Obsah (4)

§ 139§ 204§ 1762§ 140

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. oktoobril 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-2963 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaala

§ 139lg 1 alusel 1080 krooni suuruse rahatrahviga; 2.

Järva Maakohtu 29. novembri 2000.

§ 204

lg 3 alusel 6-kuulise vabadusekaotusega tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; 3. Järva Maakohtu 22. novembri 2001.

§ 1762alusel 20-päevase arestiga; 4.

Tartu Maakohtu 06. novembri 2002.

§ 140

lg 2 p 1, 2, 3, 31, 4 alusel 1aastase vangistusega, mida suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust, mille kandmiselt ta Harju Maakohtu

1. mai
2. a määrusega tingimisi ennetähtaegselt vabastati;
3. Tartu maakohtu
4. aprilli
5. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 alusel 5-kuulise vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga;
6. Pärnu Maakohtu
7. aprilli
8. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel 1-aastase vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 1024 tunni üldkasuliku tööga, millest arvati maha eelvangistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 680 tundi üldkasulikku tööd tegemise tähtajaga 2 aastat;
9. Pärnu Maakohtu
10. detsembri
11. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel rahalise karistusega 400 päevamäära, millest arvati maha eelvangistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti rahaline karistus 394 päevamäära. Z.U on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Z.U uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 26% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 26%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul olemas toetavad lähedased ja kindel elukoht, kus on täidetud ka elektroonilise valve seadmee paigaldamiseks vajalikud tingimused ning olemas nõusolekud. Kohtumenetluse poolte seisukohad Z.U kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda ning on teadlik sellega kaasnevatest nõuetest ja kohustustest. Süüdimõistetu lubas, et enam kuritegusid toime ei pane ja vanglasse ei satu. Vabanedes asuks ta tööle ja hakkaks oma hagisid maksma. Prokurör X poolt kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Z.U tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 2 Käesolevaks ajaks on Z.U ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Z.U puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja toetavate lähisuhete olemasolu. Samuti vastab tema vabastamisjärgne elukoht elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning olemas on seadusest tulenevalt vajalikud nõusolekud. Vangistusest puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on osalenud ka majandustöödel. Samas aga leiab kohus, et hoolimata eeltoodud positiivsetest asjaoludest ei ole süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine seadusest tuleneval esimesel võimalusel elektroonilise valve kohaldamisega põhjendatud. Z.U on korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud isik. Reaalset vangistust kannab ta juba kolmandat korda ning samuti on tema suhtes mõistetud vangistust jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, seda on asendatud üldkasuliku tööga ja ühel korral on ta vangistuse kandmiselt ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Lisaks on teda karistatud rahalise karistusega. Kuna sellest hoolimata on süüdimõistetu pidevalt oma õigusvastast tegevust jätkanud, siis on ilmne, et varasemad karistused, sealhulgas reaalne vangistuse kandmine ja tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud. Kuna materjalidest nähtuvalt ei ole süüdimõistetu käesoleva vangistuse jooksul oma kuriteoriskidega arvestataval määral tegelenud ning vangla iseloomustusest nähtuvalt on tema arutlus- ja probleemilahendusoskused jätkuvalt mõneti puudulikud, siis on kohtul alust kahelda, et vajalikku mõju oleks süüdimõistetule avaldanud ka käesolev, ta oleks motiveeritud vabanedes oma eluviisi muutma ning tema kuriteoriskid oleksid piisaval määral maandatud. Materjalide põhjal tuleb järeldada, et peamiselt on süüdimõistetu pannud kuritegusid toime materiaalse kasu teenimise soovist. Samuti on ta teiste isikute poolt negatiivselt mõjutatav. Kuigi vanglale on süüdimõistetu avaldanud, et tal on vabanedes olemas kindel töökoht, siis mingisugust garantiikirja ega muud tõendavat dokumenti kohtule töökoha kohta esitatud ei ole. Samuti ei maininud töökoha olemasolu süüdimõistetu kohtuistungil. Seega ei saa kohus süüdimõistetul kindla töökoha olemasoluga ka arvestada ning tema võimalikku majanduslikku olukorda tuleb vabanemisel arvestada olulise riskitegurina õigusvastase käitumisega jätkamiseks. Nimetatud riski suurendab veelgi see, et süüdimõistetu suhtes on täitmisel suhteliselt suured nõudmised ning isegi kui ta töökoha leiab, siis võib nimetatud nõuete rahuldamise kõrvalt jääv sissetulek olla ebapiisav, et maandada tema soovi uute kuritegude sooritamiseks majanduslikest eesmärkidest tulenevalt. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Z.U katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täita. Samuti ei ole kindlust, et vabastamist toetaksid täielikult tema vabastamisjärgsed elutingimused, eelkõige majanduslikust aspektist lähtuvalt. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute 3 suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et Z.U puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades temale korduvalt antud võimalusi seadusekuulekalt käitumiseks ja enese positiivseks tõestamiseks, kuid sellest hoolimata tema õigusvastase käitumise pidevat jätkumist. Peet Teidearu Kohtunik 4