← Eesti

2-21-14663/137

Obsah (9)§ 604§ 602§ 663§ 657§ 371§ 477§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 08.12.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-14663 Kohtuasi X ja Osaühingu

) § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jättis maakohus avaldajate kanda.

  1. Maakohtu hinnangul on tegemist nõudega, millele riik ei pea andma õiguskaitset. 3.
  2. Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2023 määruse kohaselt kehtivad Y volitused kuni AGAL Invest OÜ, AGAL Kinnisvarad OÜ ja OÜ Autobaas töökojad uue juhatuse liikme valimiseni. Osanikel on õigus valida äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 4 alusel uus juhatuse liige. 3.
  3. Kohus ei teosta järelevalvelt kohtu poolt määratud juhatuse liikme tegevuse üle. Kohtu ülesanne ei ole äriühingu juhtimine ega juhatuse liikme tegevusele hinnangu andmine. 3.
  4. Kui asendusliige on äriühingutele kahju tekitanud, siis ta vastutab ÄS § 187 alusel ja need vaidlused ei ole lahendatavad avaldusega asendusliikme vabastamiseks. 3.
  5. Tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mis ei puuduta avalikku huvi. Osanike suutmatus omavahel kokku leppida ja osanike rahulolematus kohtu nimetatud juhatuse liikme tegevusega ei ole asjaoluks, millele riik peaks korduvalt andma õiguskaitset. Juhatuse asendusliikme nimetamine on ühekordne toiming, lähtudes vältimatust lühiajalise olukorrast. Kohtu hinnangul on mõistlik, et osanikud täidavad ÄS §-s 168 sätestatud kohustust. Määruskaebus
  6. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja võtta avaldajate avalduse menetlusse. 5.

§ 604

lg 5 kohaselt võib kohus

§ 602alusel määratud juhatuse asendusliikme vabastada.

Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et kohtu määratud isikut saavad tagasi kutsuda vaid osanikud. Osaühingu juhatuse asendusliikme ametist erakorraline vabastamine kohtu poolt on lubatav.

  1. Avaldajad ei ole avalduses kahju hüvitamist taotlenud.
  2. Õige on maakohtu seisukoht, et selline olukord ei tohiks kaua kesta, kuid juhatuse asendusliige ei ole saanud oma kohustuste täitmisega hakkama, mh ei ole suutnud osanikke lepitada ega ole korraldanud üldkoosolekut uute juhatuse liikmete valimiseks. Menetluse edasine käik
  3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2 2-21-14663 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada ning saata asi esimese astme kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 10. Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata

§ 371

lg 2 p 2 alusel, leides, et tegemist ei ole nõudega, millele riik peaks andma õiguskaitset. 11. Kohus võib

§ 371

lg 2 p 2 järgi jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 477

lg 1 järgi on hagita asjas esitatud avalduse menetlusse võtmisest võimalik keelduda samal alusel. 12. Riigikohus on selgitanud, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine on kohtu õigus, mitte kohustus (RKTKo 12.10.2016, 3-2-1-94-16, p 16) ning jättes hagi

§ 371

lg 2 p-de 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Seejuures võib kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10). 13.

§ 602

järgi määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse asendusliikme ning

§ 604

lg 5 järgi võib kohus määratud isiku ka omal algatusel vabastada ja uue isiku määrata. Seega on kohtul õigus

§ 602

alusel ametisse määratud isik vabastada nii isiku enda, muu huvitatud isiku taotlusel kui ka omal algatusel. Ametist vabastamine võib osutuda vajalikuks, kui pärast isiku määramist selgub, et isik ei vasta seaduse nõuetele, ei ole võimeline talle pandud kohustusi täitma või rikub talle pandud kohustusi, sh on tegevusetu (

III komm

(2018), § 604 lg 5, p. 3.6).
  1. Eelnevat arvestades ei saa nõustuda maakohtuga, et avaldus on õiguslikult perspektiivitu. Ebaõiged on maakohtu põhjendused, et juhatuse asendusliikme nimetamine on ühekordne toiming ja määratud isiku ametist vabastamise ja asendamise üle saavad otsustada üksnes äriühingu osanikud ning kohus ei saa anda hinnangut juhatuse asendusliikme tegevusele.
  2. Seega keeldus maakohus ebaõigesti avalduse menetlusse võtmisest. Vaidlustatud määrus tuleb tühistada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei saa otsustada avalduse menetlusse võtmist. Asi tuleb saata maakohtule tagasi avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
  3. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

17.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja (avaldaja) esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.