Obsah (11)

§ 371§ 168§ 663§ 659§ 9§ 1§ 3401§ 392§ 372§ 171§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 1. november 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-17430 Kohtuasi X hagi Maxima

) § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kuna maakohtu hinnangul ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. 2.2. Hageja on oma nõude alusena käsitlenud Vabariigi Valitsuse korraldust, mille kohaselt tuleb kaupluses kanda maski. Vabariigi Valitsuse korraldust saab aga hageja vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) ettenähtud korras, pöördudes halduskohtu poole, mistõttu ei kuulu selle vaidlustamine maakohtu pädevusse

§ 371lg 1 p 1 mõttes.

2.

1. Kui inimene leiab, et avalik-õiguslik isik (nt riik või omavalitsus) on mõne haldusakti või toiminguga rikkunud tema õigusi või piiranud tema vabadusi, võib ta oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole. Ka moraalse kahju nõude asjaolud on seotud Vabariigi Valitsuse korralduse vaidlustamisega. Ka ei ole hagis välja toodud kostja II isikut. Hagiavalduses kostja tuvastaval viisil määratlemine on hageja ülesanne. Eeltoodu tõttu on kohtu arvates praegusel kujul tegemist perspektiivitu hagiga moraalse kahju nõuet puudutavas osas. Hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 2.
2. Kuna maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, jättis ta rahuldamata ka hagi tagamise taotluse. Menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jättis maakohus rahuldamata ka hageja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamise kohta. Menetluskulud jättis maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu hageja kanda (

§ 168lg 1).

2 2-21-17430 Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega kohustada maakohut rahuldama hageja menetlusabi taotluse ning võtma hagi menetlusse.
2. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja peaks pöörduma halduskohtusse. Hagiavalduse järgi on kostjad eraõiguslikud isikud ning selliseid vaidluseid lahendab maakohus. Kohus on rikkunud selgitamiskohustust ning kohustust juhtida tähelepanu hagis esinevatele puudustele. Eesti Perearstide Selts ei ole hageja päringule tõendi väljastamise keelu kohta vastanud. Arusaamatu on see, kes ja mille alusel on üldse otsustanud või määranud, kellel on õigus vastavat arstitõendit saada. Kohus on põhjendamatult jätnud läbi vaatamata hageja menetlusabi taotluse.
3. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi (

§ 659, § 657 lg 1 p 21).

8. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asunud ekslikult seisukohale, et ta ei ole pädev asja lahendama.

§ 9

lg 1 järgi on maakohtud pädevad lahendama tsiviilasju, milleks on

§ 1teise lause järgi eraõigussuhtest tulenevad kohtuasjad.

Halduskohtud on seevastu HKMS § 4 lg 1 järgi pädevad lahendama avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusi. Praeguses asjas esitas hageja Maxima Eesti OÜ (st eraõigusliku juriidilise isiku) vastu. Hageja palub kohustada kostjaid lõpetama hageja õiguste rikkumine ja tagama hagejale juurdepääs toidule. Samuti nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitamist. Kuigi hageja on seisukohal, et siseruumides kaitsemaski kandma kohustav halduse üldakt ei ole õiguspärane, on hageja toonud esile ka 05.11.2021 poes toimunud konkreetse sündmuse ning tuginenud sellele, et kostjad on rikkunud tema õigusi talle kauba müümisest keeldumisega. Hageja esitas kostjate vastu tsiviilõiguslikud nõuded. Seega on tegemist eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mis kuulub maakohtu pädevusse.

