tema kahtlustatavana kinnipidamisest
  1. septembril 2022 ning temale kohaldatud tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Täiendavalt tuleb J. Rudavičiuse suhtes kohaldada KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena Eestist väljasaatmist koos 5aastase sissesõidukeeluga. See on põhjendatud J. Rudavičiuse süü suurust arvestades ning hoidmaks ära tema edasisi õigusrikkumisi. J. Rudavičius ise ega tema lähedased ei ela Eestis ning Eestiga seob teda üksnes kallihinnaliste autode varastamine. Just autode varastamiseks ta Eestisse tuli ja seega ohustab tema siin viibimine ilmselgelt siinsete elanike vara, omandit ning Eesti õiguskorda laiemalt. Menetlus ringkonnakohtus
  2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Rudavičiuse kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, taotledes maakohtu otsuse osalist tühistamist, J. Rudavičiuse õigeks mõistmist mõlema Toyota Land Cruiseri varguses, Lexuse varguse mõningast ümber kvalifitseerimist ja J. Rudavičiusele kergema karistuse mõistmist. Kaitsja argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
  3. Kohus tugines J. Rudavičiust süüdi tunnistades sideettevõtjatelt saadud andmete vaatlusprokollidele. Kaitsja esitas juba maakohtu menetluses vastuväited nendele prokollidele, leides, et need on lubamatud tõendid, sest tõenditena tuleb uurida vahetult sideettevõtjatelt saadud andmeid. Riigikohus selgitas
  4. juuni 2022 otsuses nr 1-18-437, et vaatluse eesmärk on koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid, avastada kuriteojäljed ja ära võtta asitõenditena kasutatavad objektid. Kuna sideettevõtjatelt saadud andmete vaatlus pole suunatud ühegi loetletud eesmärgi saavutamisele, saaks vaatlusprotokoll olla kaitsja arvates üksnes abistav materjal, mitte iseseisev tõend. Lisaks viitas kaitsja sellele, et vaatlusprotokollides on kajastatud muu teave, mille saamine pole jälgitav ja mille õiguspärasus pole kontrollitav (s.o kaamerate väljatrükid, tugijaamade kaardid ja uurija poolt tehtud seosed erinevate andmete vahel), kusjuures neid algandmeid ei uuritud ka kohtus. Kohus pidas siiski sideettevõtjatelt saadud andmete vaatlusprokolle lubatud tõendiks, sh nii sideettevõtjatelt saadud andmete osas kui ka protokollides kajastatud tugijaamade kaartide osas. Kohus leidis, et sideettevõtjalt andmete saamine on paljuski sarnane jälitustoiminguga, jälitustoimingu protokollis vormistatakse tõendina üksnes kriminaalasja lahendamiseks vajalik teave ning sideettevõtjalt saadud andmete puhul tuleb teha sama, kuna toimiku koormamine mahuka asjassepuutumatu teabega pole millegagi õigustatud ega teeni kellegi huve. Kohtu arvates pole põhjendatud esitada kohtule tõendina ega uurida kohtuistungil valimatult kõiki sideettevõtjalt saadud andmeid. Ka ei nõustunud kohus sellega, et sideettevõtjalt saadud andmete protokollides kajastatud tugijaamade asukoha ja leviala kaartide päritolu või saamise käik pole jälgitav või et nende õiguspärasus pole kontrollitav.
  5. Kaitsja maakohtu seisukohaga ei nõustu ja leiab jätkuvalt, et sideettevõtjatelt saadud andmete vaatlusprokollid ei ole lubatud tõendid.

§ 63

lg 1 kohaselt on uurimistoimingu ja jälitustoimingu protokollid erinevad tõendid,

reguleerib nende tõendite eesmärki ning nendele kohaldatavaid nõudeid eraldi sätetes ning seetõttu ei saa uurimistoimingu protokollile kohaldada jälitustoimingu protokolli kohta käivat. Jälitustoimingu protokolli koostamise nõuded ei ole ette nähtud seetõttu, et välistada kohtu (toimiku) koormamine mahuka materjaliga. Jälitustoimingu protokolli regulatsioon on kantud nn võistlevast huvist, milleks on muu hulgas riigi julgeolek, vajadus hoida saladuses politsei meetodeid kuriteo uurimisel jms ehk süüdistatava õiguste vastukaaluna on arvestatud konkreetseid huvisid. Sideettevõtjatelt saadud andmete osas selliseid võistlevaid huvisid pole ja seetõttu tuleb nende osas lähtuda sellest, et sideettevõtjatelt saadud andmed on eraldi tõendid ja nende põhjal pole tuletatud tõendi koostamine õigustatud. Kriminaalmenetluse normide kehtestamine on seadusandja kompetentsis ning kuni viimane pole 13

