Obsah (21)

§ 89§ 109§ 1§ 31§ 86§ 90§ 88§ 33§ 35§ 36§ 37§ 42§ 44§ 43§ 85§ 87§ 102§ 23§ 146§ 150§ 11

Tsiviilasi nr 2-23-10645 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 22.11.2023, Jõgeva kohtumaja Tsivii

§ 89lg 1 p 3).

Menetluskulude jaotus

1. Määrata kindlaks Maaelu Edendamise Sihtasutuse menetluskulud summas 1620 eurot.
2. Punktis 1 nimetatud menetluskulud tasuda Maaelu Edendamise Sihtasutusele pankrotivarast vastavalt

§-le

2. Määrata Akritom OÜ pankrotimenetluses ajutise halduri tasuks 1200 eurot (sh km).
3. Ajutise halduri tasu maksta välja Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt 10.08.2023 tasutud deposiidist Advokaadibüroo Tammer ja Tammer OÜ-le (konto nr EE772200221074511252 AS-is Swedbank). Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kindlaksmääramise peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Menetluse käik ja asjaolud Maaelu Edendamise Sihtasutus esitas 26.07.2023 kohtule avalduse Akritom OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt andis avaldaja võlgnikule laenulepingute nr 36COV20 ja 37COV20 alusel laenu kokku 200 000 eurot. Kuna võlgnik ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi, ütles avaldaja lepingud üles 11.11.
4. 03.03.2022 edastas avaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse ning andis võlgnevuse tasumiseks tähtaja 31.03.
5. Võlgnik ei tasunud võlgnevust. 05.05.2023 saatis avaldaja korduva pankrotihoiatuse ning kohustas võlgnikku tasuma võlgnevuse hiljemalt 31.05.
6. Võlgnik sai mõlemad pankrotihoiatused kätte, kuid ei tasunud võlgnevust. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgnevus 202 859,44 eurot, millest laenu põhiosa on 199 900 eurot, intress 2329,80 eurot, viivis 629,64 eurot. Võlgnik ei täitnud enda kohustusi 30 päeva jooksul kohustuste sissenõutavaks muutumisest ega ka 10 päeva jooksul pankrotihoiatuse kättesaamisest. Avaldaja märkis, et võlgnikul on esitamata 2021.a majandusaasta aruanne ning tal on Maksu- ja Tolliamet ees võlgnevus summas 16 400,58 eurot. Avaldaja hinnangul puudub võlgnikul vara enda kohustuste täitmiseks. Avaldaja hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning palus välja kuulutada võlgniku pankrot. 01.08.2023.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning kohustas avaldajat tasuma kohtu deposiiti 1200 eurot ajutise halduri tasu ja kulude katteks. Avaldaja maksis deposiidi 10.08.
7. Võlgniku vastuväide pankrotiavaldusele 10.08.2023.a määrusega edastas kohus võlgnikule avalduse koos lisadega ning andis vastuväite esitamiseks tähtaja. Võlgnik ei esitanud talle määratud tähtajaks kirjalikku seisukohta. Kohus nimetas 17.10.2023.a määrusega ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande. Ajutise halduri aruanne Ajutise pankrotihalduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud. Ajutine haldur saatis võlgnikule kolm korda (23.10.2023, 28.10.2023, 03.11.2023) järelepärimise ning palus esitada andmed ja dokumendid võlgniku majandustegevuse ja seisundi kohta. Kahel esimesel korral ei vastanud võlgnik ajutise halduri päringule ja kolmandal korral kirjutas vastu vaid, et on kirja kätte saanud. Ajutise halduri hinnangul näitab võlgniku juhatuse liikme käitumine seda, et ta pole täitnud enda kohustust korraldada nõuetekohaselt võlgniku raamatupidamist. Ajutisele haldurile teadaoleva info põhjal on võlgnik asutatud sissemakset tegemata. Võlgniku asutaja ja juhatuse liige on olnud ja on Kxxxxxxxxx-Txxxxx Axxxx. Deklaratsioone on esitanud nii tema kui ka Mxxxxx Axxxx. MTA kustutas võlgniku käibemaksukohustuslaste registrist, sest võlgnik ei