Obsah (4)

§ 127§ 14§ 224§ 69

Väärteoasi nr 4-23-2872 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg 18. oktoober 2023. a kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-23-2872 Kohtunik Marek Vahing Väärteoa

§ 127kohaselt.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 16.08.2023. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,23,007603 karistati Andres Veskit liiklusseaduse (

) § 224 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. 1 Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane ja karistusseadustiku (KarS) § 27 ja § 30 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

§ 14

lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. Andres Veski on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist andnud kirjalikke ütluseid. Ütluste kohaselt Andres Veski kahetseb väga tehtud ja kuna puhkus isiklikku alkomeetrisse ning see näitas nulli, siis ta arvas, et võib juba autot juhtida. Eelmisel õhtul sai tarbitud 6 tk. õlut ning mille joomise lõpetas 03.00 ajal. Kohtuväline menetleja siinkohal märgib, et menetlusaluse isiku ütlused väärteoprotokollis väärteo toimepanemise kohta on väärteomenetluses tõendiks, sest nad sisaldavad faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd selle toimepanemises, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid (vt analoogia korras RKKKo 3-1-1-100-03, p 8). Tõendusliku alkomeetri väljatrükk tõendab, et tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr ARMD-0146 tuvastati Andres Veski väljahingatavas õhus etanooli 0,26 mg/l (0,31 +/-0,5 mg/l). Samuti nähtub joobe tuvastamisega seonduvalt õiguste lehelt, et menetlusalusele isikule Andres Veskile selgitati ka alkoholijoobe tuvastamisega seonduvaid õigusi ja kohustusi, mis on Andres Veski poolt allkirjastatud. PPA Lõuna prefektuuri teatise kohaselt viis mõõtmise läbi patrullpolitseinik Xxx xxxxxxxxxxxx kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse ning mõõtmist teostati taatlustunnistuse nr TTRC-23/00054 kohaselt taadeldud tõendusliku alkomeetriga. Eeltoodut kokku võttes on kohtuvälise menetleja hinnangul tuvastamist leidnud, et Andres Veski juhtis 21.07.2023 kella 13.20 ajal Tartu maakonnas Kärevere-Kärkna mnt 10 km/l mootorsõidukit, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,26 mg/l. Seega on täidetud

§ 224lg 2 objektiivne koosseis. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

§ 69

lg 3 mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem 0,26 mg/l.

§ 224

lg 2 mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Lisaks võib

§ 224

lg 3 p 2 järgi lisakaristusena ära võtta sõiduki juhtimisõiguse kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Andres Veski juhtis 21.07.2023 kella 13:20 ajal Tartumaal Kärevere-Kärkna mnt 10 km/l mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx xx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,26 mg/l. Kohtuväline menetleja hinnangul on menetlusaluse isiku süü tõendatud, jäädes

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo mõõtevahemik on alates 0,25 mg/l kuni 0,74 mg/l. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse 2 isiku varasema käitumisega. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul kehtiv karistus 25.02.2022

