lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Kohtuotsus edastada menetlusalusele kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord isikule ja Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 31.10.2023. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 11.04.2023 otsusega väärteoasjas 2317,23,002380 karistati Urmas Merru’t Liiklusseadus § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. Urmas Merru’le heidetakse ette, et 13.03.2023 kell 04:56 Ristiku tn 10, Tallinnas juhtis mootorsõidukit, alustas reguleeritud ristmiku ületamist foori keelava punase tulega. 29.04.2023 esitas Urmas Merru kaebuse leides, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada koosseisu puudumise tõttu. Kaebuse kohaselt politseinikud üksnes väidavad, et ta sõitis ristmikule foori keelava tulega, kuid esitamata on täiendavad tõendid, mis tema rikkumist tõendaks ehk puudu on videosalvestis. Kohtulikes vaidlustes jäi kaebaja oma kaebuse juurde leides, et kaebaja ei ole väärteootsuses toodud tegusid toime pannud, õigemini see on tõendamata. Tema ei ületanud ristmikku punase tulega ja kuna politsei ei suuda seda tõendada, pole väärtegu aset leidnud. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb kaebus rahuldamata jätta. Tunnistajate ütlused on usaldusväärsed ning varasemalt, enne salvestamise võimalusi olidki tunnistajate ütlused ainukeseks tõendiks ning kohus saab hinnata nende usaldusväärsust Mis puutub videoregistraatorite salvestuste korda, siis PPA-s on kehtestatud videoregistraatorite salvestatud andmete kasutamise kord 28.01.2019 nr 2.1-2/226-3 kus on öeldud, et pardakaamerate kasutamine on eesmärgiga koguda tõendusmaterjali kui on liiklusõnnetus ja vaja välja selgitada süüdlane politsei osalusel. On lubatud kasutada ka neid salvestisi, mille peale on jäänud mingisugune õigusrikkumine, kui on vaja koguda väärteo- või kriminaalmenetluses muud tõendusteavet. Ei ole kehtestatud korda, et kõik igasuguse rikkumise puhul tuleb salvestus materjalide juurde panna või kohustust, et kõik salvestused peavad olema üles laetud peale vahetuse lõppu. Ühe päeva salvestuste maht võib ulatuda TBsse ja riigil ei ole sellist võimekust, et neid andmeid sellisel moel salvestada. Samuti ei ole ka sellel eesmärki kui midagi ei toimu. 2 Kohtuotsuse põhjendused
lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteokaebuse kohtulikul arutamisel selgitas kaebuse esitaja, et väidetavalt tema poolt toimepandu on tõendamist leidnud ainult seetõttu, et menetlejal puudub alus kahelda tunnistajate ütlustes, foori tuled olid politseinikele hästi jälgitavad ning eksimine ja valesüüdistuse esitamine on välistatud. Kaebaja hinnangul pole politsei isegi esitanud tõendid, kuhu nende auto oli pargitud. Seal on väga suur parkimisplats, kui nad olid pargitud suunaga xxxx tn poole, siis nad oleks pidanud istuma autos, pead keeratud vasakule 900 kraadi ja jälgima seda valgusfoori. Kaebaja soovib, et politsei esitaks tõendid tema rikkumise kohta. Ka politsei tööaeg on ka väga tähtis, sest see toimus hommikul kell 4:
§-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Arusaadavalt käib see ka tunnistaja ütluste kohta.