(17)pidanud vajalikuks kehtivat normistikku muuta, tuleb vaatlusprotokollide lubatavuse osas järgida

§-de 83 ja 87 nõuetest. Õige pole ka maakohtu seisukoht, et kohtu koormamine mahuka ja asjassepuutumatu teabega pole õigustatud ega teeni kellegi huvisid. Kuna sideettevõtjatelt saadud andmeid pole kohtule esitatud, siis ei saa kohus asuda seisukohale, et need on mahukad või asjassepuutumatud või sisaldavad selliseid andmeid. Lisaks on tõendi esitajal vastavalt

§ 296

lg-le 3 võimalik avaldada see tõend osas, mida ta peab vajalikuks – vaatlusprotokoll saab olla abistav materjal tõendi avaldamisel. Teadaolevalt on sideettevõtjatelt saadud andmed ka elektroonilises vormis (Excel tabelis), need esitatakse ühe või mõne CD-plaadina või muul sarnasel andmekandjal ning tulenevalt nende vormist on neid lihtne töödelda ja uurida – sellise tõendi esitamine ei koorma toimikut ega kohut.

  1. Niisiis taotleb kaitsja sideettevõtjatelt saadud andmete vaatlusprokollide tõendikogumist väljajätmist. Kui jätta need protokollid lubamatu tõendina kõrvale, ei saa väita, et J. Rudavičius pani
  2. augustil ja 11.–
  3. septembril 2022 toime vargused, kuna ülejäänud kaudsed tõendid seda kahtluseta ei kinnita. Ka ei saa J. Rudavičiuse
  4. septembri 2022 tegu kvalifitseerida süstemaatilise ja grupis toime pandud vargusena ning selle teo eest tuleb J. Rudavičiusele mõista kergem karistus. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada seda, et J. Rudavičius on väidetavalt olnud autojuht ja varasemalt on Leedu autovarastega seotud asjades nn autojuhtide karistused olnud ca 1 aasta vangistust. Samuti tuleb arvestada seda, et J. Rudavičius on varasemalt karistamata.
  5. Prokuratuur esitas
  6. septembril 2023 kirjaliku seisukoha, milles palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  8. oktoobril 2023 saabus ringkonnakohtusse J. Rudavičiuse taotlus, milles ta märgib, et ei ole soovinud maakohtu otsuse vaidlustamist kaitsja poolt, on maakohtu otsusega nõus ning palub see otsus jõustada.
  9. Ringkonnakohus saatis
  10. oktoobril 2023 J. Rudavičiuse kaitsjale kirja, milles küsis, kas kaitsja esitas apellatsiooni J. Rudavičiuse palvel ja kas kaitsja jääb oma apellatsiooni juurde või soovib sellest loobuda. Kaitsja vastuse kohaselt ei esitanud ta apellatsiooni J. Rudavičiuse palvel ning jääb apellatsiooni juurde.
  12. oktoobril 2023 jõudis ringkonnakohtusse J. Rudavičiuse järjekordne apellatsioonist loobumise avaldus. Ringkonnakohtu seisukoht
  13. Esmalt selgitab ringkonnakohus, kas ja milline tähtsus on asjaolul, et J. Rudavičiuse kaitsja esitas apellatsiooni ilma J. Rudavičiuse soovita ning et J. Rudavičius soovib kaitsja apellatsioonist loobuda.

§ 17

lg 1 nimetab kohtumenetluse pooltena eraldi nii süüdistatavat kui ka kaitsjat ning

§ 318lg 1 kohaselt on apellatsiooni esitamise õigus kohtumenetluse pooltel.

Niisiis on nii süüdistataval kui ka kaitsjal eraldiseisev apellatsiooniõigus. Kaitsja õigus esitada kaebusi on sätestatud ka

§ 47

lg 1 p-s 3, kusjuures ei see ega ükski teine säte ei pane kaitsja kaebeõigust sõltuvusse sellest, kas tema kaitsealune soovib kaebuse esitamist või mitte. Niisiis oli kaitsjal õigus esitada apellatsioon vaatamata sellele, et J. Rudavičius seda ei soovinud.

