← Eesti

3-23-547/20

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 6. november 2023. a, Tallinn Haldusasja number 3-23-547 Haldusasi Xi kaebus Politsei- ja P

§ 36

lg 4 p 3 kohaselt võib PPA keelduda relvaloa a soetamisloa väljastamisest isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama. Tegemist on prognoosotsusega.

  1. Relvaloa olemasolu nõuab keskmisest vastutustundlikumat käitumist. Relva omamisega eneseteostuse õigus ei ole absoluutne.
  2. Kaebajale on relvaluba väljastatud enda ja vara kaitse eesmärgil. Samas kaebaja väidab, et omab relva, et käia lasketiirus. Kui tulirelva omamine on oluline, peaks kaebaja käituma viisil, mis ei anna alust pidada teda relva kandmiseks sobimatuks. Kaebajal on võimalus laskespordiga soovi korral edasi tegeleda ka isiklikku relva ja relvaluba omamata. 2

(6)
  1. Asjaolu, kas isikul on olnud juhtumite ajal relv kaasas, ei ole oluline. Kaebaja on ise rikkunud samuti õigusnorme, tema suhtes on algatatud süüteomenetlus ning juhtumitest on teavitanud ka teine osapool.
  2. Kaebaja saab enda soovitud eesmärki täita liiklusjuhtumitest teavitades, ilma rikkumistesse sekkumata ning ennast ja teisi ohustamata. Vastustaja peabki isiku käitumist hindama pikema aja jooksul, kontrollimaks, et tegemist ei ole ühekordse või väheolulisem episoodiga. PPA lähtub ka sellest, kuidas isik väljendab enda suhtumist juhtumitesse. Kaebaja ei mõista enda käitumise ja tegude tõsidust ning osakaalu konfliktide eskaleerumisel. Vastupidiselt – kaebaja süüdistab teist osapoolt, mistõttu ei ole ka alust arvata, et kaebaja oma käitumist olulises osas muudaks. Otsuse tegemise hetke seisuga oli kaebajaga politsei infosüsteemis seotud 83 juhtumist. Kaebaja käitumisest ja temaga politsei infosüsteemis seotud juhtumitest nähtub, et kaebaja on provotseeriv, impulsiivne, konfliktne, konfliktid korduvad ja on toimunud erinevate inimestega pikema aja vältel.
  3. 10.03.2022 sündmuse peale on 17.03.2022 algatatud kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 1 tunnustel, kaebaja on kriminaalmenetlusse kaasatud kannatanuna. 14.08.2022 sündmuse peale on 29.08.2022 algatatud kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 1 tunnustel, kaebaja on kriminaalmenetlusse kaasatud kahtlustatavana. KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 43

lg 31 kohaselt võib PPA tunnistada relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. Seega on relvaloa muutmisest keeldumise ja relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks relvaloa omaja enda või teise isiku turvalisust ohustav eluviis või käitumine ja relvaloa omaja peab selle eluviisi või käitumise tõttu olema sobimatu seda liiki relva soetama või omama. 6. Hiljutises kohtupraktikas on leitud, et: -

§ 43

lg 31 näeb ette kaalutlusõiguse relvaloa kehtetuks tunnistamise otsustamisel (Tartu Ringkonnakohtu

  1. veebruari
  2. a otsuse p 13). PPA-l on sätte kohaldamisel avar kaalutlusõigus otsustamaks, millist käitumist käsitada enda või teiste isikute turvalisust ohustavana määral, mis toob kaasa relvaloa kehtetuks tunnistamise (Tallinna Ringkonnakohtu
  3. juuni
  4. a otsuse nr 3-20-2571 p 9). - Isikust lähtuva ohu tuvastamine süüteomenetluses ei ole

§ 43lg-s 31 kohaldamise eeldus (Tartu Ringkonnakohtu 28.

veebruari

  1. a otsuse p 19 ja Tallinna Ringkonnakohtu
  2. novembri
  3. a otsuse nr 3-21-578 p 10). -

