Obsah (8)

§ 172§ 5521§ 663§ 651§ 657§ 654§ 662§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 20.11.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-19967 Kohtu

) § 5521 lg-le 1 ning märkis, et ei pea vajalikuks laste isiklikku ärakuulamist. Lapsed olid

1. aasta märtsis perest eraldamise ajal vanuses 3 kuud – 6 aastat. Arvestades kohtule esitatud andmeid laste käitumise ja arengu kohta ei pidanud kohus põhjendatuks lapsi kohtu poolt ärakuulamisega täiendavalt häirida. Olukorras, kus lapsed ei ole 1,5 aasta jooksul kodus elanud, ei ole kohtul võimalik laste ärakuulamisega saada vanemate hooldusõiguse piiramise otsustamiseks olulist teavet.
2. Kohus jättis riigi õigusabi tasu ja kulud

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

Menetlusosaliste muud võimalikud kulud jättis kohus iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Määruskaebus

1. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse puudutatud isikute III ja IV osas ning teha asjas uus määrus, millega anda isale võimalus täita 03.11.2022 ärakuulamisel kokkulepitut ja selle kaudu tõestada, et ta saab puudutatud isikute III ja IV kasvatamisega hakkama (isa on valmis täitma kõiki kohtu ettekirjutusi). Laste isa esitas ka taotluse laste ärakuulamiseks kohtu poolt. 6 2-21-19967
2. Laste isa leiab, et hooldusõiguse lõpetamine oli ennatlik meede. Riigikohtu praktika järgi on hooldusõiguse piiramine või lõpetamine viimane abinõu ning seda tuleb kohaldada ainult äärmuslikul juhul, kui muud toetavad abinõud ei ole tulemust andnud. Isa on valmis osalema kõikides vajalikes programmides ja koolitustel ja täitma kohtu ettekirjutusi. Kohalik omavalitsus ei ole osutanud isale piisavalt teenuseid. Vanemad on väljendanud, et soovivad abi saada ja on seda ka valmis vastu võtma. Menetluses ei ole tuvastatud, et vanemad oleksid menetluse ajal abist keeldunud. Programmides ja koolitustel osalemine ei ole ära jäänud või katkenud isapoolse tahtmatuse tulemusel. Isa on juba läbinud mitmed programme ning läbiks ka teisi, kuid need ei toimu lihtsalt hetkel Pärnus. Isale ei saa ette heita, et kohalik omavalitsus ei ole võimaldanud isal programmides ja koolitustel osaleda, kuigi isa on selleks valmisolekut väljendanud. Isa ei keeldunud alkoholivastastes programmides osalemast, vaid arvas, et saab ka ise sellega hakkama. Käesoleval juhul ei saa asuda seisukohale, et ära on proovitud kõik meetmed, et vanemate hakkamasaamises veenduda.
3. Isa on korduvalt väljendanud, et soovib lastega tegeleda ja kui lapsed koju saavad, siis korraldab ka oma töise elu nii, et saaks lastega koos olla. Isa on lastega olnud pidevas suhtluses ja käinud lapsi YYY vaatamas. Seejuures jääb täielikult arusaamatuks kohtu seisukoht, nagu rõhutaks isa vaid lastele asjade viimist. Tõele ei vasta kohtu väide, nagu saaks isa lastega seotult aru ainult materiaalsetest asjaoludest.
4. Lastega kohtumiste mittetoimumist ei saa ette heita ainult vanematele. Kohalik omavalitsus oleks pidanud vanematele selgitama, et laste kodukülastuse korraldamiseks peavad vanemad tegema vastava kirjaliku avalduse ning mida vastav avaldus peab sisaldama. Selliseid juhiseid aga vanemad kohalikult omavalitsuselt ei saanud.
5. Isal psüühikahäire olemasolu või eestkoste määramise menetlus ei anna alust hooldusõiguse äravõtmiseks. Isale jäeti eestkoste määramata.
6. Isa soovib, et laste tagasisaamine toimuks järk-järgult ja ta saaks ennast tõestada kõigepealt vanemate lastega ja kui usaldus on tekkinud, siis saaks ka teised lapsed koju. Kahe vanema lapsega hakkamasaamist näitab see, et kõige noorema lapse Gga isa saab hakkama. See, et isa on paaril korral alkoholi tarvitanud, ei viita kuidagi sellele, et isa Gga hakkama ei saaks. Ka ei ole YYY poolt puudutatud isikule III ja IV osutatavad teenused nii ulatuslikud, et isa ei saaks nende korraldamisega hakkama.
7. Maakohus ei ole lapsi isiklikult ära kuulanud (