§ 333

lg 4 kohaselt on süüdistataval õigus loobuda kaitsja apellatsioonist, kui kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest ei ole

§ 45

lg 2 järgi kohustuslik.

§ 45

lg 2 p 5 kohaselt on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik, kui süüdistatav on viibinud vahi all vähemalt neli kuud. J. Rudavičius on olnud vahi all üle nelja kuu. Järelikult ei ole tal õigust kaitsja apellatsioonist loobuda. Apellatsioonist saab loobuda vaid kaitsja, kuid tema seda tarvilikuks ei pea. Niisiis ei saa 14

(17)ringkonnakohus J. Rudavičiuse loobumist kaitsja apellatsioonist vastu võtta ning vaatab kaitsja apellatsiooni läbi. 56.

§ 331lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja üldjuhul apellatsiooni piires.

Praegu ei ole apellatsioonimenetluses vaidlust selle üle, et J. Rudavičius pani toime Lexuse varguse

  1. septembril
  2. Küll aga on kaitsja meelest (korrektselt) tõendamata Toyota Land Cruiserite vargused.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul põhjendas maakohus igati veenvalt, miks tuleb J. Rudavičiuse poolt kõigi temale etteheidetavate varguste toimepanemine lugeda tõendatuks, miks tuleb ta süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-de 6, 7, 8 ja 9 järgi ning miks tuleb teda karistada just sellise karistusega, nagu maakohus talle mõistis. Maakohtu nõustumisväärseid põhjendusi ei korda kohtukolleegium juhinduvalt

§ 342

lg 3 p-st 1 üle, vaid vastab üksnes kaitsja etteheitele, et maakohus tugines lubamatult tõendina sideettevõtjatelt saadud andmete protokollidele. 58. Ringkonnakohus jagab kaitsja seisukohta, et sideettevõtjalt saadud andmete vaatlust ei saa käsitada

§ 83järgse uurimistoiminguna.

Seda järgmistel põhjustel. 59.

§ 83

lg 1 kohaselt on vaatluse eesmärk koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid, avastada kuriteojäljed ja võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära. Sideettevõtjalt saadud andmete vaatlust ei saa käsitada

§ 83

järgse uurimistoiminguna selles sättes nimetatud esimesest alternatiivist lähtudes juba seetõttu, et sellise vaatlusega ei koguta kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid, vaid kriminaalasjas tähtsust omada võivad andmed on sideettevõtjalt välja nõutud ehk kogutud juba varem sideettevõtjale

§ 901alusel päringut tehes.

Ka ei saa sideettevõtjalt saadud andmete vaatlust käsitada

§ 83

järgse uurimistoiminguna nimetatud sätte teisest ega kolmandast alternatiivist lähtudes. Nimelt nähtub

§ 83

lg-st 2, et nimetatud sätte järgse vaatluse objektiks saavad olla vaid sündmuskoht, laip, dokument, muu objekt või asitõend ning läbivaatuse toimetamise korral isik ja posti- või telegraafisaadetis. Sideettevõtjalt saadud andmed ringkonnakohtu hinnangul ühegi eelnimetatud objekti alla ei paigutu ja samuti ei võeta sideettevõtjalt saadud andmete vaatlusega sideettevõtjalt ega kelleltki teiselt midagi (ei asitõendeid ega ka asitõenditena mittekäsitatavaid objekte) ära – nagu eelnevalt öeldud, nõutakse sideettevõtjalt andmed välja

§ 901kohase päringuga.

60. Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et maakohus ei oleks saanud tugineda sideettevõtjalt saadud andmete kohta koostatud protokollidele ega sedagi, et need protokollid ei saaks olla iseseisvaks tõendiks lähtuvalt

§ 63lg-s 1 sätestatust.

Seejuures peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida kaitsja tähelepanu ka sellele, et tegelikult ei olegi kõnesolevad protokollid vormistatud kui sideettevõtjalt saadud andmete vaatlusprotokollid, vaid need on sideettevõtjalt saadud andmete protokollid. 61. Nagu eelnevalt viidatud, on sideettevõtjalt andmete nõudmine reguleeritud

§-s 901. Ringkonnakohtu hinnangul on see toiming käsitatav eraldiseisva uurimistoiminguna. Uurimistoimingu tegemise eesmärk on kriminaalasja tõendamiseseme asjaolude selgitamiseks vajalike andmete kogumine. Sideettevõtjalt saadakse andmed just

§ 901

järgse uurimistoiminguga.

