1-21-8206/50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. november 2023 Kohtuasja number 1-21-8206 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi süüdimõistetu Kirill Shevelevi (isikukood 38011132234) vabastamine käitumiskontrolli nõuete järgimisest Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Kirill Shevelev Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on vangla). PÕHIOSA Menetluse käik
4. Viru Maakohtu
5. oktoobri 2022 otsusega tunnistati Kirill Shevelev süüdi ning teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 3312 järgi liitkaristusena 3-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka K. Shevelevi eelvangistus 3 päeva ning lõplikuks karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jäeti see vangistus 3 aasta ja 2 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata, K. Shevelevit kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning osalema vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 8 sotsiaalprogrammis.
6. Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas
7. oktoobril 2023 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku vabastada K. Shevelev käitumiskontrolli nõuete järgimisest. Vaidlustatud kohtumäärus
8. Viru Maakohus jättis
9. novembri 2023 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt. K. Shevelevi eeskujulik käitumine, sotsiaalprogrammi läbimine ning tööhõives osalemine on küll kiiduväärne, kuid siiski ei saa tõsikindlalt järeldada, et edasine käitumiskontrolli kohaldamine on tema suhtes tarbetu. Erakorralisest ettekandest nähtub, et senine koostöö kriminaalhooldusametnike ja K. Shevelevi vahel pole sujunud just kõige ladusamalt ning kuigi K. Shevelev mõistab tänu sotsiaalprogrammi läbimisele oma tegude tagajärgi paremini, on tal siiski veel üksjagu arenemisruumi. Seetõttu oleks tema käitumiskontrolli nõuetest vabastamine praegu veel ennatlik. Seda enam, et käitumiskontroll pole veel isegi poole peal ning selle lõpuni on enam kui kaks aastat. Määruskaebus
10. Maakohtu määruse peale esitas K. Shevelev määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada ja vabastada ta kontrollnõuete järgimisest. Kaebuse sisu on lühidalt järgmine. K. Shevelev on järginud käitumiskontrolli nõudeid korrektselt, ei ole pannud katseajal toime uusi õigusrikkumisi, töötab juba pikka aega ning teab, et peab kontrollnõuetest vabastamisel hoiduma kuni katseaja lõpuni uutest kuritegudest. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole tema koostöö kriminaalhooldusametnikega sujunud ja ametnikke on tulnud kolmel korral vahetada. See aga ei ole tõsi. Ametnikke on tema soovi alusel vahetatud kahel korral. Esimese kahe ametnikuga oli tal konflikte: teda ei lubatud Venemaale lähedastele külla ja odavat kütust tooma, ametnikud ei rääkinud talle kõike olulist seoses kontrollnõuete täitmisega, valetasid ega käitunud professionaalselt. Kolmanda ametnikuga aga koostöö sujub. See kriminaalhooldusametnik, kes talle oli määratud teisena, üldse vallandati. Praegune ametnik aga ei pea kontrollnõuetega jätkamist vajalikuks – kontrollnõuetega jätkamine üksnes koormaks ametnikku. See, et K. Shevelevil on veel arenguruumi, ei välista tema kontrollnõuetest vabastamist. Sisuliselt peab ta käitumiskontrolli raames käima vaid ametniku juures, panema allkirja ja leppima kokku järgmise kuupäeva, mistõttu on arusaamatu kohtu seisukoht, et kontrollnõuetest vabastamine oleks veel ennatlik. Ringkonnakohtu seisukoht
11. Tulenevalt KarS § 75 lg-st 6 võib kohus vabastada süüdlase edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmisest, kui süüdlane on katseajal vähemalt kuue kuu jooksul järginud KarS § 75 lg-te 1–4 alusel määratud kontrollnõudeid ja täitnud talle pandud kohustusi. Sellisel juhul säilib süüdlasel katseaja lõpuni kohustus hoiduda uue kuriteo toimepanemisest. Nagu kriminaaltäitemenetluses muidu, on ka käitumiskontrolli lõpetamisel maakohtul lai diskretsiooniõigus: kõrgema astme kohus saab esimese astme kohtu otsustuse tühistada vaid siis, kui viimane on lähtunud ebakohastest (vääradest) asjaoludest või õigushinnangutest või on teinud ilmselge kaalutlusvea. Praegu nii ei ole.
12. Praegune kriminaalkaristus on K. Shevelevi jaoks esmakordne. Ta tarvitas kaks korda vägivalda oma endise abikaasa ja korra oma naabri vastu. Lisaks sellele rikkus ta mitme kuu vältel korduvalt kohtumäärusega kohaldatud lähenemiskeeldu (ta ei tohtinud läheneda oma endisele abikaasale). K. Shevelevi teod annavad alust arvata, et tal on olnud raskusi oma emotsioonide kontrollimisega ja oma probleeme on ta kaldunud lahendama vägivaldselt.
13. Kohtuotsusega pandi K. Shevelevile kohustus läbida sotsiaalprogramm ning sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ta
14. juunist kuni
15. oktoobrini 2023 ka läbis. Erakorralise ettekande kohaselt osutus koostöö K. Sheveleviga sotsiaalprogrammi käigus algselt keeruliseks, kuid ajapikku hakkas ta programmis aktiivsemalt kaasa töötama. Ta sai aru viha tekkimise põhjustest ja oli nõus nendest rääkima ja neid analüüsima. Teoorias mõistab ta probleeme hästi. Samas on K. Shevelevil keskmisest kõrgem enesehinnang – oma suure elukogemuse ja laia silmaringi tõttu. Hoolimata mitmete oluliste asjaolude mõistmisest võib K. Shevelev suhtuda mõningatesse asjadesse enesekeskselt ning tal tuleks rohkem õppida mõistma teiste inimeste tundeid ja arvamusi.
16. oktoobril 2023 kriminaalhooldusametnikule esitatud avalduses kirjutas K. Shevelev, et ta ei ole 2