§ 5521lg-d 1 ja 3).

Lapsi ei saa jätta ära kuulamata tulenevalt asjaolust, et lapsi mitte täiendavalt häirida või et lastelt ei ole kohtu arvates võimalik olulist teavet saada. Kohus on kohustatud lapsed ära kuulama ja nende seisukohad välja selgitama. Seda kohustust maakohus käesolevas asjas ei täitnud. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

1. Laste ema toetas määruskaebust ja leidis, et määruskaebus on põhjendatud ja see tuleks rahuldada.
2. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. 7 2-21-19967 28.
3. Kohus on õigesti tuvastanud, et laste isa ei ole võimeline lapsi hooldama vanemlike oskuste puudulikkuse tõttu, sh ka kõige vanemate laste osas. Laste isa on möönnud, et vajab laste hooldamisel abi ja vahel juhendamist ning kõiki lapsi kasvatada ei suuda. Laste isa on avaldanud valmisolekut osaleda asjakohastel koolitustel ja nõus täitma määratud juhiseid. Kohus on vanematele selgitanud piisava põhjalikkusega, mida tuleb vanematel teha tekkinud olukorra parandamiseks, sh läbida vanemlike oskuste parandamiseks koolitusi jne (vt 03.11.2022 istungi protokoll). Koolituste läbimine või programmides osalemine iseenesest ei garanteeri vanemlike oskuste ja võimekuse tekkimist või paranemist. Vajalik on ka isiku enda soov ja tahe areneda ning leida iseseisvalt võimalusi arenguks. Kohalikul omavalitsusel on vajalik info olemas ja ta saab lapsevanemaid suunata ja nõustada, kuid oluline on, et lapsevanemad ise näitaksid initsiatiivi üles. Antud juhul vanematel seda initsiatiivi ei olnud (vanemad jäid ootama, millal midagi pakutakse või millisesse koolitusse suunatakse ja millal). Lastega suhtlemise organiseerimisel olid vanemad passiivsed ega näidanud üles aktiivsust. Põhjendamatu on ka laste isa soov lapsed üksteisest eraldada. Lapsed on kogu aja koos kasvanud ja ühes kohas elanud. 28.
4. Esindaja viitas

§ 5521

lg-le 3 ning märkis, et menetluses kuulati lapsi pidevalt erinevate menetlusosaliste ja spetsialistide poolt ära. Ärakuulamise tulemused kanti kohtuistungil ette. Kohus sai isikutele küsimusi esitada lastega seonduvates küsimustes, sh nende arengu, elukorralduse jne kohta ja hindas küsimustele saadud vastuseid. Kohus hindas laste ärakuulamise tulemusi objektiivselt ning kujundas seisukoha asjas õigesti ja erapooletult.

1. Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) palus jätta määruskaebuse rahuldamata. 29.
2. Pärnu linn ei nõustunud, et omavalitsus ei ole osutanud abivajavale isikule erinevaid teenuseid. Perele on määratud perede tugiisik, vanemad osalevad ISTE programmis, vanematele on osutatud võlanõustamisteenust, vanemad on saanud uuskasutuskeskusest riideabi, vanemad on osalenud „Imelised aastad“ programmis, mis paraku jäi pooleli vanemate kinnipidamisasutuses viibimise tõttu. Omavalitsus on pakkunud vanematele piisavalt erinevaid teenuseid pere elukorralduse toetamiseks. 29.
3. Määruskaebuses on toodud välja, nagu teeksid vanemad lastekaitseteenistusega ning teiste spetsialistidega koostööd. Vanemad on mitmeid kordi spetsialistidele valetanud, kohtumiste aegu tühistanud ning ei ole kokkulepetest kinni pidanud. Erinevatele spetsialistidele on valetatud näiteks laste isa viibimise kohta teises linnas, et tugiisik ei läheks kodust olukorda kontrollima. Sealjuures on laste isa hoopis tarvitanud kodus lapse juuresolekul alkoholi. Alaealiste isa on mitmeid kordi lubanud alkoholi tarvitamist lõpetada, kuid seda ei ole juhtunud. Vaatamata mitmetele kokkulepetele alkoholi mittetarvitamise osas, on laste isa tarvitanud mitmeid kordi lapse juuresolekul alkoholi, on toimunud peod ning mitmel korral on välja kutsutud politsei. Samuti on laste ema võimaldanud lastel viibida purjus inimeste seltskonnas laste isa elupinnal. Võttes arvesse vanemate kokkulepetest mitte kinni pidamist, alkoholi tarvitamist, valetamist ja varjamist ning pidude korraldamist, ei ole turvaline paigutada lapsi ööbima sellisesse keskkonda. Selline tegevus on jätkunud ka pärast 27.07.2023 toimunud kohtuistungit. Laste isa elukorraldus ei ole stabiilne. 29.
4. Laste isa väidab määruskaebuses, et isa ei keeldunud alkoholivastastes programmides osalemast, vaid arvas, et saab ka ise sellega hakkama ning et isa on nõus kõikide kohtu poolt määratud ettekirjutustega. 27.07.2023 kohtuistungil väitis isa, et ei tarvita enam alkoholi ning tal on antidepressandid peal. Vaatamata sellele on laste isa mitmeid kordi pärast kohtuistungit alkoholi tarvitanud. 8 2-21-19967 29.
5. Lastekaitsespetsialist selgitas laste isale pärast 03.11.2022 istungit, et vanemad peavad edastama lastekaitsespetsialistile kuupäevad, millal soovivad lastega Pärnus kohtuda ning seejärel arutatakse YYY Lastekülaga laste Pärnusse toimetamise võimalusi. Samuti on laste isale selgitatud, kes kohtumistel juures viibivad. 29.
6. Laste isa saab G hooldamisega hakkama abi ja juhendamisega, kuid iseseisvalt, pikemas perspektiivis ei pruugi lapse isa lapse vajadusi mõista. Võttes arvesse asjaolu, et laste isa vajab enda ümber pidevalt seltskonda, suhtlemist sotsiaalmeedias, käib sageli õues suitsetamas ja helistamas, on oht, et tema tähelepanu võib hajuda ning tulevikus, kui laps hakkab keerama ja roomama, võib sellest oht tekkida. 29.