§ 224

lg 2 (karistus täidetud 27.09.2022), mille eest määrati sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks. Eelneva juhtumi põhjal võib järeldada, et isik ei ole suutnud järeldusi teha ja on näha, et eelnev karistus ei ole isikule soovitud mõju avaldanud. Kohtuväline menetleja leiab, et põhikaristusena tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist neljaks kuuks ning kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi kohaldamine ei ole Andres Veski tegu silmas pidades piisavalt tulemuslik. Kohtuväline menetleja märgib, et juhtimisõiguse puhul ei ole tegemist isiku n.ö sünnipärase kaasa antud võõrandamatu õigusega, vaid tegemist on teatava õigusliku privileegiga, mida isikul on võimalik endale taotleda ning teatud tingimuste järgides ka saada. Samuti on võimalik seda teatud tingimuste esinemisel karistuse eesmärkide täideviimiseks ära võtta. Juhtimisõiguse äravõtmine on eelkõige suunatud nii menetlusaluse isiku enda kui ka teiste liiklejate ohutuse tagamisele, omades sealjuures ka eripreventiivset eesmärki. Eripreventiivne eesmärk tähendab (lihtsustatult) hoida ära uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist sama isiku poolt. Seega on juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine suunatud isiku mõjutamisele ja kaudselt ka isiku hoiakute ja suhtumise muutmisse liikluskultuuri terviku suhtes. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juhtimisõiguse äravõtmine on aktuaalne ning asjakohane. Riigikohus on toetunud positiivsele üldpreventsioonile kui õiguse adressaadile andvale signaalile, olukorras kus aastast aastasse hukkub näiteks purjus juhtide süül kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, siis on vajalik riigipoolne reaktsioon mootorsõiduki joobes juhtimise rangest karistamisest (RK 3-1-1-26-03). Kohtuvälise menetleja arvates on Andres Veski poolt toime pandud tegu oma raskusastmelt kõrgeimal kohal, mistõttu karistuse selle teo eest on vähemtähtsatest rikkumistest rangem. Kohtuvälise menetleja hinnangul on joobes juhtimiste osas olemas ka suur avalik menetlushuvi, kuna tegemist on massirikkumistega, mille tagajärjel on hiljuti ka mitmed kõrvalised isikud kas tõsiselt viga või surma saanud. Samuti ei ole menetlusaluse isiku süü niivõrd väike, sest ta on ka varasemalt samaliigilise rikkumise toime pannud. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise.

1. aastal oli inimvigastustega liiklusõnnetuste hulk viimaste aastate suurim – politseis registreeriti 1697 kannatanuga liiklusõnnetust, nendes sai vigastada 1920 ning hukkus 50 inimest. Möödunud aastal tegi politsei 890 000 joobekontrolli. Liiklusest kõrvaldati 6552 alkoholi tarvitanud juhti, mida on 550 võrra rohkem kui üleeelmisel aastal. Iga alkoholi tarvitanud juht on liikluses suureks ohuks, sest paraku toovad joobes juhid endaga kaasa õnnetusi, vigastusi ja surma. Seda kinnitavad ka numbrid – alkoholi- või narkojoobes juhtide süül sai liikluses vigastada 143 ja hukkus seitse inimest.
2. aastal hukkus joobes juhtide süül kaks korda rohkem inimesi. Vaatamata sellele, et enamik Eesti autojuhte suudab liikluses käituda ohutult, siis on jätkuvalt probleemiks need, kes ei suuda hoiduda kihutamisest, ohtlikest manöövritest ja alkoholijoobes rooli istumisest. Lisaks ei pea need inimesed ise end ohtlikuks ja sageli ei peata neid ka karistused. Kuigi kohtuvälisele menetlejale on inimlikult mõistetav, et juhtimisõiguse äravõtmine võib menetlusaluse isiku igapäevast elukorraldust raskendada, siis karistus peabki olema süüdlasele koormav, et täita karistuse eripreventiivset eesmärki. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus ongi temale kui rikkujale koormav. 3
3. Andres Veski esitas 05.09.
4. a Tartu Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 16.08.
5. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2780,23,
6. Kaebuse kohaselt juhtis Andres Veski mootorsõidukit, olles eelnevalt kontrollinud kodus joobeseisundit isikliku alkomeetriga, mille näit oli negatiivne. Sellest olenemata peeti ta politsei poolt kinni ja tõendusliku alkomeetriga tuvastati tema joobeseisund. Kaebaja ei ole nõus juhtimisõigusest ilma jääma 4 kuuks. Kaebaja selgitab, et mootorsõiduki juhtimisõigus on tema jaoks oluline 6 lapse kooli ja lasteaeda sõidutamiseks. Sellest tulenevalt palub kaebaja karistust leevendada ning asendada kohtuvälise menetleja määratud karistus rahatrahvi või üldkasuliku tööga. 05.10.
7. a teavitas Andres Veski kohut, et ta töötab käesoleval hetkel Soomes ja vajab juhtimisõigust ööbimiskohast tööle ja töölt ööbimiskohta liikumiseks. Samuti selgitas Andres Veski, et töö on tema jaoks oluline, sest sellest sõltub tema laste heaolu.
8. Kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt välja väärteotoimiku.
9. Tartu Maakohtu 25.09.
10. a määrusega võeti Andres Veski kaebus menetlusse ning kaebuse koopia edastati kohtuvälisele menetlejale. Menetlusalusel isikul paluti võtta seisukoht asja arutamise osas kirjalikus menetluses ning küsimuses, kas menetlusalune isik soovib kaitsja osavõttu.
11. Andres Veski teavitas kohut 05.10.
12. a, et soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses ja ei soovi kaitsja osavõttu asja arutamisest.
13. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur esitas seisukoha 14.09.
14. a, milles ei nõustu kaebusega ning palub väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 1 alusel jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Seejuures on kohtuväline menetleja selgitanud, et peab võimalikuks asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja, olles analüüsinud menetluse raames kogutud materjale ning vaadanud läbi menetlusaluse isiku kaebuse käesolevas väärteoasjas nr 2780,23,007603, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule koostatud väärteoasja otsuse automaatseks tühistamiseks või muutmiseks puuduvad alused. Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu, mistõttu mõjutab tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süü suurust. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Kohtuväline menetleja oli käesolevat karistust määrates olukorras, kus tuli langetada proportsionaalne valik menetlusaluse isiku liikumisvabaduste piiramise, liiklusohutuse säilimise ja karistuse soovitud mõju vahel. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Kohtuvälise menetleja hinnangul samalaadsete süütegude toimepanemine ka varasemalt mitmel korral ilmestab menetlusaluse isiku suhtumist lugupidamatult Eestis kehtiva õiguskorra vastu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks, eriti situatsioonis, kus isik on toime pannud erinevatel varasematel aastatel samalaadseid

