2-23-9619/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Gea Lepik ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 08.12.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-9619 Tsiviilasi X hagi Eestihoius HLÜ vastu 3353,79 euro nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31.08.2023 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Erki Casar Kostja Eestihoius HLÜ (registrikood 12541563) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

2. Tühistada Harju Maakohtu 31.08.2023 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Rahuldada X määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5). Asjaolud
3. X (hageja) esitas 05.07.2023 Harju Maakohtule hagi Eestihoius HLÜ (kostja) vastu 3353,79 euro väljamõistmiseks (täiendatud hagi esitatud 29.08.2023). Hagi kohaselt sõlmisid 21.09.2012 Y (laenusaaja) ja AB Kreditex AS (endise nimega Credit PRO AS, laenuandja) laenulepingu nr 20921-1, mille alusel laenas laenusaaja laenuandjalt 50 000 eurot. Hagejale kuuluvatele kinnisasjadele asukohaga XXX ning YYY seati 25.09.2012 1 hüpoteegid 100 000 euro ulatuses laenuandja nõuete tagamiseks. 04.06.2014 sõlmisid samad pooled kokkuleppe laenupuhkuse kohta. 01.08.2016 edastas laenuandja laenusaajale teate, et viimasel on tasumata 5587 eurot ning ähvardas lepingu erakorralise lõpetamisega. 19.08.2016 teatas laenuandja, et laenusaaja võlgneb talle 11 340,21 eurot, alustatakse täitemenetlust ja realiseeritakse laenulepingu tagatiseks olev kinnisasi, mis on hageja kodu. Laenusaaja teatas, et tal ei ole sellist summat kusagilt võtta. Seepeale soovitas laenuandja pöörduda kostja poole, kes on nõus selle raha laenama. Laenusaaja sõlmis hageja kodu võõrandamise vältimiseks kostjaga laenulepingu 11 750 euro laenamiseks ja kandis kostja taotlusel sellest summast 11 340,21 eurot otse laenuandja kontole. Kostja rikkus laenusaajale laenu andes vastutustundliku laenamise kohustust. Kostja teadis või pidi teadma, mis eesmärgil laenu võetakse. Kostja teadis, et laenusaajal oli juba enne laenu võtmist raskusi varasemate laenude tagasimaksmisega. Hageja ja laenusaaja on kostjaga sõlmitud laenulepingu alusel maksnud kostjale tagasi hagi esitamise seisuga 14 694 eurot. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitist 3353,79 eurot (14 69411 340,21), sest kui kostja ei oleks laenusaajale laenu andnud, siis ei oleks hageja pidanud tasuma kostjale summat, mis ületab põhilaenu. Alternatiivselt on kostja saanud selle summa alusetult, sest hagejal ei olnud kohustus tasuda intressi lepingus märgitud määras. Maakohtu määrus
4. Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest õigusliku perspektiivi puudumise tõttu ning jättis menetluskulud hageja kanda. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 205 lg 2 esimese lause järgi on hageja isik, kes on esitanud hagi. Hageja isik määratakse formaalselt – hageja on isik, kes esitas kohtule enda nimel hagiavalduse. Kui hagi on esitanud vale isik, tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda või jätta see läbi vaatamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele saab tugineda ja sellel alusel nõudeid esitada üksnes laenuvõtja. Kuna hagiavalduses esitatud asjaoludel ei olnud hageja laenuvõtjaks, ei saa ta sellele tugineda ega kostja vastu nõudeid esitada. Seega tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda. Keeldumise peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub perspektiiv. Määruskaebus
5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on kostja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Antud juhul on tekitatud kahju hagejale, sest tema tasus laenumaksed laenusaaja eest. Kuna hagejale kuuluvale kinnisasjale on seatud kostja kasuks hüpoteek, on hagejal põhjendatud huvi ja alus hagi esitamiseks. 2 Menetluse edasine käik
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
8. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10).
9. Hagis ja määruskaebuses toodud asjaolude kohaselt sõlmisid Y ja kostja 19.08.2016 laenulepingu, millest tulenevate kohustuste tagamiseks seati hagejale kuuluvatele kinnistutele hüpoteek kostja kasuks. Hageja on seisukohal, et kostja rikkus laenulepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna ei kontrollinud laenusaaja majanduslikku olukorda.
10. Hagi asjaolude põhjal ei saa asuda kindlale seisukohale, et hageja nõuet ei oleks võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Maakohus leidis ekslikult, et hageja ei saa tugineda VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele. Kuigi hageja ei ole laenusaaja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu pooleks, on tal õigus oma nõude esitamisel tugineda sellele, et kostja rikkus laenusaajale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille tõttu ta saaks laenusaajalt nõuda üksnes seadusjärgset intressi (VÕS § 4034 lg 7 alusel). Hagejal ei olnud kostja ees laenulepingust tulenevat kohustust, kuid ta tasus enda sõnul kostjale makseid, et vältida oma kodu müüki. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kui hageja tahteks maksete tegemisel oli teha sooritust enda eest ning jätta endale tagasinõudeõigus alusetult tasutud summade osas, saaks ta kostja vastu esitada nõude VÕS § 1028 alusel. Kui hageja nõude puhul ei ole tegemist alusetult saadu välja nõudmise nõudega, võib tegemist olla ka VÕS § 14 lg-st 2 tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Nimetatud sätte kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, millest teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Seega juhul, kui kostja on rikkunud hageja suhtes tagatislepingu sõlmimisel kohustust teavitada teda lepingueelsete läbirääkimiste käigus asjaoludest, mis seavad eelduslikult laenusaaja (põhivõlgnik) majandusliku suutlikkuse laenu iga kuu tagasi maksta kahtluse alla (tegemist on teabega, mille vastu on tagatise andjal lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi), võib 3 hagejal kui tagatise andjal tekkida kostja kui hüpoteegipidaja vastu kahju hüvitamise nõue (vt RKTKo 19.12.2018, 2-13-31650, p 10).
11. Seega keeldus maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
12. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 4