Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu 31.10.2018 määrusega on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega ning algatatud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks on nimetatud võlgnik. Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud
sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu. Võlausaldajate seisukohad **OÜ V teatab, et ühtegi makset võlgnik teinud ei ole, kuid kohustustest vabastamise otsus jäetakse teha kohtule. **H AS on nõus menetluse lõpetamisega ning palub võlgnik jätta vabastamata, kuna ühtegi makset tehtud ei ole. **D OÜ kinnitab, et võlgnik ei ole makseid teinud ning et vabastamine jäetakse kohtu otsustada. **B AS kinnitab, et võlgnik ei ole makseid teinud, mistõttu menetluse võib küll lõpetada, kuid võlgnik tuleb jätta vabastamata. Ülejäänud võlausaldajad seisukohta esitanud ei ole. Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht
lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 2
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (
Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et võlgnik väärib täitmata jäänud kohustuste tasumisest vabastamist. Võlgnik on korrapäraselt ja meeldetuletamisteta esitanud aruanded. Võlgnik ei ole küll leidnud ja hoidnud püsivat töökohta, kuid ei saa ka väita, et ta pole üldse tööl käinud. Tal on osaline töövõime ja üle poole perioodist ehk 2018 kuni 2021 oli tema ülalpidamisel ka üks alaealine laps. Suuliselt 06.11.2023 istungil võlgniku poolt antud selgituse kohaselt on tal jätkuvalt osaline töövõime kuni 2027 detsembrini ja prognoositavalt seda ka pikendatakse. Selgitab, et need töösuhted, mis on olnud, olid lühiajalised eelkõige seetõttu, et ta võeti tööle nn äraolija asendamiseks. Tema tervis ei võimalda tal pikemat ja püsivat ning täistööajaga töösuhet sõlmida. Võlgnik on sisuliselt kogu perioodi jooksul olnud osalise töövõimega ning riigi poolt sel alusel makstavad toetused-pensionid ning saadud episoodilised töötasud, on olnud suuruses, millelt võlausaldajate kasuks kinnipidamisi TMS § 132 nõudeid arvestades pole alust nõuda. Seetõttu ei saa lugeda võlgnikku süüliselt oma kohustusi rikkunuks. Alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 49 lg 9 kohaselt juhul kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Ehkki käesolevas menetluses kohaldab kohus varasema pankrotiseaduse redaktsiooni, mis määratleb kohustustest vabastamise menetluse (KVM) tavapikkusena 5 aastat ja võimaldab seda pikendada veel 2 aastat, on täna kehtivas seaduses indikatsiooniks siiski KVM perioodi lühendatud 3+1 aastale selleks, et võlgnikud intensiivsemalt lühema perioodi kestel näitaksid, kas neil üldse on huvi oma võlgadega tegeleda. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei täitnud varasem 5+2 aastat loodetud eesmärki. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks pikendada menetlust veel 2 aasta võrra. Lisaks ei annaks see oluliselt rohkem võlausaldajatele lootust saada nõuete täitmist, sest võlgniku osaline töövõime on hetkel kehtivalt määratud kuni detsember 2027 ja eluliselt usutav on võlgniku selgitus, et prognoositavalt seda ka pikendatakse. Kohus leiab, et TMS § 132 tähenduses ei teki sellist reaalset võimalust, et sissetulek suureneks massiivselt. 3
lg 6 kohaselt määruse peale millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.
lg 7 kohaselt kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.