lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 järgi peab isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt
§-le 1045 lg 1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Riigikohus on lahendis 1-18-7833 selgitanud (p-d 23 ja 24), et kannatanu kahjuhüvitusnõue võib kriminaalmenetluses tulla kõne alla tsiviilhagi lahendades ka siis, kui kohus on süüdistatava karistusõigusliku vastutuse eeldusena tuvastanud üksnes valu tekitamise. Deliktiõiguslikult on vaja 7 hinnata seda, kas ja kui intensiivselt valu tekitava kehalise väärkohtlemisega kannatanu kehalist terviklikkust rünnati ning tema tervislikku seisundit mõjutati. Kohtu hinnang isikukahju kohta sõltub igal üksikjuhul konkreetsetest teo toimepanemise asjaoludest ja see tuleb kohtul faktiliste asjaolude põhjal tuvastada. Igasugune valu tekitav kehaline väärkohtlemine kujutab endast potentsiaalselt sellist tegu, millega võib tekitada kannatanule olulisi negatiivseid tagajärgi ja mis võivad olla aluseks kahju hüvitamisele. Seepärast on ka sellise käitumise korral põhjust kõnelda võimalikust deliktiõiguslikust vastutusest (
See hõlmab mittevaralise kahju hüvitamist, mille all mõistetakse eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (
Kuna käesoleva otsusega mõistab kohus Sergei Starussevi avaliku korra raskes rikkumises süüdi ning kohus tuvastas kannatanul süüdistatava tegevuse tagajärjel valuaistingute tekkimise, on kahju kannatanule tekkinud järelikult süüdistatava õigusvastase tegevuse tagajärjel ning süüdistatav vastutab tema poolt tekitatud kahju eest. Antud asjas on kannatanu esitanud tsiviilhagi, milles palub süüdistatavalt välja mõista kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 500 eurot. Hagiavalduses on välja toodud, et löögi tagajärjel hakkas tal pea valutama ja ringi käima, oli hüsteerias ja nuttis. Samuti tõi kannatanu välja, et selle sündmuse tõttu tõusis tema vererõhk väga kõrgele. Süüdistatav ei ole hagi õigeks võtnud. Kohtu seisukoht mittevaralise kahju nõudes.
lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kuna praegusel juhul ei ole kannatanule ulatuslikke tervisekahjustusi tekitatud, ei saa kohtu hinnangul rääkida ka kannatanu sellisest füüsilisest ja hingelisest valust, mis oleks toonud kaasa tema elukvaliteedi pikaajalise languse. Puuduvad andmed, et kannatanu tavapärane elukorraldus oleks aset leidnud intsidendi tõttu märkimisväärselt muutunud või et tal oleks esinenud emotsionaalne kurnatus või muu psüühiline vaevus, mis oleks tal takistanud olukorraga toime tulla. On loomulik, et negatiivne kogemus ning füüsiline kokkupuude teise inimesega võivad olla häirivad, kuid üksnes valuaistingute kogemine ei tähenda automaatselt ka sellist vaimset stressi või kehaliselt tuntavaid üleelamisi, mis tooksid kaasa vajaduse edasiseks arstlikuks sekkumiseks. Kannatanu tõi hagiavalduses välja, et pärast lööki tal pea valutas ja käis ringi, kuid puuduvad tõendid, et selline lühiajaline häiritus oleks kannatanu tervisele silmnähtavalt mõjunud, st oleks näiteks tekkinud vajadus pöörduda vastava spetsialisti poole stressiga toimetulekuks vms. Küll ei saa aga arvestamata jätta kannatanule valuaistingute põhjustamist ning sellest tekkinud lühiajalist igapäevaelu häiritust, mistõttu leiab kohus, et mittevaralise kahju on põhjendatud suuruses 100 eurot, mis tuleb süüdistataval kannatanule hüvitada. Karistuse mõistmine KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav Sergei Starussev pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kuna KarS § 121 lg 2 ja § 263 lg 1 sanktsioonid näevad karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, hindab kohus esmalt, kas Sergei Starussevi saab nende kuritegude toimepanemise eest mõista kergemaliigilise karistuse. 8 Kuigi Sergei Starussevil käesolevalt kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, ei pea kohus võimalikuks mõista talle kergemaliigilist karistust. Rahaline karistus ei vastaks Sergei Starussevi süü suurusele ning ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus arvestab, et Sergei Starussev on toime pannud kaks vägivallaga seotud episoodi, ei ole tehtut kahetsenud ning on otsinud vaid ennastõigustavaid väiteid vastutuse pisendamiseks. Isiku suhtes, kellel on harjumus lahendada probleeme vägivallaga, ei ole võimalik kergemaliigilist karistust kohaldada ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust, kinnistamaks süüdistatavas arusaama keelunormi kehtivusest. Rahaline karistus oleks selgelt ebapiisav ning ei hoiaks ära analoogseid süütegusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KarS § 121 lg 2 p 3 ja KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ei ole süüdistatava suhtes võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Hinnates Sergei Starussevi süü suurust KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel arvestab kohus kannatanu suhtes kasutatud vägivalla ulatust. Kohtus leidis tõendamist, et Sergei Starussev lõi kannatanut kokku kolmel korral, kuid tehtut ei kahetsenud. Samas arvestab kohus, et kasutatud vägivalla tagajärjel kannatanul