Obsah (4)

§ 275§ 15§ 16§ 18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2023. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-23-2795 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju R

) § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Tartu Vangla 25.08.2023 .a otsusega (tl-d 10-11) karistati Jevgeni Mirošnitšenkot

§ 275lg 1 järgi 10 trahviühiku, s.o 40 euro suuruse rahatrahviga.

Jevgeni Mirošnitšenko esitas Tartu Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse (tl 1). Ta selgitab oma kaebuses, et ei ole kiirmenetluse otsuses kajastatud sõnu valvur X öelnud. Kaebaja märgib kaebuses ära ka selle, et tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga. Kaebuse esitaja taotleb kohtu poolt X vormikaamera salvestise väljanõudmist ja selle uurimist kohtus. Jevgeni Mirošnitšenko taotleb Tartu Vangla 25.08.

1. a otsuse tühistamist. Kohus pöördus taotlusega vangla poole ja palus esitada valvur X 20.06.
2. a vormikaamera salvestise. 03.10.
3. a kirjas (tl 17) vastas Tartu Vangla esindaja, et sellist salvestist pole võimalik kohtule esitada, sest seda pole. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et toime pandud rikkumine on tõendatud ja taotlus otsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata. II Kohtu seisukoht kaebuse osas VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 275

lg 1 kohaselt on karistatav avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Nähtuvalt nii kaebuse esitaja kui ka tunnistaja X ütlustest oli X väärteo toimepanemise ajal Tartu Vangla valvur ja täitis tööülesandeid. Nimetatud asjaolu kinnitab ka Tartu Vangla 28.06.2023. a teade nr 6-48/33-1 väärteomenetluse alustamisest (tl 9). Riigikohus on 13.04.2016 a. otsuses nr 3-1-1-31-16 p-s 10 märkinud, et avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektorkontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks

§ 275lg 1 tähenduses.

Seega oli X avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks, kellele laieneb

§ 275sätte eesmärgiks olev kaitse.

Tunnistaja X avaldas kohtus, et kõnealusel päeval oli kinnipeetaval huvitegevuse ring või vestlusprogramm või midagi taolist teisel korrusel. Kui programm läbi sai, siis teisel korrusel töötanud vanemvalvur saatis Jevgeni Mirošnitšenko trepile, et viimane läheks kolmandale korrusele ja, et tunnistaja võtaks kinnipeetava vastu ning saadaks ta tagasi elusektsiooni. Tunnistaja sõnul kuulis ta trepikojast valjuhäälset vaidlemist ja kui kinnipeetav üles tuli hakkas tunnistajalt pärima, et miks ei ole lubatud üle vangla veepudeliga käia. X sõnul ütles ta Jevgeni Mirošnitšenkole, et kui vanemvalvur nii ütles, siis see on täitmiseks ja nii ka teeme. Seejärel andis tunnistaja kinnipeetavale korralduse minna elusektsiooni, kuid vaidlus jätkus ja Jevgeni Mirošnitšenko ärritus veel rohkem. Kui tunnistaja avas vahetrellid, et kinnipeetav saaks elusektsiooni sisse minna, hakkas viimane tunnistajat kutsuma temaga kaasa. Jevgeni Mirošnitšenko tahtis tunnistaja sõnul midagi näidata, mis on elusektsiooni stendil, kus on info kinnipeetavatele ning seal olevat midagi kirjas pudeli kohta. X avaldas kohtus, et ta ei läinud kinnipeetavaga kaasa, sest viimane oli endast väljas ja ärritunud. Konflikti vältimise eesmärgil tunnistaja taganes ja ütles kinnipeetavale, et ta ei tule elusektsiooni, mille peale Jevgeni Mirošnitšenko ärritus veel rohkem. Tunnistaja selgitas kohtus, et ta ei mäleta täpselt, kuidas Jevgeni Mirošnitšenko poolt öeldu algus oli, kas „XXX“ või „XXX“, kuid seejärel ütles ta, et „XXX“. X sõnade kohaselt ta reageeris selle peale koheselt ja ütles, et koostab ettekande. 2 Kinnipeetav küsis, et miks X selle kohta ettekande teeb ja viimane vastas, et tundis ennast solvatuna. Jevgeni Mirošnitšenko kordas küsimust ja sama vastuse saamise järgselt vaatas tunnistajale lihtsalt otsa, keeras selja ja kõndis minema elusektsiooni. X avaldas kohtus, et teda häirisid Jevgeni Mirošnitšenko poolt öeldud sõnad „ XXX“, sest need on solvavad. Tunnistaja selgitas, et tema hinnangul on lolliks nimetatav inimene rumal, ei saa asjadega hakkama, kuid ennast ta selliseks inimeseks ei pea. X avaldas ka seda, et lisaks sõnadele oli solvav ja selle asja juures oluline ka kinnipeetava väljendusviis ja kehakeel. Kinnipeetav oli kehakeelega hästi üleolev ja tahtis enda tahtmist või arvamust peale suruda, aga kuna tunnistaja sellega kaasa ei läinud siis lisaks sellele, et ta solvangu ütles, siis ta kehakeelega andis ka mõista, et ta on nagu mitte üle või tähtsam, aga võimekas, et ta võibki selliseid asju teha või öelda. Solvavaid sõnu öeldes oli Jevgeni Mirošnitšenko tunnistajast 3-3,5 m kaugusel. X kinnitas, et kuulis kinnipeetava sõnu hästi. Tunnistaja ütluste kohaselt keeras ta peale Jevgeni Mirošnitšenko sõnu tema poole ja viimane vaatas talle ka konkreetselt silma. X kinnitas kohtule, et Jevgeni Mirošnitšenkoga asetleidnud sündmuse ajal tal rinnakaamera ei töötanud. Tunnistaja selgitas ka seda, et 20.06.

