Obsah (9)

§ 47§ 49§ 17§ 18§ 45§ 46§ 44§ 54§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasja number 2-23-12850 Määruse tegemise aeg ja koht 13. novembril 2023, Narva kohtumaja Kohtuasi T I maksejõuetusavaldus Menetlustoiming P

§ 47lg 1, 2).

19. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustus2 2-23-12850 test, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

1. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
2. Edastada kohtulahend pärast jõustumist Tartu Maakohtu kinnistusosakonda pankroti väljakuulutamise märkuse pealekandmiseks T I nimele registreeritud korteriomandile registriosa nr XXX, katastritunnus XXX, asukohaga XXX. EDASIKAEBAMISE KORD Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja. ASJAOLUD T I (edaspidi avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetus-avalduse. Avalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi, mida on ca 14 000 eurot. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Avaldajal ei ole usaldusisiku kandidaadi osas vastuväiteid. Kohus võttis 26.09.
3. a määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo. Sama määrusega määras kohus aja usaldusisikule aruande kohtule esitamiseks. 29.10.2023 esitas usaldusisik kohtule aruande. Usaldusisiku aruanne Usaldusisiku toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist. I Vara Vara on kajastatud

§ 17lg 1 kohaselt koostatud aruandele lisatud vara nimekirjas.

Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et T I sai

1. aastal maksustatavat tulu M E OÜ-st, kus tema augusti sissetulek netos oli 383,68 eurot. Kuna T I on üks ülalpeetav (üks lastest on 19-aastane, kes ei õpi, mistõttu ei kuulu ta ülalpeetavate hulka), siis sissetuleku 383,68 eurot juures arestimisi teha ei saa. T I
2. a tuludeklaratsiooni esitanud ei ole. Kas selle aasta eest on enamkinnipeetud tulumaksu selgub, kui haldur esitab esitamata deklaratsioonid võimalikus pankrotimenetluses. 3 2-23-12850
3. a ja
4. a tuludeklaratsioonid lisas

§ 17lg 1 p 3 alusel vastusele Maksu- ja Tolliamet.

T I kuulub korteriomand asukohaga XXX, suurusega 114,30 m2, registriosa nr XXX . Kohtutäitur R P oli enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist alustanud korteri enampakkumisega müüki alghinnaga 11 000 eurot. Usaldusisikul puudub põhjus kahelda kohtutäituri määratud alghinna õigsuses, millest tulenevalt on ka usaldusisik arvestanud sellise maksumusega korteri väärtuse hindamisel oma lõppjäreldustes. T I on pensioni II samba pensionikonto nr XXX, millel on 1921.174 Swedbanki pensionifondi 1970-79 sündinutele osakut osaku puhasväärtusega 1.47544 eurot ja koguväärtusega seisuga 01.10.2023 2834,58 eurot. Usaldusisik suhtles AS P juristiga, kelle arvates pensionifondi osakud ei ole vara, mida saaks pankrotihaldur iseseisvalt arvata pankrotivara hulka. Küll aga saab võlgnik teha vastava avalduse koos pankrotihalduriga. Nähtuvalt Transpordiameti vastusest ei ole T I nimele või vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris käesoleval aja registreeritud. Tulenevalt eeltoodust on T I usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 11 077,66 eurot. II Kohustused Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on kajastatud

§ 17lg 1 p 2 kohaselt koostatud aruandele lisatud võlanimekirjas.

Tulenevalt eeltoodust on T I usaldusisikule teadaolevad kohustused vähemalt 16 932,47 eurot. III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused T I vara suhtes oli enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist aktiivsed neli täitemenetlust: • • kohtutäitur A K menetluses oli kaks O I OÜ nõuet kokku 6461,41 eurot; kohtutäitur R P menetluses oli kaks KÜ XX nõuet kokku 7179,12 eurot. Võttes aluseks Viru Maakohtu 26.09.2023.a. määruse esitas usaldusisik täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks. IV Majanduslik olukord Seisuga 29.10.2023 on T I usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 11077,66 euro väärtuses, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 16932,47 eurot, seega ületavad kohustused varasid 5854,81 euro võrra. 4 2-23-12850 T I sai 2023. aastal maksustatavat tulu M E OÜ-st, kus tema augusti sissetulek netos oli 383,68 eurot. Kuna T I on üks ülalpeetav (üks lastest on 19-aastane, kes ei õpi, mistõttu ei kuulu ta ülalpeetavate hulka), siis 383,68 eurose sissetuleku juures arestimisi teha ei saa. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on usaldusisik seisukohal, et T I on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Maksejõuetuse põhjus on mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda. Seega on esialgsetel andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. V Usaldusisiku seisukoht kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta Usaldusisik juhib T I tähelepanu asjaolule, et kui kohus kuulutab välja T I pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, siis peab T I kohustustest vabastamise menetluse kestel täitma