§ 43

lg-s 31 peetakse silmas laiemalt loa omaja isiksuseomadusi ja süstemaatilist käitumist, mis annavad aluse prognoosida temast lähtuvat ohtu iseendale või teistele, kui ta saab relva jätkuvalt omada ja kasutada (Tallinna Ringkonnakohtu

  1. novembri
  2. a otsuse nr 3-21-578 p 10,
  3. novembri
  4. a otsuse nr 3-20-2365 p 9). - PPA-l tuleb arvestada kõiki asjaolusid, mis iseloomustavad relvaloa omaja eluviisi või käitumist, s.h nii teda negatiivselt kui ka positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (Tartu Ringkonnakohtu
  5. veebruari
  6. a otsuse nr 3-20-2002 p 12 ja
  7. veebruari
  8. a otsuse nr 3-21-1179 p 12). - Relvast lähtuva ohu ennetamiseks ei pea ega tohi PPA jääda ootama esimest sündmust, mis vahetult relvaga seondub, kuna juba sel esimesel sündmusel võivad – isegi relvaomaniku tahtluseta – olla väga rasked tagajärjed (Tallinna Halduskohtu
  9. septembri
  10. a otsuse nr 3-22-1160 p 10).
  11. Praegusel juhul on PPA kaebajale omistatud käitumisena, mis ohustab kaebaja enda või teise isiku turvalisust ja mille tõttu on ta sobimatu relva omama, käsitlenud kaebaja korduvaid konflikte liikluses. Arvestades eelkirjeldatud kohtupraktikat, võis vastustaja kaebaja iseloomustamisel hinnata politsei andmebaasis talletatud juhtumeid, mis ei ole seotud süüteomenetlustega. 3