esitanud teavet ega dokumente, mis tõendaksid, et võlgnik tegeleks Eestis ettevõtlusega. Seega puudub alus arvata, et võlgnik tegeleb Eestis ettevõtlusega. Võlgniku juhatuse liige on rikkunud majandusaastaaruande esitamise kohustust (esitatud ainult 2020.a kohta). Võlgniku juhatuse liige on seotud ka äriühinguga OÜ Vxxxxxx (maksuvõlg 1693,94 eurot alates 20.07.2020), kus ta on samuti juhatuse liikmeks, ainuosanik on Vxxxxx Txxx. Lisaks on võlgniku juhatuse liikmel perekondlik side Vxxxx OÜ-ga, mis kuulub võlgniku juhatuse liikme emale MxxxxxxAxxxxxxx. Vxxxx OÜ suhtes on võlausaldaja avalduse alusel käimas menetlus pankroti väljakuulutamiseks. Vara Ajutise halduri poolt kogutud andmete alusel võib Axritom OÜ ainukeseks võimalikuks varaks olla traktor (reg. märkxxxxxxx). Eelduslikult on traktori turuväärtus 70 000 eurot. Traktoril puudub tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. Kasutajateks on registreeritud Vxxxxx Txxx ja Mxxxxx Axxxx, kes kumbki pole võlgniku töötaja. Traktorile on seatud registerpant avaldaja kasuks ja 5 käsutamise keelumärget kohtutäiturite poole. Kommertspandiregistrisse on 12.06.2020 kantud kommertspant summas 100 000 eurot avaldaja kasuks. Kohustused Kokku on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 287 405,84 eurot. Täitemenetluse registri teate kohaselt seisuga 18.10.2023 on võlgniku kohta menetluses 11 täitetoimikut. Ajutine haldur esitas päringu ka PRIA-sse. PRIA esitatud andmetest nähtub, et 29.04.202001.09.2020 on võlgniku kui loomapidaja (äriregistris tegevusala piimakarjakasvatus) nimele registreeritud üle 190 veise, valdavalt piimalehmad ja üksikud lihaveised. Loomi on võlgnik ostnud nii Sadala Piim OÜ-lt, Vxxxx OÜ-lt ja Lxxxxx Lxxxxxxxxx Jxxxxx talult. Võlgniku tegevuskohtadeks olid xxxxxxxxx Vallas, xxxxxxx külas xxxxx ja xxxxxxxxx kinnistud (xxxxx kuulub Jxxx Kxxxxxxxja Sxxxxxxxx Mxxxxxx Axxxxxxx). Võlgnik taotles 2021.a ja 2022.a piimalehmatoetust ning see on välja makstud kokku summas 8961,22 eurot. Lisaks sellele on aastatel 2020 – 2022 PRIA poolt võlgnikule välja makstud erinevaid toetusi, kokku summas 52 726,21 eurot. Ajutine haldur analüüsis ka võlgniku 2020-2022.a majandustegevust ning tehinguid. Ajutine haldur märkis, et 2020.a ostis võlgnik märkimisväärses ulatuses kaupu või teenuseid võlgniku juhatuse liikme emaga ja ilmselt ema elukaaslasega seotud äriühingutelt. MTA on 2020-2022.a teinud võlgniku ettemaksukontole käibemaksu tagastusnõudeid summas 74 527,22 eurot. PRIA andmetel on võlgnik 2022.a müünud 65 piimalehma, mh Kxxxxx-Lxxx Lxxxxxxxxxx (end. Axxxx) ning VxxxxxxTxxxxxx. Viimased tehingud võlgniku pangakontol oli 17.01.
8. Puuduvad andmed selles osas, kas müügiarved on võlgnikule tasutud. 14.07.2022 teavitas võlgnik PRIAT tegevuse lõpetamisest ja sellest kuupäevast võlgnikul tema tegevuskohas olnud ehitistes loomi ei ole. Majandusaasta aruande kohaselt on omanik 2020.a võlgnikule andnud laenu 502 550 eurot ja maksnud laenu tagasi 6000 eurot. Pangakontolt sellises summas laenu andmist ei nähtu, kuid juhatuse liikmele on väikestes summades ja sageli tehtud ülekandeid selgitusega „laenu tagasimakse“. Võlgniku pangakaarti on pidevalt kasutatud toidupoodides, riidekauplustes ja erinevates tanklates. Võlgnik on maksnud teenuste ja kaupade eest, mis ei ole seotud tema majandustegevusega. Ajutine haldur esitas ülevaate ka MTA pool teostatud kontrollide osas. MTA trahvis võlgnikku mitmel korra, kuna võlgnik ei esitanud nõutud dokumente ega täitnud korraldusi. Ajutine haldur ei tuvastanud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid tulenevalt