§ 224lg 2 järgi süütegusid.

Viimati 20.05.2022 Tartumaal, kui isiku suhtes

§ 224

lg 2 järgi määrati 4 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas (kohtuotsus 4-22-864) sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Samuti on menetlusalusel isikul karistusregistri väljavõtte kohaselt viis kehtivat väärteokaristust, millest nelja otsusega on määratud rahatrahvid, mis on ka tasumata. Kohtuväline menetleja soovib ka infona välja tuua asjaolu, et menetlusaluse isiku varasem käitumine on muljetavaldav erinevate liiklusrikkumiste poolest (karistusregistri väljavõte). Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohtuväline menetleja määras menetlusalusele isikule põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise neljaks kuuks keskmisest (6 kuud) madalamas määras. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi kohaldamine ei ole Andres Veski tegu silmas pidades piisavalt tulemuslik (maksmata rahatrahvid), kuna iseloomustava materjalina on näha tema varasemalt toime pandud samalaadsed rikkumised – joobes juhtimine. Kohtuväline menetleja märgib, et juhtimisõiguse puhul ei ole tegemist isiku n-ö sünnipärase kaasa antud võõrandamatu õigusega, vaid tegemist on teatava õigusliku privileegiga, mida isikul on võimalik endale taotleda ning teatud tingimuste järgides ka saada. Samuti on võimalik seda teatud tingimuste esinemisel karistuse eesmärkide täideviimiseks ära võtta. Juhtimisõiguse äravõtmine on eelkõige suunatud nii menetlusaluse isiku enda kui ka teiste liiklejate ohutuse tagamisele, omades sealjuures ka eripreventiivset eesmärki. Eripreventiivne eesmärk tähendab (lihtsustatult) hoida ära uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist sama isiku poolt. Seega on juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine suunatud isiku mõjutamisele ja kaudselt ka isiku hoiakute ja suhtumise muutmisse liikluskultuuri terviku suhtes. Kuigi kohtuvälisele menetlejale on inimlikult mõistetav, et juhtimisõiguse äravõtmine võib menetlusaluse isiku igapäevast elukorraldust raskendada, siis karistus peabki olema süüdlasele koormav, et täita karistuse eripreventiivset eesmärki. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus ongi temale kui rikkujale koormav. Kohtuväline menetleja on mõistnud Andres Veskile rikkumise eest kohase ja õiguspärase karistuse. Kohtuväline menetleja ei ole Andres Veski kaebuses toodud aspektile (pereelu, 6 aastase lapse kooli ja lasteaia sõitudeks) puhul tegemist karistust kergendavate asjaoludega KarS § 57 lg 2 mõttes. KOHTU SEISUKOHT

1. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
2. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale Poltsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 5
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
4. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti 16.08.
5. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,23,007603 tuleb jätta muutmata ja kaebaja kaebus rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
6. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse Andres Veskile ette, et tema juhtis 21.07.
7. a kella 13.20 ajal mootorsõidukit ning tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,25 mg/l.
8. Andres Veski ei vaidle kaebuses väärteo toimepanemisele vastu. Menetlusalune isik selgitab, et kontrollis eelnevalt mootorsõidukit juhtima asudes oma joovet isikliku alkomeetriga, mille tulemus oli negatiivne.
9. Andres Veski joobeseisund on väärteotoimiku materjalidega tõendatud.
10. Väärtegu on tõendatud järgmiste tõenditega: − 21.07.
11. a koostatud väärteoprotokoll, milles on kajastatud muu hulgas tõendusliku alkomeetri väljatrükk, mis tõendab, et tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr ARMD-0146 tuvastati Andres Veski väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,26 mg/l (0,31 mg/l +/- 0,5 mg/l); − 21.07.
12. a koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, millest nähtuvad Andres Veski ütlused, et ta tarvitas eelmisel õhtul alkoholi – ligikaudu 6 õllet. Alkoholi tarvitamise lõpetas Andres Veski enda selgituste kohaselt kella 03.00 ajal; − 21.07.
13. a koostatud tunnistaja xxxxxxxx ülekuulamise protokoll, mille kohaselt peatas ta koos patrullpolitseinik xxxxxxxxxxxxa teenistuses olles 21.07.
14. a kella 13.00 ajal mootorsõiduki Volkswagen Passat reg. märgiga xxx xx joobeseisundi kontrolliks. Indikaatorvahendi esmane näit oli 0,37 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus.
15. Eelpool toodud tõendeid kogumeid hinnates on kohtu hinnangul võimalik asuda seisukohale, et Andres Veski juhtis 21.07.
16. a mootorsõidukit joobeseisundis.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi või maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 2 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– 0,74 milligrammi. Tõendusliku alkomeetri väljatrükiga on tõendatud Andres Veski väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,26 mg/l. Seega on menetlusalune isik rikkunud

§ 69

lg-st 3 tulenevat keeldu ning täidetud on ka

§ 224

lg 2 objektiivne koosseis, kuivõrd tõendatud on, et Andres Veski juhtis mootorsõidukit olukorras, kus ta väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,26 mg/l.

1. Lisaks objektiivsele koosseisule peab olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivne koosseis, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 järgi on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 18 lg 1 järgi on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. Kohus on seisukohal, et Andres Veski pani väärteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 tähenduses, st ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Andres Veski kontrollis enne mootorsõidukit juhtima asudes oma joovet isikliku alkomeetriga, mis joobeseisundit ei 6 tuvastanud. Seega Andres Veski ei teadnud süüteokoosseisule vastavast asjaolust, kuid olles kohusetundlik, oleks ta pidanud ette nägema, et asudes mootorsõidukit juhtima kella 13.00 ajal, võib ta endiselt olla joobeseisundis, kui ta lõpetas alkoholi tarvitamise kella 03.00 ajal.
2. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja süüteo õigesti kvalifitseerinud.
3. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 19.