(6)
  1. Kohtu hinnangul on vastustaja kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamisel ja relvaloa muutmisest keeldumisel arvestanud asjakohast kaebaja käitumist iseloomustavat teavet ega ole teinud kaalumisvigu. Haldusaktis on PPA kirjeldanud ajavahemikul 2014-2022 toimunud 17 eri liiklusjuhtumit, millest 15 kohta on kohtule esitatud ka täiendavat informatsiooni (vastustaja 17.04.2023 vastuse lisad 1-17 ja 25.04.2023 vastuse lisa). Kaebaja esitas kohtule videosalvestised neist 11 juhtumi kohta (02.10.2023 esitatud tõendid). Istungil täpsustas vastustaja, et kuigi politsei infosüsteemis on kaebajaga seotud 83 juhtumit, on haldusaktis kajastatud kaebaja alarmeerivat käitumist iseloomustavad juhtumid. Ülejäänud juhtumid on piirdunud teavitamisega või on kaebaja teate alusel alustatud rikkuja suhtes menetlust, isikutevahelist kontakti ei ole tekkinud (istungil alates 00:04:56). Kohtule nähtub esitatud tõenditest järgnev: - märgates liiklusreeglite rikkumist proovis kaebaja rikkuja tähelepanu saada helisignaaliga (20.11.2020 juhtum dtl 42, 114, 12.09.2021 juhtum dtl 46, 117, 10.03.2022 juhtum dtl 49, 79, 120, 27.06.2022 juhtum dtl 53, 121, 15.07.2022 juhtum dtl 54, 122, 18.10.2022 juhtum dtl 63, 125), sh samal ajal rikkujale järele sõites (19.01.2021 juhtum dtl 43, 115), koputades sõiduki aknale (26.07.2021 juhtum dtl 45, 116) või avades sõiduki ukse (10.08.2022 juhtum dtl 56-59, 123); - kaebaja hoidis pärast väidetava rikkumise tuvastamist ja rikkumisest sõidukijuhi teavitamist liiklust kinni (14.07.2020 juhtum dtl 41), sh olukorras, kui sõidukijuht põhjendas ja vabandas (15.07.2022 juhtum dtl 54, 122); - kaebaja takistas sõiduki edasise liikumise kasutades selleks oma jalgratast või iseennast (12.09.2021 juhtum dtl 46, 117, 15.07.2022 juhtum dtl 54, 122, 10.08.2022 juhtum dtl 56-59, 123); - kaebaja takistas ka rikkumise lõpetamist olukorras, kus sõidukijuhil ei olnud kaebaja poolt edasise teekonna takistamise ja tagurdamise võimatuse tõttu võimalik ohutult paigalt liikuda (12.09.2021 juhtum dtl 46, 117), sh ei lõpetanud kaebaja takistamist ka siis, kui tema tähelepanu sellele juhiti (14.01.2022 juhtum dtl 48, 118) - korrale kutsumine lõppes kaebajapoolse gaasirelva kasutamisega või kasutamisega ähvardamisega (10.03.2022 juhtum dtl 49, 79, 120, 14.08.2022 juhtum dtl 60, 124); - kaebaja jälitas sõidukit uude peatumiskohta (10.08.2022 juhtum dtl 56-59, 123).
  2. Kaebaja esitatud videosalvestiste seletuskirjast (dtl 111-113) nähtub kohtule, et kaebaja eesmärk on tuvastada rikkuja isik (st salvestada nägu), saada rikkumiste kohta selgitusi, takistada väidetavatel rikkujatel põgeneda ning kaebaja peab väidetavaid liiklusrikkujaid läbivalt ülbeks (sama ka dtl 69 ja 71). Istungil selgitas kaebaja, et tema eesmärk on rikkujad tuvastada, saada nad videopildile ja et nad oma rikkumist selgitaksid (istungil alates 00:17:34). Kaebajal tavakodanikuna ei ole liiklusrikkumise menetlemise ega rikkujate distsiplineerimise pädevust. Kaebajale ei saa ette heita liiklusrikkumisele tähelepanu juhtimist ja politsei liiklusrikkumisest teavitamist, kuid kaebaja käitumine ja sekkumine läheb tavapärasest tähelepanu juhtimisest ja teavitamisest kaugemale ning on mitmel korral lõppenud kaebaja ja rikkuja vahelise konflikti ja/või kaebajapoolse täiendava liiklustakistuse tekitamisega. Kaebaja on korduvalt kasutanud helisignaali ka olukorras, kus ohuolukord on juba möödunud (vt nt 19.01.2021) ning eesmärgiks ei ole enam ohuolukorra ärahoidmiseks tähelepanu juhtimisega (LS § 39 lg 3).
  3. Kohtule nähtub asjas esitatud tõenditest kaebaja käskiv kõneviis ja järeleandmatu hoiak väidetavate rikkujate suhtes, soov neid distsiplineerida ning soovimatus hoiduda konflikti eskaleerumisest või konfliktisituatsioonist väljuda. Seejuures on kaebaja end ise mitmel korral sõiduki ette asudes ohtu pannud ning kahel korral on korralekutsumine päädinud füüsilise kontaktiga. 4
