← Eesti

1-23-6594/4

1-23-6594 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2023, Tallinn Kohtuasja number 1-23-6594 Kohtunik Julia Katskovškaja Kriminaalasi X taotlus määrata talle kriminaalmenetluses riigi õigusabi X (ik XXXXXXXXXXX; elukoht XXX) Õigusabi taotleja RESOLUTSIOON Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel, milleks on omakorda võimalik taotleda riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK
  2. Tallinna Ringkonnakohus registreeris
  3. novembril 2023 X taotluse, milles ta palub määrata endale kriminaalasjas riigi õigusabi. Taotluse kohaselt viiakse kriminaalmenetlust läbi selle kohta, et perioodil juuni-juuli 2023 toimusid XXX alevikus vähemalt 2-3 rünnakut X vastu C ja Y suguvõsa poolt. Taotluse kohaselt ei ole asjas määratud kaitsjal volitust tegeleda kriminaalasjadega. Ühelegi kriminaalmenetluse numbrile ei ole taotluses viidatud. Taotlusele on lisatud X majandusliku seisundi teatis.
  4. Tallinna Ringkonnakohus tegi samal päeval päringu Politsei- ja Piirivalveametile (PPAle), selgitamaks, kas X riigi õigusabi taotluses esitatud asjaoludel viiakse läbi kriminaalmenetlust või on nendel asjaoludel jäetud kriminaalmenetlus alustamata. PPA edastas Tallinna Ringkonnakohtule vastuse päringule
  5. novembril
  6. 1 1-23-6594 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  7. Ringkonnakohtunik jätab X riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
  8. Riigi õigusabi määramise esmaseks eelduseks on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 tähenduses taotleja maksejõuetus. Majandusliku seisundi teatises on X deklareerinud, et tal puudub töökoht ja ta elatub toimetulekutoetusest. Teatises on X nimetanud oma igakuised kulud, nende suuruse. Samuti maksab X iga kuu elatist. Arvestades esitatud andmeid, võib väita, et X tarvitab igakuised kulud ära ja teda on põhjust lugeda maksejõuetuks. Lisaks tuleb aga hinnata, kas ei esine RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid. X taotluse kohaselt soovib ta riigi õigusabi kriminaalmenetluses, mida viiakse läbi juunis-juulis 2023 tema suhtes C ja Y suguvõsa poolt toime pandud rünnakute uurimiseks. Kuna taotluses ei viidanud X ühelegi kriminaalmenetluse numbrile ega uurimisasutuse või prokuratuuri määrusele, ei olnud ringkonnakohtul võimalik taotluse pinnalt tuvastada kriminaalasja, milles X õigusabi soovib. Seetõttu tegi ringkonnakohus asjaolude selgitamiseks päringu PPA-le. PPA vastuskirja kohaselt on politsei menetlusinfosüsteemis registreeritud
  9. a 19 juhtumit, mis on seotud Xga. Valdavalt, s.o 8 juhtumit, on need registreeritud infojuhtumitena, s.o need ei kujuta endast süüteomenetlust. 3 juhtumi puhul on tegu väärteomenetlustega. Ainus kriminaalmenetlus, mis on seotud Xga, on kriminaalasi nr XXXXXXXXXXXX, milles alustati menetlust
  10. juulil 2023 ja mida viiakse läbi karistusseadustiku § 263 lg 1 p 1 tunnustel. Viidatud kriminaalasjas on kokku 5 juhtumit. X on nimetatud kriminaalmenetluses kahtlustatava staatuses ja talle on määratud selles riigi õigusabi korras kaitsja. Lisaks eeltoodule on Xga seotud 3 juhtumit, mil kriminaalmenetlus jäeti alustamata. Neist kahel juhul aga esitati kuriteokaebus X suhtes. Ühel juhul esitas X kuriteoteate, kuid selles esitatud asjaolud puudutavad
  11. novembril 2023 aset leidnud sündmust. Seega ei puuduta X kuriteoteade riigi õigusabi taotluses nimetatud sündmust. Kokkuvõttes ei ole ringkonnakohtule tuvastatav, et eksisteeriks ühtegi kriminaalmenetlust, millele X riigi õigusabi taotluses viitab ja milles tema ise oleks kannatanu staatuses. On tõenäoline, et kõnealust juhtumit uuritakse koos teiste kuriteosündmustega kriminaalmenetluses nr XXXXXXXXXXXX. Selles kriminaalasjas on Xle aga riigi õigusabi juba määratud. Ühtegi kriminaalasja, milles kohtutel oleks üleüldse võimalik määrata riigi õigusabi, ringkonnakohtule teadaolevalt ei eksisteeri. RÕS § 7 lg 1 p 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi juhul, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Ringkonnakohtule ongi tuvastatav, et X ei ole taotluses kirjeldatud kuriteosündmuse asjaoludel üheski kriminaalmenetluses kannatanuks. Seetõttu ei esine tal õigust, mille kaitsmiseks ta riigi õigusabi soovib. Seega tuleb RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel keelduda Xle riigi õigusabi andmisest.
  12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 2 jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.