7. Eestkosteasutus ei nõustu, et sülelapsega hakkama saamine on tunduvalt keerulisem kui kahe vanema lapsega hakkama saamine. Puudutatud isikud III ja IV osalevad mitmetel arengut toetavatel teenustel. Puudutatud isik III käib kunstiteraapias, logopeedi vastuvõtul ja psühholoogi juures. Puudutatud isik IV käib kunstiteraapias, psühholoogi vastuvõtul ja füsioteraapias. 25.04.2023 YYY edastatud kokkuvõttes laste kohta on kirjeldatud ka mõningaid käitumisraskusi. Enne laste YYY paigutamist oli vanematel raskusi laste eest hoolitsemisega, lapsevanemad ei osanud alati laste tervislikku seisundit adekvaatselt hinnata ja abi osutada. Vanemad tegid arstidega koostööd, kui alati ei järgitud arsti juhtnööre ravimite andmise ja mitmekülgse toitumise tagamisel jne. Vanemad ei ole võimelised laste eest selliselt hoolt kandma ning teenustel osalemist tagama. 29.
8. Samuti ei ole põhjendatud laste üksteisest eraldamine. Lapsed külastavad regulaarselt perearsti, hambaarsti ning erinevaid spetsialiste. Lastel on omaette toad, palju mänguasju, nendega tegeletakse pidevalt. Peremajas on 24/7 tööl kaks isikut, perevanem ja perevanema abi. Lapsed tulid teenusele väga kehvas tervislikus olukorras, vanemad ei olnud lastega tegelenud ning nüüdseks on ära tehtud suur töö. Lapsed on oma arengus eakaaslastele järele jõudnud ning on üksteisega väga lähedased.
9. Türi Vallavalitsus palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Asjaolud varasemast kohtumenetlusest ei ole muutunud, kohus on otsust tehes kõik osapooled korduvalt ära kuulanud, andnud vanematele võimaluse enda vanemlikke oskusi täiendada ning põhistanud enda otsust, arvestades kõiki asjaolusid ja lähtudes laste huvidest. Avaldajale ei ole teada uusi asjaolusid, mis annaksid alust kohtumäärust muuta. Vanemad suudavad kokkuleppeid täita vaid lühiajaliselt, kuid lapsed vajavad järjepidevat ja stabiilset elukorraldust.
10. Põhja-Pärnumaa vald palus jätta määruskaebuse rahuldamata. 31.
11. Lapsed on elanud alates sünnist ja pärast perest eraldamist koos ja neile on loodud tingimused koos kasvamiseks peremajas YYYs. Hetkel puuduvad sellised asjaolud, millest tulenevalt tuleks pere kaks vanemat last noorematest lahutada. 31.
12. Viimase seitsme aasta jooksul on osutatud vanematele nõustamist ja toetavaid teenuseid. Sotsiaalhoolekandelise abi osutamine ei ole viinud olukorrani, kus kõik pere alaealised lapsed saaksid turvaliselt elada vanematega ning vanemad suudaksid tagada laste arenguvajadused. 27.07.2023 istungil tunnistas laste isa, et tarvitab jätkuvalt regulaarselt alkoholi, mis on raskendanud elukorraldust ning ta ei ole suutnud enda käitumisharjumusi muuta. Lapsevanemate elukorralduses puudub stabiilsus, mis võimaldaks lastel perekonnas elada. Vanemad ei ole pidanud kinni koostatud kokkulepetest. 9 2-21-19967 31.
13. Antud hetkel ei ole alaealiste laste huvides võimaldada isal neid kasvatama asuda olukorras, kus vanem ja lapsed on viimase 1,5 a jooksul kohtunud üksikuid kordi, vanema elukorraldus on endiselt ebastabiilne ja vanemal puudub arusaam lapsevanemlikust rollist eriealiste laste eest hoolitsemisel ja kasvatamisel. Lastele arengut toetava ja turvalise keskkonna loomiseks ei vaja vanem kohtulikke ettekirjutusi, vaid seda saab koostöös spetsialistidega luua igapäevaselt, pidades kinni kokkulepetest ja täites juhiseid.
14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 33. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1 ja § 659).