(6)Linnaliikluses ei ole harvad olukorrad, kus liiklejal tuleb valida mitme õigushüve vahel, et tagada kokkuvõttes see, et inimesed ja vara jääks terveks. Rikkumise ajendiks võib olla mõne algse reegli rikkumine (valitud ei ole sobivat kiirust, trajektoori vms), kuid olukorra kulminatsioon võib nõuda tähtsaimate õigushüvede tarbeks mõne formaalse reegli rikkumist, et mitte tekitada täiendavat kahju. Ka käesolevas asjas vaatluse all olevate juhtumite hulgas on selliseid: 26.07.2021 juhtumi osas selgitas juht, et ta vältis ülekäigurajale sõites sõitjaid täis bussiga äkkpidurduse tegemist (dtl 45), 27.06.2022 juhtumi videosalvestiselt (dtl 121) nähtuvalt ei olnud sõidukijuhil võimalik manöövrit ohutult ilma ülekäigurajale sõitmata sooritada, st veenduda, et tee, kuhu ta sõidab, on vaba. Kohtule nähtub, et kaebaja peab aktiivset korrale kutsumist oluliseks olenemata sellest, kas väidetav liiklusrikkumine üldse toime pandi, kas rikkujal oli liiklusolukorda arvestades üldse võimalik rikkumist vältida või oli tegemist inimliku eksimusega. Bussiga tekkinud situatsiooni arvestades oli kaebajal ilmselgelt ruumi ohutult tee ületamiseks (mida kaebaja ka video lõpus teeb, alustades teeületust punase tulega); samas kui bussi järel ootasid juba teised sõidukid, mis muudab tagurdamise nõudmise ilmselgelt ebamõistlikuks (dtl 116 video).
  1. Arvestades, et kaebaja kasutab väidetavate rikkujate korralekutsumisel tal kaasasolevaid vahendeid, sh jalgratast ja vajadusel enesekaitseks gaasirelva, ei ole välistatud olukord, kus tulirelva olemasolul tuleb kaebajal konfliktisituatsioonis kasutada ka seda. Seejuures ei nähtu kohtule, et haldusaktis kirjeldatud konfliktide vältimine oleks olnud võimatu ja enesekaitseks gaasirelva kasutamine seetõttu vältimatu. Ka juhul, kui vahetult gaasirelva kasutamise eel võis kaebaja olla hädakaitse olukorras, on igakordseks konflikti loonud suhtluse algatajaks olnud kaebaja. Kaebaja ise leidis kohtuistungil, et konfliktid ei ole alguse saanud mitte tema reageeringust, vaid rikkumise faktist; sellest, et sõidukijuht sekkub kaebaja liikumisruumi (istungil alates 00:42:25). Kohtule nähtuvalt on konfliktisituatsioonid olnud põhjustatud mitte liiklusrikkumisest endast ega liiklusrikkumisele tähelepanu pööramisest, vaid kaebajapoolsest reageeringust ja jäigast eesmärgist sundida väidetavat rikkujat rikkumist selgitama ja lõpetama. Sealjuures on olnud tegemist olukordadega, kus kaebajal endal puudus lisaks tähelepanu juhtimisele liiklustakistus edasi liikumisel (10.03.2022 juhtum, kus videopildi kohaselt oli kaebajal piisavalt ruumi kaubikust möödumiseks). Kaebajal on alati olnud valik, kas jätta rikkumisele reageerimata, pöörata rikkuja tähelepanu ühekordselt rikkumisele ja/või teavitada politseid ja ise eemalduda või jätkata rikkujaga suhtlust ka siis, kui korrarikkumine on lõpetatud, oht möödunud ja/või teine osapool soovib eeltoodut teha. Võõraste isikute poolt avalikus kohas toimepandud pisirikkumistele reageerimine ja järeleandmatult selgituste nõudmine ei ole relvaomanikule kohane käitumine, kuivõrd sellega võib relvaomanik ise osutuda konflikti algatajaks või võimendajaks. Iseenda konfliktisituatsioonidesse panemine võib päädida ka olukorraga, kus kaebaja on sunnitud tulirelva kasutama. Nagu kohus eelpool selgitas – PPA ei pea ootama otseselt tulirelvaga seotud sündmust. Kuna kaebaja on konfliktisituatsioonis juba kasutanud vähemohtlikku gaasirelva, on relvaloa kehtetuks tunnistamine kohtu hinnangul ohu ennetamiseks proportsionaalne meede.
  2. Kaebajaga seotud juhtumid on oluliselt tihenenud
  3. ja
  4. aastal. Enne 08.05.2022 kaebajale relvaloa andmist leidis haldusaktis kirjeldatud juhtumitest aset
  5. Juhtumid leidsid aset 8 aasta jooksul (2014 – 1, 2019 – 1, 2020 – 2, 2021 – 3, 2022 – 2) ja neist ühes oli kaebaja liiklusõnnetuses kannatanu (05.11.2021 juhtum). Seega võisid need üksikjuhtumid olla piisavalt harvad, et need ei takistanud relvaloa andmist. Pärast 08.05.2022 relvaloa andmist leidis ca kuue kuu jooksul aset veel 5 juhtumit. Samuti on kaebaja pärast 05.09.2022 vestlust (dtl 61), milles lubas edaspidi kontakti rikkujatega vältida, sattunud uude konfliktsituatsiooni, kus asus kaubikule ohtlikult lähedale (18.10.2022 juhtum). Kohtule nähtub, et pärast kaebajale 08.05.2022 relvaloa väljastamist on juhtumite esinemise sagedus tõusnud. Vastustajal ei ole keelatud relvaloa omaja käitumise vastavust

