Obsah (6)

§ 657§ 662§ 654§ 173§ 171§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 21.11.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-14231 Kohtuasi X kaebus

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

8. Avaldaja esitas koos määruskaebusega ja 13.12.2022 puuduste kõrvaldamisel uued tõendid.

§ 662

lg 3 sätestab, et määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab avaldaja määruskaebusega esitatud tõendid vastu, kuid keeldub vastu võtmast 13.12.2022 esitatud Pärnu Maakohtu 07.12.2022 määrust, kuivõrd see on toimikus juba olemas (tl 153). 9. Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6 koosmõjus §-ga 659).

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

1. Avaldaja leiab määruskaebuses endiselt, et tema töövõimetoetusest ei tohiks kinnipidamisi teha. Ringkonnakohus selgitab, et töövõimetoetusele sissenõude pööramise eeldusi (TMS § 131 lg 2 ja § 132 lg 1²) tuli hinnata eelkõige arestimisakti koostamisel, mitte arestimisakti alusel igakordsel summa kinnipidamisel. Vastupidine olukord koormaks kohtutäiturit täitemenetluse läbiviimisel ebaproportsionaalselt ja takistaks täitemenetluse kiiret ja efektiivset läbiviimist (vt TlnRnKm 07.07.2020, 2-19-2517, p 28). Asjas esitatud tõendite kohaselt on kohtutäitur teinud 15.05.2020 sissetuleku (töövõimetoetuse) arestimise akti, milles kohtutäitur palub igakuiselt kinni pidada 20% võlgnikule makstavast töövõimetoetusest, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (ehk 20% võlgniku sissetuleku ja elatusmiinimumi vahest) (tl 87). Maakohus tuvastas, et avaldaja ei ole 15.05.2020 sissetuleku arestimise akti ega kohtutäituri
2. aasta toiminguid vaidlustanud. Avaldaja küll palus 08.06.2020 töövõimetoetusest kinnipeetud summa tagastada, kuid kohtutäitur vastas, et raha ei tagastata (tl 75–78). Ringkonnakohus märgib, et toimiku materjalidest nähtuvalt suhtles avaldaja kohtutäituriga
3. aasta juunis mh lepingulise esindaja vahendusel, mistõttu ei pea ringkonnakohus usutavaks avaldaja määruskaebuse väidet, et tal ei olnud võimalik saada juriidilist abi 15.05.2020 sissetuleku arestimise akti vaidlustamiseks. Seega on 15.05.2020 sissetuleku arestimise akt kehtiv. Kuivõrd töövõimetoetusest on kinnipidamisi tehtud vastavalt kehtivale 15.05.2020 arestimisaktile, on kohtutäituri tegevus olnud õiguspärane. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja väited tema majandusliku olukorra kohta käesolevas menetluses asjakohased, eelkõige avaldaja tõendid ja väited
4. aasta väljaminekute ja toimetuleku kohta (tl 146-147). Avaldajal tuli oma väited ja tõendid esitada arestimisakti vaidlustamise menetluses.
5. TMS § 134 lg 1 kohaselt muudab kohtutäitur arestimisakti võlgniku või sissenõudja avalduse alusel, kui muutuvad tingimused, millest lähtudes on arvestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata. Sellise taotluse esitamise eelduseks on sissetuleku arestimise 4 2-22-14231 aluseks olevate asjaolude muutumine. Isegi kui käsitada avaldaja praegust kaebust arestimisakti muutmise taotlusena, ei ole avaldaja esile toonud, millised on need konkreetsed asjaolud, mis on vahepeal muutunud ja tingivad arestimisakti muutmise. Arestimisakti muutmiseks ei anna alust võlgniku üldsõnalised väited, et sissetulekust kinnipidamise tulemusel ei jätku tal raha igapäevaste kulutuste jaoks ning ta peab selleks abi paluma lähedastelt. Avaldaja ei ole esile toonud, mis osas ja millega võrreldes on tema kulud muutunud ja kuidas see mõjutab arestimise määra. Kohtutäitur on oma 13.09.2022 otsuses põhjendatult selgitanud, miks talle esitatud väljavõte võlgniku haigusloost