Praegusel juhul on laste isa vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega maakohus võttis isalt ära puudutatud isikute III ja IV hooldusõiguse. Muus osas laste isa maakohtu määrust vaidlustanud ei ole ja see on jõustunud. 34. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust vaidlustatud ulatuses tühistada, mistõttu jätab ringkonnakohus

§ 657

lg 1 p 1 järgi koosmõjus

§-ga 659 maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 35. Vanemalt hooldusõiguse äravõtmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 16.11.2016, 3-2-1-99-16, p 17). Maakohtu määruses neid puudusi kolleegiumi hinnangul ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul oli põhjendatud PKS § 134 lg 1 ja § 135 lg 2 alusel laste isalt hooldusõiguse täielikult ära võtmine ning nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ning

§ 654lg 6 (koosmõjus §-ga 659) alusel neid ei korda.

1. PKS § 134 lg-st 1 tuleneb, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine, ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas PKS § 134 lg-s 3 ning PKS §-des 135 ja 136 loetletuid. PKS § 135 lg 2 kohaselt võib kohus vanemalt hooldusõiguse täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.
2. Riigikohus on selgitanud, et perekonnaautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma last ise kasvatada. Vanemalt lapse suhtes isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine on äärmuslik meede ning lapse heaolu tagamiseks tuleb kohaldada vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, s.o abinõusid, mis on ohtu arvestades eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Seejuures tuleb eelistada abinõusid, mis toetavad perekonda (vt RKTKm 14.11.2012, 3-2-1-121-12, p 15; RKTKm 04.05.2011, 3-2-1-13-11, p 14). Vanemalt lapse hooldusõiguse täielikult äravõtmine on seega põhjendatud üksnes juhul, kui lapse heaolu tagamiseks rakendatud muud perekonda toetavad meetmed ei ole tulemust andnud või on ilmne, et neil ei oleks positiivset mõju.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei ole muud abinõud laste olukorra parandamiseks piisavaid tulemusi andnud või ei oleks need tõenäoliselt tulemuslikud. 10 2-21-19967
4. Pere probleemidega on kohalik omavalitsus tegelenud juba
5. aastast. Viimase seitsme aasta jooksul on kohalike omavalitsuste poolt osutatud vanematele erinevaid teenuseid pere elukorralduse toetamiseks, kuid abi osutamine ei ole viinud olukorrani, kus vanemad suudaksid tagada stabiilse elukorralduse ja laste arenguvajadused. Põhja-Pärnumaa valla avalduse kohaselt on kohtumenetluse eelselt osutatud perele järgnevaid teenuseid: tugiisiku teenus, võlanõustamiseteenus, psühholoogiline nõustamine, lapsehoiuteenus. Lisaks nõustas tegevusjuhendaja perekonda igapäevase eluga toimetulekul, sh vanemlike oskuste arendamisel. Põhja-Pärnumaa vald tõi välja, et vanemad ei teinud teenuste osutamiseks piisavalt koostööd sotsiaalametnike ega tegevusjuhendajatega, mistõttu ei olnud neile võimalik osutada piisavat kõrvalabi. Seega on kohalik omavalitsus enne käesolevat kohtumenetlust perega aastaid tegelnud ning vanematele anti korduvaid võimalusi enda tõestamiseks.
6. Ka käesoleva menetluse jooksul on maakohus andnud vanematele korduvalt aega tõestada, et nad suudavad laste eest vajalikul määral hoolitseda ning stabiilset elukorraldust hoida. Ringkonnakohus ei nõustu laste isaga, et hooldusõiguse lõpetamine oli ennatlik meede ning vanematele oleks tulnud anda veelkord täiendav tähtaeg programmides ja koolitustel osalemiseks ja kohtu ettekirjutuste täitmiseks. Asjas on toimunud kokku 5 istungit (22.02.2022, 04.05.2022, 18.08.2022, 03.11.2022, 27.07.2023) ning neil kõigil arutati selle üle, et vanematele tuleb anda täiendav aeg enda tõestamiseks, elukorralduse muutmiseks ja kohaliku omavalitsusega koostöö tegemiseks. Laste isa on korduvalt – 1,5 aasta jooksul – maakohtus toimunud istungitel kinnitanud, et on valmis oma elukorraldust muutma ja võtma ette samme selleks, et lapsed koju tagasi saada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vanemate nõustumine ja soov pingutada vanemaoskuste parandamise ja eluviiside muutmise nimel on jäänud paljasõnaliseks. Vanemad on menetluse jooksul vahetanud mitmeid kordi elukohti ning elavad käesolevaks ajaks lahus. Türi vald on 10.08.2022 seisukohas selgitanud, et laste isa on pöördunud korduvalt lastekaitsespetsialisti poole abi saamiseks (toimetulekutoetus, toiduabi vms) ning vanematel on palutud tulla vallavalitsusse, et piirkonna sotsiaaltööspetsialist saaks nendega koostööd alustada ning kaardistada abivajaduse ja määrata vajalikud toetused, kuid vanemad ei ole kohale ilmunud. Türi vald märkis, et