Obsah (16)

§ 1§ 31§ 22§ 29§ 86§ 36§ 37§ 40§ 42§ 44§ 4§ 2§ 33§ 150§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Kohtujurist Krista Kruusa Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2023 kell 10:00, Haapsalu Tsiviilasja number 2-23-12562 Tsiviilasi E Ma maksejõu

) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. 6. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Kohtule esitatud varanimekirja kohaselt on E Ma igakuine sissetulek töötasu summas 1191,05 eurot /dtl 637/. Võlgniku varaks on aruandes välja toodud võlgnikule kuuluva kahe kinnisasja väärtused kokku 10000 eurot (korteriomand registriosa numbriga xxx väärtusega 9000 eurot ja ¼ kaasomand kinnistust registriosa numbriga yyy väärtusega 1000 eurot) ja pangavõi makseasutuse kontodel hoiustatu väärtuses 201,66 eurot. Võlgnikul puudub muu vara /dtl 637-640/. Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees kokku võlanimekirja kohaselt 26663,99 eurot, kõik kohustused on tagamata /dtl 208/. Usaldusisik leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Võlgnik suutis võetud kohustusi teenindada kuniks jäi 2023. aasta veebruaris ilma sissetulekust ning sattus pettuse ohvriks, kui tegi rahaülekandeid võõraste inimeste kontodele. Pärast seda ei suutnud võlgnik oma kohustusi korrektselt tasuda ning tekkisid võlgnevused. 7.

§ 29

lg 1 kohaselt menetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on püsiv maksejõuetus, mis on alguse saanud ebaõigetest otsustest ning mistõttu võlgnik on kohustuste tagasimaksetega sattunud raskustesse. Avalduses märkis võlgnik, et soovib kohtult võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, kuid nõustus hiljem usaldusisiku aruandes esitatuga, et võlgniku püsiva maksejõuetuse puhul tuleks kohtul kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku päringute tulemusel selgus, et võlgade ümberkujundamise korral ei pruugi E Ma sissetulekutest jätkuda ka võlausaldajatele graafiku alusel väljamaksete tegemiseks /dtl 56/. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku sissetulekut ja võlgnevuste esialgset suurust arvestades võlgade ümberkujundamise menetlus perspektiivikas, mistõttu kohus nõustub usaldusisiku ja võlgniku 3 2-23-12562 viimase seisukohaga pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnikul ei pruugi jätkuda vahendeid ka pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohus loeb tuvastatuks, et E M on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt

§ 31lg-st 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

1. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks, edasises menetluses pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest /dtl 40/. Kohus on seisukohal, et Ly Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks, Ly Müürsoo on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
2. Lähtudes

§ 31lg-st 5 ja 6, Fi

MS § 18 lg 2 punktist 2 kuulutab kohus võlgniku E Ma pankroti välja 22.11.2023 kell 10.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 11.12.2023 algusega kell 10.00, mis toimub Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas (Sadama 21, Haapsalu linn) saalis nr 1.

§ 86

lg 1 ja 2 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 11.12.2023 kell 10.00. 10. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (

§ 36lg 1).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (

§ 37

lg 1).

§ 40

lg 1 p 1 kohaselt tehakse märkus pankroti väljakuulutamise kohta kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse. Võlgnikule kuulub korteriomand asukohaga XXX, suurusega 42,60 m2 (registriosa nr xxx) ja ¼ kaasomandist, mille ühisomanikud on E M ja A O, kinnistust registriosa nr yyy (kat.tunnustega xxxxxxx). Kohus saadab käesoleva määruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale võlgnikule kuuluvate kinnisasjade osas pankrotimärgete tegemiseks. Haldur on taotlenud kohtult õigust võlgniku nimel esitada Maksu- ja Tolliametile võlgniku tuludeklaratsioonid. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 42

). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (

§ 44lg 1). 11. Fi

MS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb

§ 4

2-23-12562 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

1. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 22.11.
2. Kohus selgitab võlgnikule järgmist: • Tulenevalt

§ 36lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul.

Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. • Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (

§ 2

). • Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). • Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS§ 44). • Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1 ja 2). • Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). • Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). 13. Vastavalt

§ 33

lg-tele 1-3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti

§ 44

lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud 14. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud 5 2-23-12562 kulud.

§ 150

lg 1 punktide 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ja kulud.

150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda. 15. FiMS § 54 lg-s 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

§ 23

lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lg-s 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 kohaselt on alates 01.01.2023 kuupalga alammäär 725 eurot. Seega halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 145 eurot. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

1. Võlgniku E Ma usaldusisik Ly Müürsoo esitas kohtule 09.11.2023 usaldusisiku tasu taotluse koos arvestustega /dtl 57, 631/. Kulude hüvitamist usaldusisik ei taotle. Töötasu arvestuse kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 16 tundi, arvestusega 130 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku xxx eurot, millele lisandub käibemaks 20%, so. x eurot. Usaldusisik taotleb võlgniku vara puudumise tõttu seaduses sätestatud ulatuses tasu väljamaksmist menetlusabi korras riigi vahenditest OÜ-le Sentire M.K. (registrikood 10539935), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
2. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustusi, teostanud päringuid selleks ja päringute vastuseid töötlenud, suhelnud korduvalt võlgnikuga, koostanud kohtule nimekirjad ja hinnangu. Lisaks on usaldusisik teostanud päringuid selgitamaks välja võlausaldajate seisukohad ja koostanud kalkulatsioonid võlgniku esialgsest taotlusest lähtuvalt võlgade ümberkujundamise menetluse perspektiivikuse hindamiseks. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. 6 2-23-12562
3. Kohus määrab halduri tasuks xxx eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku xxx eurot. Kohus määrab halduri taotlusel halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb

§ 65lg 1 alusel.

Halduri tasu maksta välja pankrotivara arvelt. Võlausaldajad seisukohta/vastuväiteid halduri tasu osas esitanud ei ole. Tasu tuleb maksta OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood 10539935), mille konto nr on EE452200221011718199, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 7