1. a oli lubatud pudel kaasa võtta jalutuskäigule minnes ja jalutuskäigult tulles. Igale poole pudelit kaasa võtta ei tohtinud. Tunnistaja ütlused on kooskõlas tema poolt 20.06.
2. a Tartu Vangla direktorile koostatud kirjalikus ettekandes kajastatuga (tl 11p). Jevgeni Mirošnitšenko avaldas kohtus peale tunnistaja ülekuulamist, et põhimõtteliselt oli kõik nii nagu tunnistaja X kohtus ütles. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt soovis ta tunnistajalt teada saada, miks ei tohi pudelit kaasa võtta ja valvur X vastas talle, et ei tohi ja kõik. Seepeale soovis kaebuse esitaja näidata, mis on stendil kirjas ja selgitas, et stendil oli kirjas, et sektorist lahkudes ja sinna tagasi tulles tuuakse tagasi tühjad pudelid. Jevgeni Mirošnitšenko sõnul pole seal kirjas, et see kehtib vaid siis kui ta läheb jalutama. Kaebus esitaja soovis valvur X selgeks rääkida, et kui ta läheb pooleteiseks tunniks istuma kuuma kambrisse, kus on 10 inimest ja on palav ilm, et miks ta ei saa kaasa võtta pudelit ja pärast tuua tühi pudel tagasi. Jevgeni Mirošnitšenko selgitas, et kui ta läks sektorisse, siis üritas ta veelkord valvurit kutsuda, et näidata, mis on stendil kirjas. Kuna X ütles, et ta ei tule, siis Jevgeni Mirošnitšenko sõnade kohaselt küsis ta „ XXX?“. X küsis kaebuse esitaja ütluste kohaselt, et kas viimane soovib seletuskirja kirjutada. Jevgeni Mirošnitšenko avaldas kohtule, et ta oli X suheldes ärritunud. Kaebuse esitaja sõnul ei selgitanud talle keegi valvuritest, et miks ei tohi veepudelit kaasa võtta. Ka X vastas talle vaid seda, et kui vanemvalvur ütles, et ei tohi, siis ei tohi. Jevgeni Mirošnitšenko arvates ei peaks seda otsustama vanemvalvur, vaid see peab olema stendi peal kirjas ja seda ta tahtiski valvur X stendi juures näidata. Kohtu hinnangul on tunnistaja ja kaebuse esitaja ütlused sisuliselt kooskõlas. Kohtu arvamuse kohaselt pole sisulist vahet selles, kas Jevgeni Mirošnitšenko ütles X, et „ XXX“ (X ütlused) või „ XXX?“ (Jevgeni Mirošnitšenko ütlused), sest ütluse sisu on ikka see, et kinnipeetav nimetab valvurit lolliks. Kohus on seisukohal, et tähtsust pole ka selles, et kohtus mäletas X talle Jevgeni Mirošnitšenko poolt öeldut ilma sõnata „paras“ (väärteootsuses „… sa oled ka paras loll“). Kohtu hinnangul on objektiivse koosseisu olemasolu eelduseks, et rünnatav tunneks ennast solvatuna. Tunnistaja X selgitas kohtule, et kinnipeetava poolt tema lolliks nimetamine oli solvav, sest see viitab temale kui rumalale ja asjadega mitte hakkama saavale isikule. Ta avaldas ka koheselt Jevgeni Mirošnitšenkole, et viimane solvas teda. Kohus peab tuvastama, kas kinnipeetava poolt valvuri lolliks nimetamine on hinnatav solvamisena, so teona, mis riivab isiku autunnet, tema väärikust. 3 Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on loll see, kes on rumal, taipamatu, lihtsameelne. Kõnekeeles tähendab see ka näiteks seda, et inimene on hull või poole aruga. On ilmselge, et Jevgeni Mirošnitšenko poolt X nimetamine lolliks (ka siis kui see on esitatud nö küsivas vormis) on tema halvustamine ja tema kui valvuri alavääristamine. Tegemist on väärtushinnanguga, konkreetsel juhul kinnipeetava poolse väärtushinnanguga valvurile. Tõsi on see, et igapäevases kõnepruugis kasutatakse sõna „loll“ palju ja ilmselt kergekäeliselt. Sellest tulenevalt ei mõista ka Jevgeni Mirošnitšenko, et kuidas saab küsimus, „XXX?“ või “.. XXX“ olla solvav. Kohtu arvamuse kohaselt on solvamise puhul oluline ka see, kuidas kellegi lolliks nimetaja käitub. Tunnistaja X selgitas, et Jevgeni Mirošnitšenko andis sõnu“ XXX“ öeldes kehakeelega mõista, et ta on justkui võimekam valvurist ja võibki selliseid sõnu valvuri kohta öelda, mis omakorda ilmestab soovi võimuesindajat alavääristada. Kohtu hinnangul on Jevgeni Mirošnitšenko poolt X öeldu „“XXX“ puhul tegemist sõnadega, mille kasutamine konkreetse isiku suhtes on solvava iseloomuga. Siinjuures ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et sõnadele „XXX“ eelnesid selgelt ebasündsad sõnad, selgemalt väljendudes - ropendamine. Esmalt roppuste ütlemine ja siis valvuri nimetamine lolliks kinnitab ka X poolt märgitut, et Jevgeni Mirošnitšenko käitus nii sõnades kui ka väljendusviisis valvurit alavääristavalt. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et väärteootsuses ja eespool analüüsitud sõnad olid öeldud seoses X poolt ametikohustuste täitmisega.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning

§ 18lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Jevgeni Mirošnitšenko pani väärteo toime kergemeelsusest

§ 18

lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Nähtuvalt menetlusaluse isiku Jevgeni Mirošnitšenko ütlustest ei soovinud ta valvurit solvata vaid soovis saada selgust veepudeli kaasavõtmise asjaolude kohta ja kutsus valvurit stendi juurde, kuhu viimane ei läinud ja Jevgeni Mirošnitšenko ärritus seepeale. Kohus on seisukohal, et Jevgeni Mirošnitšenko pidi aru saama, et nimetades valvurit lolliks (ka siis kui see oli kaebuse esitaja sõnul esitatud justkui küsimusena), võis valvur tunda ennast solvatuna. Seega leiab kohus, et menetlusalune isik pani etteheidetava teo toime kergemeelsusest, sest teades sõna „loll“ tähendust, oleks ta pidanud aru saama, et tema väljaütlemine võis solvata X. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Jevgeni Mirošnitšenko pani

§ 275lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kergemeelsusest.

Seega on Jevgeni Mirošnitšenko 20.06.2023. a kella 11.48 paiku Tartu Vanglas täitnud oma tegevusega

§ 275lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja on Jevgeni Mirošnitšenkot karistanud 10 trahviühiku suuruse rahatrahviga summas 40 eurot.

§ 275

lg 1 alusel on õigus teo toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Eeltoodust tulenevalt on Jevgeni Mirošnitsenkot karistatud sanktsiooni raames 4 sisuliselt minimaalse karistusega. Kohus on seisukohal, et Jevgeni Mirošnitšenko süü ei ole suur. Kohus peab mõistetud karistust põhjendatuks ja vastavaks süü suurusele. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 5