§ 63lg-s 1 on nimetatud uurimistoimingu protokolli ühe lubatava tõendiliigina.

Sellest lähtuvalt on loogiline, et nende andmete tõendina kasutamiseks vormistab kohtueelne menetleja vastavalt

§ 146

lg-le 1 uurimistoimingu protokolli, kus on kajastatud sideettevõtjalt saadud andmete nõudmise toimingu tingimused, käik ja selle tulemused (ka praeguses asjas on kohtueelne menetleja viidanud sideettevõtjalt saadud andmete protokollides just

§-dele 901 ja 146). Nii on sideettevõtjalt saadud andmed uurimistoimingu protokolli 15

(17)kaudu käsitatavad

§ 63lg 1 kohaselt tõendina.

Sideettevõtjalt saadud andmete sellisel viisil tõendina vormistamine on mõistlik juba seetõttu, et mitte koormata toimikut põhjendamatult asjassepuutumatu teabega: sideettevõtjalt saadud andmeid võib olla suures mahus ja kõik neist andmetest ei pruugi kriminaalasja tõendamiseseme asjaolude seisukohast tähtsust omada. Kui sideettevõtjalt saadud andmete kohta koostatakse vastava uurimistoimingu protokoll, saab selle protokolli kaudu esitada kohtule vaid need andmed, mis on tõendamiseseme asjaolude selgitamiseks vajalikud – kohut (ega toimikut) ei koormata asjassepuutumatu teabega. Nimelt ütleb

§ 146

lg 5 p 1, et uurimistoimingu (ja seega ka sideettevõtjalt saadud andmete) protokolli põhiosas tuleb talletada uurimistoimingu käik ja tulemused tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega, järgides

-is menetlustoimingute sisu kohta esitatud lisanõudeid. Sideettevõtjalt andmete nõudmist puudutav

§ 901ei sätesta mingisuguseid lisanõudeid selle uurimistoimingu sisu kohta.

Järelikult tuleb ka sideettevõtjalt saadud andmed talletada vastava uurimistoimingu kohta koostatavas protokollis just tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega. Sellest järeldub omakorda see, et kõnesolevas protokollis ei pea tingimata talletama kogu sideettevõtjalt saadud andmekogumit, vaid seal tuleb kajastada üksnes need andmed, mis on kohtueelse menetleja hinnangul tõendamiseseme asjaolude selgitamiseks vajalikud. Seejuures ei näe seadus ette ka seda, et kogu sideettevõtjalt saadud andmekogum, millest kohtueelne menetleja selekteerib välja ja talletab sideettevõtjalt saadud andmete protokollis tõendamiseseme asjaolude selgitamiseks vajalikud andmed, tuleks siiski lisada vastava uurimistoimingu protokolli juurde (kas siis paberkandjal, CD-plaadina või muul andmekandjal) ning ilma selle andmekogumita ei saaks uurimistoimingu protokolli

§ 63lg 1 kohaselt tõendina käsitada.

Kas seda teha või mitte, on kohtueelse menetleja otsustada, kuid igal juhul ei ole otstarbekas ega ka kellegi huvides see, kui toimikut ja kohut vaid koormatakse asjassepuutumatu teabega. Tõsi, välistada ei saa seda, et kaitsja ja kohtueelse menetleja seisukohad andmete asjassepuutuvuse kohta võivad lahkneda või võib kaitsjal tekkida hoopiski küsimus, kas sideettevõtjalt selliseid andmeid ikkagi saadi. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul oluline, et kaitsjal oleks võimalik vahetult tutvuda kõigi sideettevõtjalt saadud andmetega, kontrollida, kas selliseid andmeid saadi ning vajadusel taotleda ka nende andmete uurimist, mida sideettevõtjalt saadud andmete protokollis talletatud ei ole. Praegu ei ole aga kaitsja viidanud sellele, et sideettevõtjalt saadud andmete protokollis oleks jäetud mingisugused asjassepuutuvad andmed talletamata. Nähtuvalt prokuröri poolt maakohtu istungil avaldatust ei tehtud kaitsjale ka mingisuguseid takistusi nende andmetega tervikuna tutvumisel. Seetõttu ei ole need küsimused praegu aktuaalsed. Seega on ekslik kaitsja arvamus, et sideettevõtjalt saadud andmete kohta koostatud protokoll iseseisvalt pole

§ 63lg 1 kohane tõend.