§ 224

lg 2 järgi karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 224

lg 3 p 2 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada

§-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Seega loetleb

§ 224

lg 2 kolm karistusliiki, millest kohtuväline menetleja on otsustanud määrata menetlusalusele isikule karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise neljaks kuuks.

1. Andres Veski palub kohtuvälise menetleja määratud karistuse leevendamist, asendades juhtimisõiguse äravõtmise neljaks kuuks rahatrahvi või üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik selgitab kaebuses, et sõiduki juhtimisõigus on tema jaoks oluline tema 6 lapse kooli ja lasteaeda sõidutamiseks, samuti ööbimis- ja töökoha vahel liiklemiseks Soomes. Andres Veski selgituste kohaselt sõltub tema töölkäimisest laste heaolu.
2. Andres Veski karistusregistri väljavõttest selgub, et teda on karistatud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 25.02.
3. a otsusega väärteoasjas nr 2780,22,000878

§ 224

lg 2 alusel, mille kohaselt karistati teda juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule, milles palus kohtuvälise menetleja tehtud otsuse tühistada määratud karistuse osas. Tartu Maakohus jättis 20.05.

1. a määrusega (väärteoasi nr 4-22-864) kaebaja kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.
2. Lisaks eeltoodule selgub karistusregistri väljavõttest, et Andres Veskil on täiendavalt neli kehtivat väärteokaristust, mille eest on talle karistuseks määratud rahatrahvid. Karistusregistri väljavõtte kohaselt puuduvad andmed eelnimetatud karistuste täitmise kohta. 23.

§ 224

lg 2 ja lg 3 p 2 koostoimes saab määrata isikule karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Seega on antud karisutsliigi puhul keskmine karistus ligikaudu 7 kuud juhtimisõiguse äravõtmist. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, Andres Veski süü suurust, õiguskorra kaitsmise huve ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul põhjendatud kohtuvälise menetleja määratud karistus juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks

§ 224lg 2 alusel, s.o karistus karistuse keskmisest määrast madalamas ulatuses.

Andres Veskit on varasemalt karistatud

§ 224

lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, lisaks on talle nelja erineva väärteo otsusega määratud rahatrahvid, mis on seniajani tasumata. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kergemaliigilise karistuse – nt rahatrahvi või üldkasuliku töö – mõistmine ei ole põhjendatud olukorras, kus varasem raskemaliigiline karistus, s.o juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks, ei ole oma eesmärki täitnud, kuivõrd Andres Veski on taaskord pannud toime

§ 224lg 2 koosseisule vastava väärteo.

Sarnaselt ei teeni kohtu hinnangul karistuse eesmärki ka menetlusalusele isikule rahatrahvi mõistmine olukorras, kus tal on nelja varasema väärteo otsusega määratud rahatrahvid seniajani tasumata. 7

1. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et juhtimisõigus ei ole põhiõigus. Nii on ka Riigikohus selgitanud, et õigus vabale eneseteostusele, seega ka isiku võimalus autot juhtida, on lähtuvalt põhiseaduse § 19 lõikest 2 piiratud isiku kohustusega austada ja arvestada teiste isikute õiguste ja vabadustega ning järgida seadust (RKÜKo 27.06.
2. a otsus nr 3-41-2-05, p 72). Eeltoodust tulenevalt võib Andres Veski jaoks olla juhtimisõiguse olemasolu vajalik selleks, et teenida sissetulekut ja pidada ülal ülalpeetavaid. Selleks, et karistus oleks eesmärgipärane, välistada Andres Veski poolt sarnaste süütegude toimepanemist tulevikus ning suunata teda õiguskuulekale teele, on vajalik karistada teda kohase karistusega, s.o juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks. 25.

§ 127

kohaselt kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

1. Lähtudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus menetlusaluse isiku Andres Veski kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 16.08.
2. a üldmenetluse otsuse 2780,23,007603 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 8