1. Hageja palus esimese haginõudena kohustada kostjaid lõpetama tema õiguste rikkumine ja tagama juurdepääsu toidule. Hagiavalduse kohaselt rikkusid kostjad tema õigusi sellega, et keeldusid talle toidukaupu müümast, sest hageja ei kandnud poes kaitsemaski ning ei esitanud ka tõendit, et kaitsemaski kandmine on talle tervislikel põhjustel vastunäidustatud. Hageja palus teise haginõudena kostjatelt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise.
2. Kohtupraktikas on selgitatud, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Seega ei ole isikutel üldjuhul lepingu sõlmimise kohustust. Lepingu sõlmimisest keeldumine ei ole juhul käsitatav õigusvastase teona VÕS §-de 1043 ja 1055 järgi, mida oleks võimalik tunnustada lepingu sõlmimise alusena (RKTKo 16.11.2011, 3-2-1-111-11, p 13).
3. Teiselt poolt on kohtupraktikas selgitatud, et lepingu sõlmimisest keeldumine või keeldumine lepingu sõlmimisest mõistlikel tingimustel võib olla keelatud, kui leping on isikule hädavajalik ja tal ei ole lepingu sõlmimiseks alternatiivset mõistlikku võimalust. Selline lepingu sõlmimisest keeldumine (või keeldumine lepingu sõlmimisest mõistlikult vastuvõetavatel tingimustel) võib olla lubamatu vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (TsÜS § 138, VÕS § 6). See võib olla hinnatav ka VÕS § 1043 järgi isikule õigusvastaselt kahju tekitamisena, eelkõige kui lepingu sõlmimisest keeldumine on käsitatav VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi heade kommete vastase tahtliku käitumisena. Kahju hüvitamise kohustuse olemasolul võib rahalise hüvitise 3 2-21-17430 asemel tulla VÕS § 136 lg 5 järgi kõne alla kahju hüvitamine muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega, nt naturaalrestitutsiooniga, st lepingut sõlmima kohustamisega ja lepingu sõlmimise tahteavalduse asendamisega (RKTKo 04.03.2010, 3-2-1-164-09, p 31).
4. Seega võis hagejal hagi esitamise ajal teoreetiliselt tuleneda TsÜS §-st 138 õigus nõuda naturaalrestitutsiooni korras kostjalt temaga lepingu sõlmimist. Selline õigus tekiks viidatud kohtupraktika järgi siiski mitmete erandlike asjaolude kokkulangemisel. Muuhulgas tulnuks selleks hinnata, kas kostja võis olla loomuliku monopoli olukorras (samas, p 33) ja kas hagejal olnuks võimalus saada toidukaupu teistest kauplustest, kojukandega või muul viisil. Selliseid asjaolusid hageja oma nõudes esile ei toonud.
5. Maakohus oleks saanud

§ 3401

lg 1 järgi küll selgitada hagejale vajadust eelnimetatud asjaolud oma nõudes esile tuua (

§ 392lg 1 p 1).

Samas tuleb arvestada, et Vabariigi Valitsuse 02.04.2022 korraldusega nr 108 „

1. augusti
2. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ tühistati siseruumides kaitsemaski kandmise kohustus. Seega puudub praegusel ajal hagejal naturaalrestitutsiooni korras lepingu sõlmimiseks kohustamise hagi esitamisel õiguskaitsevajadus

§ 372

lg 2 p 2 mõttes ning hagi menetlusse võtmisest tuleb selles nõudes igal juhul keelduda.

1. Kolleegium leiab, et õiguslikult perspektiivitu on ka hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks. Isegi, kui kohtud täidaksid täiendavalt selgituskohustust ning hageja tooks esile asjaolud, millest saaks järeldada TsÜS § 138 rikkumise (vt ülal), ei saaks hagejal olla mittevaralise kahju hüvitamise nõuet.
2. Võlaõigusseaduse järgi on lepinguvälisel alusel võimalik mittevaralise kahju hüvitamist nõuda VÕS § 134 lg 2–4 sätestatud juhtudel. Nimetatud normid sätestavad loetelu lepinguvälistest kohustustest, mille rikkumise korral on mittevaralise kahju hüvitamine mõeldav. Selles loetelus sätestamata lepinguväliste kohustuste rikkumisel on võimalikud muud õiguskaitsevahendid, kuid mittevaralise kahju hüvitamist nõuda ei saa.
3. Hagis esitatud asjaolude pinnalt on välistatud VÕS § 134 lg-te 3 ja 4 kohaldamine. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Hagiavalduse kohaselt rikuti hageja õigusi seoses sellega, et temale ei müüdud toiduainet, st hagejaga ei sõlmitud lepingut. Kolleegium leiab, et lepingu sõlmimisest keeldumine ei ole isikuõigus VÕS § 134 lg 2 tähenduses, mis annaks aluse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Seega on hageja kahjunõue õiguslikult perspektiivitu

§ 372

lg 2 p 1 järgi ning maakohtu lõppjäreldus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta oli õige. 17. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja menetluses menetluskulusid kandnud.

1. Harju Maakohtu 28.12.
2. a määrusega vabastati hageja määruskaebuse esitamise eest riigilõivu 50 eurot tasumisest.

§ 190

lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades hageja majanduslikku seisundit, peab kolleegium põhjendatuks vabastada hageja riigilõivu 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 4