lg 8 kohaselt võib kohus tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlusi küll avaldada, kuid see on lubatav vaid juhul, kui tunnistaja oli kohtuistungile kutsutud, kuid ta ei saanud asja arutamisele ilmuda mõjuvatel põhjustel. Tunnistaja R R K andis 25.08.2023 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et kaebajat ta isiklikult ei tunne, kuid on talle tuttav tööalaselt, kuna töötab patrullpolitseinikuna. 13.03.2023 teostasid nad liiklusjärelvalvet koos patrullpolitseinik E P. Oli pime ja mäletamist pidi märg ilm. Tänavavalgustus töötas. Nad seisid oma patrullautoga Ristiku tn 10 maja ees ning jälgisid Telliskivi ja Ristiku tn ristmikku. Patrullauto oli pargitud ristmikust maksimaalselt 15 m kaugusele. Patrullsõiduk paiknes ninaga diagonaalis ristmiku suunas, kui Baltijaama poolt tulla Telliskivi tänavat pidi, siis see sama Härjapea tänavale paremale pööre, nemad olid diagonaalis. Enne Telliskivi ja Ristiku tn ristmikku on 3 rada. Kell 04:56 läks Telliskivi tänaval foorituli punaseks ja Baltijaama poolt tulnud sõidukid jäid kõik seisma. Samuti jäi seisma kõige paremas reas olev hall sedaan – xxxx, reg. numbriga xxxx. Foorid olid punased, kõik seisid ja järsku kaebaja sõiduk sooritas parema pöörde Härjapea tänava poole. Seda märgates tunnistaja reageeris, pööras sõidukile järele ja andis punase/sinise valgustusega peatumise märguande, mida juht täitis ja jäi kohe seisma. Sõidukit kontrollides oli juhiks Urmas Merru. Kohapeal ta väitis, et tegelikult oli foorituli kollane, kuigi tunnistaja nägi, et põles punane foorituli. Alguses isik ei tunnistanud oma rikkumist, ütles, et tahab videot näha ning tunnistaja selgitas, et kui ta seda tahab siis seda saab jaoskonnas teha. Seejärel nõustus ta rikkumisega ning tunnistaja koostas lühimenetluse otsuse isikule, mille 3 isik ka allkirjastas. Videosalvestust rikkumisest tunnistaja ütluse kohaselt paraku ei ole, kuna jaoskonnas kus on esimene võimalus video seadmest välja võtta seadmest selgus, et videosalvestust ei ole. Rikkumise ajal seade töötas, näitas, et filmib, aga mälukaarti lugejasse asetades selgus, et ei ole salvestanud vanu videoid üle ehk siis seda salvestust ei olnud. Ütluste kohaselt alustas tunnistaja patrullimist kas kell 18:00 või 20:00 õhtul ning rikkumise hetkeks olnud 10 tundi tööl. Tunnistaja E P andis 25.09.2023 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, töötades patrullpolitseinikuna teostas ta 13.03.2023 paarilisega R R K’iga liiklusjärelvalvet Ristiku 10 maja juures parkimisplatsil, sõiduki nina oli otse fooritule suunas mis viis Telliskivi tänavalt järgmistesse suundadesse. Kella 04:56 paiku tuli ühtlase liiklusvooga mitu sõidukit, fooris oli punane tuli, kõik jäid seisma. Kõige parempoolses reas oli Bolt kirjadega hall xxxx, jäi seisma ja veel punase tule ajal sooritas parempöörde. Ütluse kohaselt tunnistaja koos paarilisega mõlemad märkasid seda ja nad sõitsid talle koheselt järgi ning peatasid sõiduki. Pärast rikkumise märkamist sõitsid nad parklast välja, väljasõit jääb Ristiku tn poole. Peatumine toimus mõned kümned meetrid hiljem. Ajaline vahe oli mõned sekundid rikkumise märkamisest liikuma hakkamiseni. Nad olid enne foori mitukümmend meetrit ja parklas diagonaalselt foori suunas, tuli oli nähtav Ristmiku 10 maja läheduses. Pime aeg oli, hämar, aga muud takistust ei mäleta. Tänavavalgustus põles. Sõidukiks oli xxxx, xxxx ja juhiks Urmas. Kohapeal ütles rikkuja, et sõitis kollasega, nad selgitasid talle, et ka see on keelav, kuigi tunnistaja koos paarilisega nägi, et rikkumine toimus punase tulega. Videoregistraatori salvestust ei olnud, nad läksid kohe jaoskonda kontrollima, aga rikkumise ajal see ei salvestanud. Ei oska öelda miks ei salvestanud. Tunnistaja sõnul ei olnud salvestamine välja lülitatud, see on pidev probleem nendel videoregistraatoritel, et lõpuks ei