kohtumisi on kokku lepitud pidevalt, kuid teenuste ega toetustega ei ole võimalik alustada põhjusel, et vanemad ei tule kokkulepitud kohtumistele, leppides kokku pidevalt uusi kohtumisi. Türi vald leidis, et mõlemad vanemad teevad koostööd näiliselt, sest soovitusi ja nõuandeid nad tegelikkuses ei järgi. Põhja-Pärnumaa vald on 09.09.2022 seisukohas selgitanud, et vanemad ei ole osalenud regulaarselt lastekaitse nõustamisteenusel ega kasutanud sotsiaalteenuseid (ISTE, sotsiaaltöötaja vastuvõtt). Pärnu linn on 21.07.2023 seisukohas selgitanud, et seoses uue lapse G sünniga on perele määratud tugiisik, kes teostab regulaarselt kodukülastusi. Kodukülastusi on lisaks teostanud lastekaitsespetsialist, ISTE programmi tegevusjuhendaja, kriminaalhooldajad ning vesteldud on ka perenõustajaga. Näiliselt on pere küll teinud spetsialistidega koostööd, kuid ette on tulnud valetamist ning kokkulepetest mitte kinni pidamist. Mitmeid kordi on vanemad jätnud ära kohtumisi spetsialistidega. Näiteks on laste isa tühistanud kohtumise kriminaalhooldajaga, väites lastekaitsespetsialistile ning tugiisikule, et kriminaalhooldaja tühistas kohtumise. Tugiisikuteenuse aruannetest ning klienditööst nähtub, et pere elukohas viibivad pidevalt kolmandad isikud, kellega on tarvitatud alkoholi ka kõige noorema lapse G juuresolekul. On tulnud ette ka külaliste ja pererahva konflikte, millest üks on fikseeritud politsei poolt. Vaatamata pidevatele tähelepanu juhtimistele asjaolule, et taoline keskkond ei ole lapse arengut ja heaolu toetav ning pidevate külaliste käimine, ööbimine ja alkoholi tarvitamine peab lõppema, ei ole see lõppenud. Seega ei ole Pärnu linna hinnangul toimunud piisavaid positiivseid muudatusi pere igapäevaelus ning vanemlike oskuste arengus, et kindlustada lastele stabiilne ja turvaline elukeskkond. 11 2-21-19967
7. Arvestades eeltoodut, nähtub ringkonnakohtu hinnangul asja materjalidest, et vaatamata lubadustele enda vanemlikke oskusi parandada ning elukorraldust stabiilsemaks muuta, ei ole vanemad seda jätkuvalt suutnud teha. Asja materjalid kinnitavad, et kohalikud omavalistused on pakkunud perele mitmeid teenuseid. Samas ei ole vanemad teinud piisavalt koostööd kohalike omavalitsustega, sh ei ole nad kohtumistele kohale ilmunud ning on tühistanud spetsialistidega määratud kohtumisi, valetades seejuures kohtumiste ärajäämise põhjuste kohta. Selliselt ei ole vanemad, sh määruskaebuse esitanud laste isa, teinud kohtule usutavaks, et nad on suutelised täitma vanemlikke kohustusi. Paljasõnaliseks jäävad ka laste isa määruskaebuses esitatud väited, et ta on valmis osalema kõikides vajalikes programmides ja koolitustel ning täitma kohtu ettekirjutusi. Laste isal oli võimalik ennast tõestada maakohtu menetluse ajal 1,5 aasta jooksul. Laste isa ei ole määruskaebuses esile toonud selliseid asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada, et isa käitumises on toimunud sellised muutused, mis annaksid aluse jõuda eeltoodust vastupidisele seisukohale. Seega saab käesoleval juhul lugeda, et muud toetavad abinõud ei ole tulemust andnud või ei oleks need tõenäoliselt tulemuslikud. Kuna perega on tegeletud juba alates esimese lapse sünnist, siis ei ole ringkonnakohtul hetkel veendumust, et isa on võimeline tegema aktiivset koostööd kohalike omavalitsustega, kõiki juhiseid ja suuniseid täitma ning võtma laste kasvatamise eest iseseisva vastutuse. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole laste isa võimeline tagama seda, et lastele oleks tema juures tagatud turvaline keskkond ja eakohane areng.
8. Ringkonnakohus ei nõustu, et asjaolust, et laste isa tegeleb hetkel üksinda kõige noorema lapse G kasvatamisega, saab järeldada, et lapse isa saab hakkama ka kahe kõige vanema lapse kasvatamisega, s.o korraga kolme lapse kasvatamisega. Pärnu linn selgitas vastuses määruskaebusele, et laste isa saab G hooldamisega hakkama abi ja juhendamisega, kuid iseseisvalt ei pruugi lapsevanem pikemas perspektiivis lapse vajadusi mõista. Lisaks on Pärnu linn selgitanud, et lapse isa on mitmeid kordi pärast 27.07.2023 kohtuistungit alkoholi tarvitanud, sh on lapse isa tarvitanud alkoholi G juuresolekul.
9. Lisaks eeltoodule ei oleks ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka õdede ja vendade eraldamine. Lapsed on kogu aja koos kasvanud ja ühes kohas elanud (s.o algselt kodus ja nüüd YYYs).
10. Kolleegium selgitab ka, et hooldusõiguse äravõtmine ei ole tingimata lõplik. PKS § 1231 lg 1 kohaselt on vanemal võimalik esitada avaldus hooldusõiguse taastamiseks, kui hooldusõiguse taastamine vastab laste huvidele.
11. Laste isa on esitanud määruskaebuses taotluse laste ärakuulamiseks kohtu poolt. 45.1.