§ 47

sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. VI Muud menetluslikud küsimused

1. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 725 eurot, millest üks viiendik on 145 eurot. T I usaldusisik on arvestanud oma tasuks 130 eurot tunnis. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S . (rk XXX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub:
2. Kuulutada välja T I (ik XXX) pankrot.
3. Algatada T I kohustustest vabastamise menetlus.
4. Nimetada T I pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo (ik XXX ).
5. Kohustada T I kohtus vandega kinnitama andmeid vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev.
6. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht.
7. Välja mõista pankrotivarast OÜ-le S . (rk XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb, usaldusisiku tasu 1235 eurot, millele lisandub käibemaks 247 eurot, kokku 1482 eurot vastavalt lisatud tasu arvestuse aruandele.
8. Anda pankrotihaldurile usaldusisiku ülesannetes õigus esitada Maksu- ja Tolliametile T I tuludeklaratsioonid.
9. Edastada kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonda märkuse pankroti väljakuulutamise kohta pealekandmiseks T I nimele registreeritud kinnistule (korteriomandile) registriosa nr XXX , katastritunnus XXX, asukohaga XXX. Usaldusisiku töötasu arvestus 5 2-23-12850 Usaldusisik on oma ülesannete täitmiseks teostanud järgmised toimingud: • • • • • järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, Maksu- ja Tolliametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kotta, elektrimüügi firmadele, sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, B AS-le, T B AB-le, H B AS-le, S F OÜ-le, A L AS-le, AS-le I , H OÜ-le, M OÜ-le, A OÜ-le, A OÜ-le, K .ee OÜ-le, kohtutäituritele R P ja A K , KÜ XX (kokku 14 dokumenti), kokku 1,5 tundi; tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega, kokku 1,5 tundi; dokumentide analüüs, suhtlemine võlausaldajate esindajatega ja võlgnikuga, kokku 0,5 tundi; varanimekirja, võla nimekirja ja aruande koostamine 5,5 tundi; usaldusisiku toimiku komplekteerimine 0,5 tundi. Kokku 9,5 tundi arvestusega 130 eurot tunnis, seega on usaldusisiku tasu kokku 1235,00 eurot, millele lisandub käibemaks 247,00 eurot, kokku seega 1482,00 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankroti väljakuulutamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi

) § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 18

lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 45

lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku aruande kohaselt on seisuga 29.10.2023 T I usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 11 077,66 euro väärtuses, samas on teadaolevaid kohustusi vähemalt 16 932,47 eurot. Seega ületavad kohustused varasid 5854,81 euro võrra. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. 6 2-23-12850 Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga ja loeb tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti välja kuulutamata jätmiseks asjas ei ole. Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgniku pankrotihalduriks ning kinnitas, et on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni

§ 46lg 1 esimese lause kohaselt.

Kohus kuulutab välja võlgnik T I pankroti, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. PankrS § 40 lg 1 p 1 alusel tehakse pankroti väljakuulutamise kohta märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse. PankrS § 40 lg 2 alusel tehakse märge pankrotimääruse alusel. Määruse edastab registripidajale kohus. Kohus edastab määruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks võlgniku nimele registreeritud kinnistule. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 45

lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. 7 2-23-12850 Võlgnik taotles kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks

§ 45lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta.

Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

§ 46

lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel kohustustest vabastamise menetlus jätkub, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikul usaldusisiku kandidaadi osas vastuväiteid ei olnud. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

§ 46

lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus selgitab võlgnikule järgmist. − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1 ja 2).

− Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Menetluskulud

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutus8 2-23-12850 te hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 54

lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 54

lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot (725/5). Usaldusisik palub määrata tasuks 9,5 töötunni eest 1235 eurot arvestusega 130 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 247 eurot, kokku 1482 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu 130 eurot, millele lisandub käibemaks, mis jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri ja on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S . (rk XXX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ S on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu 1235 eurot, millele lisandub käibemaks 247 eurot, kokku 1482 eurot, tuleb mõista välja võlgnikult ning

§ 54

lg 9 alusel välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Edasikaebamise kord

§ 18

lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse.

§ 8

lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. 9 2-23-12850

§ 54

lg 11 kohaselt võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 10