salvesta. Viimane video oli jaoskonda sõitmisest ja enne seda mitu tundi varasem video. Kui videot ei ole siis ei ole midagi laadida. Kuna Umras Merru ei nõustunud lühimenetluse kohaldamisega, uuendas menetleja 17.03.2023 oma määrusega menetluse selle jätkamise võimalusega üldmentluse korras. Kohtuväline menetleja esitas kohtuistungi tõendi - XY monitorist väljavõtte rikkumise ajast, kust nähtub politseiauto trajektoor ja sellega koos väljatrükk kus on näha sõiduki kutsungi nr, laiuse pikkuse kraadid, aeg ja kiirus. On näha, et patrullsõiduk on hakanud liikuma ajahetkel 04:56. Tunnistaja ülekuulamise vajadus kohtuistungil tuleneb ühelt poolt kohtuliku uurimise vahetuse põhimõttest. Teisalt on see aga seotud ka ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte olulise allõigusega – menetlusaluse isiku õigusega küsitleda tema vastu ütlusi andnud tunnistajat. Kohtu hinnangul on selline võimalus kaebaja jaoks olnud tagatud ning tunnistajate ütluste usaldusväärsuses kahtlust ei tekkinud. Kohus ei saa isikulise tõendiallika ütlustele tugineda valikuliselt, vaid peab andma hinnangu tõendiallika usaldusväärsusele tervikuna (RKKKo 3-1-1-31-12, p 9). Kuivõrd tunnistajate poolt kohtueelses väärteomenetluses antud ütlused ei olnud omavahel vastuolus kohtus räägituga, siis kohus neid eraldi tõendida ei arvesta, küll aga peab vajalikuks märkida, et need ei ole ajas muutnud, mis omakorda tõendab, et tunnistajad räägivad tõtt. Tuleb arvestada, et tunnistajate näol on tegemist politseiametnikega, kes teostavad liiklusjärelvalvet tihti (iga vahetuse jooksul). On üldtuntud teada asjaolu, et liiklusseaduse rikkujaid on palju, politsei tegeleb nendega igapäevaselt ning inimlikust aspektist on 4 mõistetav, et politseinik, kes rikkumist fikseerib ei pruugi mäleta rikkumise detailseid asjaolusid nagu rikkumise toimumise kellaaeg, missugused riided menetlusalusel isikul seljas olid, mida ta täpselt ütles või ei öelnud. Antud juhul aga oli mõlemal tunnistajal meeles ka aset leidnud sündmus eeskätt kaebaja enda käitumise tõttu. Esiteks hakkas Urmas Merru koheselt vaidlema, et sooritas manöövri keeleva kollase tulega, millele ka tunnistajad tähelepanu juhtisid. Teiseks mäletasid mõlemad tunnistajad, et manöövrit sooritati punase tulega ning see oli ka sõiduki peatamise põhjus. Kolmandaks kinnitasid mõlemad tunnistajad, et just Urmas Merru nõudmisele näha rikkumist videosalvestustest, suunduti peale sündmust ka koheselt politseijaoskonda kus paraku selgus, et sündmus ei olnud salvestunud. Asja arutamisel kohtus jäi Urmas Merru seisukohast nimetatusse mulje justkui oleks justnimelt tema väärteoasja menetletud eriti kallutatult ja soovitud osasid tõendeid hävitada, sest ainult tema rikkumist ei saadud salvestatud. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Asjaolu, et videosalvestis osutus kasutuks ning seda ei saanud kasutada tõendina oli pigem halb asjade kokkulangevus. On ka eluliselt teada asjaolu, et tehnikavahenditele 100 protsenti kindel alati olla ei saa. Ka tunnistajad selgitasid, et kahjuks tuleb seda nende töös ette ja keeruliseks muutub tõendamine sel juhul, kui muid tõendeid koguda pole võimalik. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust, et 13.03.2023 kell 04:56 Ristiku tn 10, Tallinnas Urmas Merru juhtis mootorsõidukit ja alustas reguleeritud ristmiku ületamist. Vaidlus on millise fooris põleva tulega ta seda alustas. Siinkohal on oluline ka märkida, et ega Urmas Merru ise samuti ei kinnitanud, et alustas ristmiku ületamist foori rohelise tulega. Pigem seisnes vaidlus selles, et videosalvestust ei ole, tunnistajad „mängivad kokku“ tema kahjuks, olles videosalvestise ilmselt kustutanud ning seega pole võimalik tema süüd tõestada. Sellisest seisukohast järeldub kohtule pigem asjaolu, et Urmas Merru enda ütlused ei ole usaldusväärsed, on ennast õigustavad ning antud soovist