  1. Maakohtu menetluses heitis kaitsja puudutavalt sideettevõtjalt saadud andmete protokollidesse ette ka seda, et neis protokollides on kajastatud muu teave, mille saamine pole jälgitav ja mille õiguspärasus pole kontrollitav (s.o kaamerate väljatrükid, tugijaamade kaardid ja uurija poolt tehtud seosed erinevate andmete vahel). Kuna ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu vastavat etteheidet puudutavate seisukohtade ja põhjendustega (maakohtu otsuse p 20, käesoleva otsuse p 15) ning apellatsioonis kaitsja maakohtu vastavaid seisukohti ja põhjendusi otsesõnu ei vaidlusta, siis pikemalt kohtukolleegium sel küsimusel ei peatu.
  2. Kokkuvõttes peab ringkonnakohus põhjendamatuks kaitsja etteheidet, et maakohus tugines lubamatult sideettevõtjalt saadud andmete protokollidele. Need protokollid on vastavalt

§ 63lg-le 1 lubatavaks tõendiks.

Et kohus tugines seega lubatud tõenditele ja tegi neist õiged järeldused, tunnistades J. Rudavičiuse põhjendatult süüdi kõigis temale etteheidetavates tegudes ning kvalifitseerides need teod õigesti KarS § 199 lg 2 p-de 6, 7, 8 ja 9 järgi, ei ole alust maakohtu otsust selles osas tühistada. Põhjendatud on ka J. Rudavičiusele mõistetud karistus. Mõneti sanktsiooni keskmist määra ületav vangistus on õigustatud hoolimata sellest, et J. Rudavičius on 16

(17)varem karistamata ja et mingites muudes menetlustest on n-ö autojuhtidele mõistetud kergemaid karistusi. J. Rudavičius varastas kolm kallist autot, tegutses väga konspireeritult ja realiseeris mitu kvalifitseerivat asjaolu. Muus osas maakohtu otsust ei vaidlustada ning ka ringkonnakohtul ei ole maakohtule midagi ette heita. Seega jääb maakohtu otsus juhinduvalt

§ 337lg 1 p-st 1 tervikuna muutmata ja apellatsioon jääb rahuldamata.

64. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et apellatsiooni koostamisele kulus tal 120 minutit, mille eest soovib ta riigi õigusabi tasu 172,80 eurot, sealhulgas käibemaks 28,80 eurot. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kaitsja tasutaotluse läbivaatamist ei mõjuta see, et J. Rudavičius apellatsiooni esitamist ei soovinud. Nagu käesoleva otsuse p-s 54 märgitud, oli kaitsjal õigus apellatsioon esitada ja seetõttu on kaitsjal õigus saada sellega seonduva töö eest ka tasu. Võib küll küsida, et kui J. Rudavičius ei soovinud apellatsiooni esitamist, siis kas kaitsja sellega seonduv töö oli üldse põhjendatud. Nimelt tuleneb

§ 175

lg 1 p-st 4, et menetluskulude hulka saab arvata vaid sellise määratud kaitsja tasu, mis on põhjendatud. Põhjendatuks saab pidada selliseid kaitsja toiminguid, ilma milleta ei saa ta seista oma kliendi huvide eest. Lähtuvalt

§ 47

lg-st 2 on kaitsja kohustatud seisma oma kliendi huvide eest ning kasutama selleks kõiki seadusega lubatud kaitsmisvahendeid ja viise. Nagu eelnevalt öeldud, oli kaitsjal seadusest tulenev õigus apellatsioon esitada. Kuna apellatsiooni esitas kaitsja selleks, et saavutada J. Rudavičiuse osaline õigeksmõistmine ja temale mõistetud karistuse kergendamine, esitas kaitsja apellatsiooni J. Rudavičiuse huvides ning kulutas põhjendatult sellele ka aega. Et kaitsja 120-minutiline ajakulu on kohtukolleegiumi arvates mõistlik ning selle eest küsitud tasu on advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg-t 3 arvestades põhjendatud, tuleb kaitsja tasutaotlus tervikuna rahuldada. Lähtuvalt

§ 185

lg 2 esimesest lausest tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui apellatsioonimenetluse kulu J. Rudavičiuselt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 17

(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.