§ 36lg 4 p 3 ja § 43 lg 31 tingimustele järjepidevalt hinnata ega otsustada relvaluba kehtetuks tunnistada, kui loa omaja ebakohase käitumise 5

(6)intensiivsus ületab teatud lävendi. Vastustajal on eelkirjeldatud kohtupraktikast tulenevalt selles osas kaalutlusõigus ja kohtu hinnangul ei ole vastustaja praegusel juhul kaalutlusvigu teinud.
  1. Praeguses asjas ei ole tuvastatav, et vastustaja oleks jätnud kaebaja kahjuks arvestamata mõne sedavõrd kaaluka asjaoluga, mis võinuks muuta haldusakti resolutsiooni. Vastustaja esitatud relvaloaomaniku täiendava kontrolli (dtl 65-66) kohaselt on vastustaja vestelnud kaebaja pereliikmetega ja proovinud vestelda naabritega. Haldusakti kohaselt ei ole kaebaja perekonnaliikmete arvamusi relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestatud kaebaja kahjuks. Seda kinnitas istungil ka vastustaja (istungil alates 00:09:14). Kuigi vastustajal on uurimiskohustus (HMS § 6), ei ole vastustaja kohustatud täiendavalt uurima asjaolusid, milles kahtlus puudub (kaebaja viidatud tervislik seisund, oskus ja võimekus relva soetada, omada ja vallata). Ka ei saa vastustaja küsitleda isikuid, kelle olemasolust kaebaja lähisfääris vastustaja ei tea (vt istungil elukaaslase kohta käsitletu). Vastustaja on ka leidnud, et kaebaja vabatahtlik töö ja ühiskonda panustamine ei kaalu üles haldusaktis kirjeldatud relvaomanikule ebasobivat käitumist. Kohus nõustub selles osas vastustajaga. Kuigi heategevus ja ühiskonda panustamine on tervitatavad, ei tähenda see, et kaebaja võib liiklusrikkumisi nähes käituda võimaliku rikkujaga konfliktselt ja survestada teda selgitusi andma, pannes end seejuures ohtlikesse olukordadesse, mis päädivad füüsilise kontakti ja/või relva kasutamisega.
  2. Kaebaja hinnangul oleks vastustaja pidanud kaaluma ka relvaloa peatamise võimalust.

§ 43

lg 1 p 21 kohaselt peatab PPA relvaloa kehtivuse, kui esineb põhjendatud kahtlus, et loa omaja võib oma eluviisi või käitumisega ohustada enda või teise isiku turvalisust. Relvaloa peatamine on oma olemustelt ajutine meede (vt

§ 43lg 2).

Olukorras, kus vastustajal oli juba kujunenud veendumus kaebaja käitumise relvaomanikule sobimatuses, ei pidanud vastustaja kaebaja relvaluba samal alusel peatama. 15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et PPA 09.02.2023 otsus nr 4.2-1/1290-2 on õiguspärane, proportsionaalne, põhjendatud ning kooskõlas

§ 43lõikega 31 ja HMS §-ga 54 ja § 56 lõigetega 13.

Seetõttu jääb kaebus rahuldamata.

  1. Kaebaja avaldas 05.09.2022 suulisel vestlusel PPA-le, et vajab relva lasketiirus käimiseks (dtl 62). Kohtuistungil märkis kaebaja, et tal ei ole turvalisusega probleeme, vajab relva lasketiirus käimiseks, kuid ei soovi laskespordiklubiga liituda (istungil 00:10:18). Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et võimalikul uue relvaloa taotlemisel tuleb läbi mõelda, milleks kaebaja tulirelva vajab ja kas ta seaduses sätestatud tingimustele vastab. Isikul ei ole õigust saada relvaluba mis tahes muul eesmärgil, kui ta tegeliku eesmärgi kohta seaduses sätestatud tingimustele ei vasta ega soovi neile vastata.
  2. Kuna kaebus jäi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.