vabaneda vastutusest. KrMS § 61 lg-tele 1 ja 2 kohaselt ei saa ega tohi olla ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Sellest järeldub, et nii nagu ei ole põhjendatud aprioorselt välistada menetlusaluse isiku ütluste tõepärasust vaid selle tõttu, et need on vastuolus liiklusjärelevalvetoimingu protokolli ja politseiametniku ütlustega, ei ole alust pidada ka kohtuvälise menetleja ütlusi ebausaldusväärseks või ebapiisavaks pelgalt argumendil, et seda ei toeta mõni täiendav tõend. Seega ei tingi nn sõna-sõna vastu olukord vääramatult väärteomenetluse lõpetamist
Kohus on seisukohal, et kõige objektiivsemas tõendiks siinkohal ongi tunnistajate R R K ja Elerin Pärjasaart ütlused, kes üheselt kinnitasid, et Urmas Merru alustas ristmiku ületamist foori keelava punase tulega. Mõlemad on ka kinnitanud, et kinnipidamise hetkel väitis Urmas Merru, et fooris põles kollane (mitte roheline) tuli ning juba pelgalt selle väitega on väärteo koosseis täidetud rikkudes Liiklusseadus § 58 lg 3 nõudeid, mis sätestab ristmikule või reguleeritud ülekäigurajale sõitmise foori keelava tule ajal ja mille kohaselt foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütlustes selle kohta, et, sõiduki liikumine ja foori tuled olid oli politseiametnikele hästi jälgitavad ning eksimise või valesüüdistuse esitamine on välistatud. Urmas Merru väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 221 lg 1 järgi ning see näeb 5 ette vastutuse juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 18 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Ristmiku ületamine foori keelava tule ajal on tõendatud tunnistajate ütlustega. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Urmas Merru tegu oli tahtlik. Nagu viitasid tunnistajad siis ka Urmas Merru poolt juhitud sõiduk peatus hetkeks foori taga, seega pidi ta väga hästi aru saama, et asub ristmiku ületama keelava fooritulega. Kohus ei tuvastanud Urmas Merru teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Urmas Merru on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 221 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Karistusseadustiku § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Järelikult on LS § 221 lg 1 järgi toime pandud väärteo eest võimalik määrata karistusena rahatrahv vahemikus 12-200 eurot. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Asjaolusid, mis võimaldaks Urmas Merru süüd hinnata keskmisest suuremaks või väiksemaks, ei esine. Samuti puuduvad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud ning karistuse korrigeerimist ei tingi õiguskorra kaitsmise huvid. Karistusregistri väljavõtte kohaselt puuduvad Urmas Merrul kehtivad väärteokaristused. Seega on põhjust prognoosida tema karistuse eripreventiivsele mõjule allumist pigem heaks. Kohtuväline menetleja on seda ka arvestanud, määrates isikule karistuse sanktsiooni keskmises määras. Ka kohus leiab, et Urmas Merru’le kohtuvälise menetleja poolt LS § 221 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest määratud karistus vastab tema süü suurusele ja on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus väärteomenetlusõiguse rikkumist ei tuvastanud. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja järginud
sätteid rikkumise tõendamisel ja tõendite kogumisel. Urmas Merru toime pandud rikkumist ei tunnistanud ning seega oli kohane valida menetlusliigiks üldmenetlus. Kohtu hinnangul on PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 11.04.2023 otsus seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited selle tühistamiseks alust ei anna. 6 Eelnevast tulenevalt jätab kohus Urmas Merru kaebuse rahuldamata ning 11.04.2023 otsuse väärteoasjas nr: 2317,23,002380 muutmata. Määratud rahatrahv 100 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p 1; § 133-135. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.