§ 5521

lg 1 esimese ja teise lause kohaselt kuulab kohus last puudutavas asjas isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus kuulab lapse ära lapsele tavalises keskkonnas, kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik.

§ 5521

lg 3 esimese ja kolmanda lause järgi võib kohus lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Kohus võib loobuda lapse isiklikult ärakuulamisest ka siis, kui laps on hiljuti lastekaitsemenetluse käigus kohtumenetluse esemeks olevate asjaolude suhtes ära kuulatud, ärakuulamise tulemust on kohtul võimalik hinnata lapsega isiklikult suhtlemata ning lapse mitmekordne ärakuulamine ei oleks lapse huvides. 45.2. Ringkonnakohus ei pea laste ärakuulamist põhjendatuks. Käesoleval juhul on vaidluse all küsimus, kas vanemad, sh isa eraldi, suudavad oma hooldusõigust teostada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukorras, kus lapsed ei ole nüüdseks enam kui aasta ja kümne kuu jooksul (lapsed on perest eraldatud 09.03.2022) isa juures elanud, ei ole kohtul võimalik laste 12 2-21-19967 ärakuulamisega saada isa hooldusõiguse piiramise otsustamiseks olulist teavet. Lastele määratud esindaja on lastega kohtunud, kuid kontakti nendega ei saanud, lapsed ei soovinud esindajaga vestelda ega vastanud esindaja küsimustele (vt lastele määratud esindaja 06.06.2022 seisukoht). Küll aga vestles esindaja SOS Lastekülas kohtumisel laste tugiisiku, sotsiaaltöötaja ja perevanema abiga. Lisaks nähtuvad toimiku materjalidest SOS Lasteküla erinevatel perioodidel koostatud kokkuvõtted laste kohta. Ringkonnakohtu hinnangul võib praegusel juhul laste aktiivne kaasamine kohtumenetlusse ja kontakt võõra inimesega tekitada täiendava pingeolukorra, mis koormab lapsi psüühiliselt olukorras, kus neid tuleks pingetest säästa. Eeltoodut arvestades jääb isa taotlus laste ärakuulamiseks ringkonnakohtus rahuldamata. 46.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus vastu Pärnu linna poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid. 47. Ringkonnakohus jätab

§ 172

lg 1 järgi määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud esindajate tasud ja kulud, mis jäävad

§ 172lg 3 järgi riigi kanda.

48.

§ 696lg 3 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 13