← Eesti

2-23-15076/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2023. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-15076 Tsiviilasi Tallinna ko

) § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume.

§ 28lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval Lk 2

(4)maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtumääruse alusel.

§ 28

lõikes 2 nimetatud kohtumääruse võib teha, ilma et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada (

§ 28lg 2¹).

Tulenevalt

§ 28

lg-st 3 peavad

§ 28

lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on.

§ 85

lg 1 ja 2 kohaselt on soovijatel õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni. Kohtutäitur määrab asjadega tutvumiseks kindlad ajad. Kui asjad on võlgniku valduses, on võlgnikul õigus nõuda, et tutvumine toimuks täitetoiminguteks ettenähtud aja piires. Kohtutäitur peab arvestama omaniku huve. Riigikohus on 13.05.2015. a määruses nr 3-2-1-35-15 p 12 selgitanud: „Riigikohus on leidnud, et

§ 28

lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda ka juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind (vt Riigikohtu 29. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 11). Samuti on Riigikohus leidnud, et

§ 28

lg 2 alusel võib kohus anda loa ka võlgniku ruumidest hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks (vt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10712, p 11). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde ja leiab, et loa võib kohtutäiturile anda ka selleks, et siseneda koos ostuhuvilistega võlgniku ruumidesse, kui sisenetakse võlgniku ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Selline tõlgendus on kolleegiumi hinnangul mh võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi ka müügihinna tõusu (ja sellega võla, sh ka viivise vähenemise).“ Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud ning võlgnik on täitemenetlusest teadlik. Võlgnik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu, et kohtutäitur saaks kinnisasja ostuhuvilistele tutvustada. Riigikohus on 29.12.
  3. a määruse nr 3-2-1-140-10 punktis 12 leidnud, et ruumidesse sisenemise aeg võib olla määratud ka teatava ajavahemiku täpsusega. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel on põhjendatud määrusega kohtutäituri poolt avalduses märgitud isikutele

§ 28lg 2 kohase loa andmine.

Täitedokumentide täitmiseks on kohtutäituril vajalik sundvõõrandatava vara ostuhuvilistele tutvustamiseks siseneda koos ostuhuvilistega võlgnikule kuuluvasse korterisse asukohaga Kiviaia tee 1/Kloostrimetsa tee 56a – 40, Tallinn. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tuleb anda luba kohtutäituril Kristiina Feinman’il ja kohtutäituri abil E E’ul koos ostuhuvilistega siseneda vähemalt kahel korral täiteasja nr 034/2023/3123 raames võlgnikule Trustus OÜ kuuluvale kinnisomandile (registriosa nr xxxx) asukohaga xxxx enampakkumisel sundvõõrandatava vara pildistamise ja ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil kohtutäituri poolt eelnevalt kindlaks määratud ja menetlusosalistele avaldatud aegadel 60 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lk 3

(4)TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Tulenevalt § 172 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 478 lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik Lk 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.