pikaajalised tervisekahjustused puudusid, samuti puudusid karistust raskendavad asjaolusid, mistõttu süüdistatava teo olemus annab aluse hinnata süüdistatava süüd keskmisest väiksemaks ning kohus peab põhjendatuks karistada Sergei Starussevi 9-kuulise vangistusega. Selline karistus on piisav, et Sergei Starussev mõistaks oma käitumise ohtlikkust ja tagajärgi, samas annab ühiskonnale selge signaali, et igasugune vägivald on lubamatu ning kuritegudele reageeritakse vajaliku rangusega. Ka Sergei Starussevi süü suurust KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel hindab kohus keskmisest väiksemaks. Tegemist oli ühe episoodiga, karistust raskendavad asjaolusid puudusid ning kannatanule tekitatud tervisekahjustus ei olnud ulatuslik. Samas ei saa jätta tähelepanuta ka karistust kergendava asjaolu puudumist ning süüdistatava poolt otsitud ebausutavaid väiteid enda süü ja vastutuse vähendamiseks, mistõttu peab kohus põhjendatuks karistada Sergei Starussevi 1-aastase vangistusega. Mõistetav karistus vastab isiku süü suurusele ning suunab tema hoiakuid õiguskuulekusele. Kõik isikud peavad tundma ennast igal pool turvaliselt ning riigipoolne karistusõiguslik hinnang süüdistatava teole, arvestades konkreetseid teo toimepanemise asjaolusid ja kuriteo toimepannud isiku süü suurust, annab ühiskonnale selge signaali, et õigusvastane käitumine on lubamatu ning mõistetud karistus lähtub ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Lõpliku karistuse mõistmisel kuritegude kogumi eest peab kohus põhjendatuks kohaldada üksikkaristustest raskeima suurendamist KarS § 64 lg 1 alusel, kuna see vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. KarS § 64 lg 1 alusel mõistab kohus liitkaristuseks kuritegude kogumi eest vangistuse 1 aastat ja 6 kuud, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada 1/3 võrra, mõistes lõplikuks põhikaristuseks 1 aasta vangistust. Kuna käesolevalt Sergei Starussevil kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, leiab kohus, et Sergei Starussevi puhul on karistuse eesmärgid täidetavad ka tema karistusest tingimisi vabastamisega. Kuigi Sergei Starussevi käitumine ei olnud ühiskonnas aktsepteeritav, usub kohus, et tema mõjutamiseks mitte enam uusi süütegusid toime panema piisab antud juhul ka süüdistatava allutamisest käitumiskontrollile, määrates talle 2-aastase katseaja. Nimetatud tähtaja jooksul on võimalik hinnata, kas süüdistatava edasine käitumine on ühiskonnas kehtivate reeglitega kooskõlas ning kaaskodanikke austav. Sergei Starussevi karistusest tingimisi vabastamisele ühes Sergei Starussevi allutamisega käitumiskontrollile ei vaielnud vastu ka prokurör. Kuigi prokurör taotles määrata Sergei Starussevile käitumiskontrolli ajal veel kohustus osaleda sotsiaalprogrammis, ei pea kohus sellekohast taotlus põhjendatuks. Sotsiaalprogrammis osalemine peab täitma kindlat eesmärki, kuid prokurör sotsiaalprogrammi vajalikkust ei põhjendanud ning ka kohtul puuduvad sellekohased argumendid, mis kinnitaksid vastavas programmis osalemise vajalikkust. 9 Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt: määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselt üle jõu. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 alusel tuleb Sergei Starussevilt välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot ja kaitsjatasu summas 456 eurot (276 eurot kohtueelses menetluses ja 180 eurot kohtumenetluses). Selleks, et mitte asetada Sergei Starussevi raskesse majanduslikku olukorda ning et menetluskulude tasumine oleks täidetav, võimaldab kohus tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kohus leiab, et DVD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 175, 179, 180, 238 lg 2, 315 lg 4, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Sergei Starussev KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 1 aasta. Süüdi tunnistada Sergei Starussev KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista vangistus 9 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Sergei Starussevile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 1 aasta. KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui Sergei Starussev ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid elukohajärgse (xxx, tel xxx) kriminaalhooldusametniku järelevalve all. KarS § 78 p 1 alusel on katseaja alguseks 30.08.2023.a. Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 ning
ja 1045 alusel rahuldada tsiviilhagi ning välja mõista Sergei Starussevilt mittevaralise kahju katteks I K kasuks 100 (ükssada) eurot, mis kanda I K arvelduskontole nr xxx (Luminor pank). Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Sergei Starussevilt riigieelarve tuludesse menetluskulud – määratud kaitsjale makstud tasu kokku (276+180) summas 456 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1087,50 eurot. Menetluskulud kogusummas 1543,50 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 128,63 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK EE401700017002872300, LHV PANK EE
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.