6. aasta novembris, pere eelarve, arvelduskonto väljavõte ja võlgniku ema kinnitus ei ole piisavad, et lõpetada töövõimetoetusest kinnipidamiste tegemine või muuta sissetuleku arestimisakti (tl 6). Seetõttu on ainetud ka avaldaja määruskaebuse väited, et kohtutäitur on esitanud ebaõigeid andmeid selle kohta, nagu ei oleks avaldaja kohtutäiturile kuludokumente esitanud. Kohtutäituri otsusest nähtuvalt on kohtutäitur võlgniku esitatud dokumente uurinud ja võlgniku väiteid analüüsinud. Lisaks on avaldaja toonud määruskaebuses arvelduskonto väljavõttele (tl 149-150) viidates esile, et sissetulekust kinnipidamine on oktoobris ja novembris peatunud, mistõttu on avaldaja hinnangul praeguse kaebusega võimalik soovitud eesmärki, s.o töövõimetoetusest kinnipidamiste tegemise lõpetamist, saavutada. Asjaolu, et kohtutäitur võib olla peatanud sissetuleku arestimise, ei tähenda, et avaldaja kaebus oleks põhjendatud ja tuleks rahuldada. Lisaks nähtub avaldaja määruskaebusega esitatud filtreeritud arvelduskonto väljavõtetest, et F on teinud avaldajale ülekandeid selgitusega „abiraha“ ja W selgitusega „kingitus“ ka ajal, mil arestimine oli võlgniku väitel peatunud (tl 151-152). Seega ületaksid avaldaja kulud tema sissetulekut ka juhul, kui sissetulekust kinnipidamisi ei tehtaks. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud arvata, et töövõimetoetuse arestimise tulemusel ei ole võlgnikule tagatud miinimumkaitse ja eluks elementaarselt vajalik (mh toit, küte jne), ning et arestimisakti tulnuks muuta.
7. Avaldaja kordab määruskaebuses etteheidet, et kohtutäitur ei ole avaldajat ära kuulanud. maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kuna avaldaja ei vaidlustanud 15.05.2020 sissetuleku arestimise akti, ei saa ta enam tugineda asjaolule, et teda ei kuulatud enne arestimisakti tegemist ära. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et kui kohtutäitur jätab võlgniku enne TMS § 131 lg 2 kohaldamist ära kuulamata, ei too see iseenesest alati kaasa ebaõiget lahendit. Ärakuulamise põhiline eesmärk on saada võlgnikult teavet tema majandusliku seisundi ja muude sissenõude pööramise otsuse tegemiseks vajalike asjaolude kohta (vt RKTKm 20.03.2019, 2-18-4482, p 20). Kui kohtutäitur ei kuulanud võlgnikku enne 15.05.2020 sissetuleku arestimise akti tegemist ära, oli võlgnikul võimalik enda toimetuleku kohta kohtutäiturile teavet anda ka peale akti tegemist, sh esitades akti peale kaebuse. Toimikust nähtuvalt on avaldaja kohtutäituriga seoses tema toimetulekuga
8. aasta juunis suhelnud, kuid kohtutäitur ei ole ka avaldaja majandusliku seisundi kohta tõendite esitamise järel pidanud põhjendatuks teha kinnipidamisi väiksemas ulatuses või lõpetada sissetuleku arestimine. Samuti on maakohus toonud õigesti esile, et kohtutäitur on avaldajat kutsunud nii 24.05.2022 kaebuse läbivaatamise eel kui ka võlgniku 21.08.2022 kaebuse läbivaatamise eel kohtutäituri büroosse kaebuse arutelule. Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et avaldaja väited tema ärakuulamata jätmise kohta ei ole praeguse kaebuse lahendamisel asjakohased.
9. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust vaidlustatud määrust tühistada ja määruskaebus jääb rahuldamata.
10. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. 5 2-22-14231 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (

§ 173lg 3).

Kuigi avaldaja on palunud tühistada maakohtu määruse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude jaotuse kohta sisulisi väiteid esitanud. Avaldaja ei ole väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada sõltumata sellest, et maakohus jättis kaebuse rahuldamata. 16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

Kohtutäitur tähtajaks menetluskulude nimekirja ei esitanud ja ka toimikust ei nähtu kulude tekkimist, mistõttu jätab ringkonnakohus menetluskulud kindlaks määramata. 17. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 6