) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-23-8302 menetlus kooskõlas
Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ega pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Seega paluvad pooled kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad Pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. 3
lg-le 4 tuginedes on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse loobuda. Käesolev kompromissileping on koostatud poolte tahte kohaselt, hageja ja kostja poolt allkirjastatud ning edastatud Harju Maakohtule kinnitamiseks.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Eeltoodu alusel palub Y T tagastada ½ tasutud riigilõivude summas tema arveldusarvele nr xxx.“ Kohtu seisukoht 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg-d 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss
Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud
§-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Kohus peab võimalikuks kompromissi kinnitamist kirjalikus menetluses. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. 5. Poolte kokkuleppe alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda (
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 6.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on esitanud taotluse menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu
Riigilõivu tagastamise nõue ei ole
Vastavalt hageja taotlusele tuleb riigilõiv 210 eurot tagastada hageja arvelduskontole nr xxx. 7. Vastavalt poolte kokkuleppele ja tuginedes
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.