§ 109jj.

Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on 2022.a. Võlgniku tervendamine ja majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik, sest võlgnik on maksejõuetu ja tal puudub igasugune huvi majandustegevuse jätkamiseks. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku juhatuse liige täitnud ÄS § 180 lg-st 5 tulenevat kohustust esitada pankrotiavaldus. Juhatuse liige on alalise maksejõuetuse olukorras teinud makseid, mis ei ole kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. 14.11.2023 toimunud istungil selgitas võlgniku juhatuse liige, et ta ei ela Eestis ja sellepärast ei ole ta materjale kätte saanud. Ta ei kasuta väga ka e-posti. Tema sõnul kukkus äri läbi ja ta pole veel jõudnud otsi kokku tõmmata. Tal on tööl väga kiire. Ta ei ole jõudnud ise veel esitada pankrotiavaldust ja selleks läheks ilmselt kuu aega. Selle aasta alguses ta proovis veel äri ajada. Raamatupidamine on tema käes ja ta isegi ei teadnud, et ajutine haldur on seda soovinud. Ta selgitas, et temast mitteoleneval põhjusel läks ära lõhki. Tema tagant hakati varastama. Raamatupidamise üleandmisega läheb mõned päevad aega, 20. novembriks annab haldurile raamatupidamise üle. Raamatupidamine on osaliselt elektrooniline ja osaliselt paberil. Ta jääb Eestisse nüüd natukeseks ajaks. Ta selgitas, et traktor on varastatud ja ta nüüd tegeleb sellega ka. Ta läks nüüd maale (tuli Eestisse nädal tagasi) ja avastas, et traktorit ei olnud. Helistas läbi inimesed, kes võiksid teada, kus traktor on, kuid keegi ei teadnud. Ta arvas, et traktor varastati umbes nädal või kaks tagasi. Poolteist kuud tagasi nägi ta ise veel traktorit. Kaamerad on seal õues, traktorivõtmed olid eemal ja aku oli ka maha tõstetud. Ta ei osanud öelda, miks äriühingul on sissemakse tegemata ja teab, et seda tuleb teha. Sxxxxxxxx talus, Txxxxxx külas asus traktor. Kinnistu kuulub Mxxxxx Axxxxxxx, kes on tema ema. Ta ei suhtle enam emaga ega pea teda oma emaks enam. See talukoht on pigem maatükk, kus on peal elamiskõlbmatud hooned, seal ei ela enam kedagi aasta algusest. Selle aasta algusest ei ole toimunud mingit majandustegevust. Kord kuus liiguti seal kinnistul vast. Traktor seisis seal selle aasta suvest. Väljas seisis traktor. Ta kasutas traktorit koos Vxxxxx Txxxxxx ja Mxxxxx Axxxxxxx, aga sel aastal pigem mitte. Traktor seisis aasta aega. Traktori müügiga tegeleti, aga ei jõutud maha müüa. Huvilised olid olemas. Vxxxxxxxxxxxon tema ema elukaaslane ja nemad traktori eeldatavalt ka varastasid. Nemad elavad xxxxxxxxxxxxx,xxxxxxx linn. Tema nendega enam ei suhtle. Sinna teise firmasse pandi ta sunniviisiliselt, ta ei tea selle firma tegevusest midagi. Tal on videomaterjal, kust on näha, et keegi viib traktori ära, inimestel on maskid ees. Ta saab selle video saata. Ta selgitas, et tal pole ID-kaarti ja ta ei saanud Vxxxxx Txxxx ja Mxxxxx Axxxxxx liiklusregistrist maha võtta, ta on unustanud seda teha. Ta tegeleb igapäevaselt Soomes ehitusega. Eestis ei tegele millegagi. Homme teeb politseisse avalduse varguse kohta. Vxxxxx Txxx ja Mxxxxx Axxxx müüsid omavoliliselt tema lehmad ja tehnika maha. Ta käis sellel ajal Nord Ekspressis tööl. Ta tegeles ka oma äriühinguga, aga nemad olid rohkem kohapeal ja tegelesid loomadega. Ta usaldas neid sinisilmselt. Traktor ei olnud kindlustatud, sest see seisis. Tal on ka tõestused selle kohta ostjate poolt, et firma vara müüdi V. Txxxx ja M. Axxxxx poolt. Traktorit ei ole tema teada Soome viidud. Eestis on tema elukohaks xxxxxxxxxx, xxxxxx linn. Avaldaja esindaja ja ajutine pankrotihaldur soovisid, et võlgniku seaduslikku esindajat kohustatakse andma vannet ning et tema suhtes kohaldatakse elukohast lahkumise keeldu. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Akritom OÜ on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 287 405,84 euro ulatuses ning varaks traktor. Võlgniku tegelik majanduslik seisund pole aga teada, kuna võlgniku seaduslik esindaja ei esitanud ajutisele haldurile vajalikke andmeid ega dokumente. Traktori väärtuseks on ajutine haldur hinnanud 70 000 eurot, kuid traktori asukoht pole teada, kuna see on väidetavalt varastatud. Asja materjalidest nähtuvalt ei saa võlgnikul siiski olla nii palju vara, mille arvelt oleks võimalik kõik kohustused täies ulatuses täita. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Akritom OÜ on ilmselgelt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikult olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb välja kuulutada tema pankrot.

§ 31lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus.

TMS § 51 lg 1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused lõppevad. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 22.12.2023 algusega kell 15.00 Jõgeva kohtumajas. Kohus määrab pankrotihalduriks Anne Tammeri, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku.

§ 86

lg 1 alusel kohustab kohus võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnikul tuleb esitada enne vande kinnitamist haldurile enda võlgade ja vara nimekiri. Haldur esitab nimekirja kohtule.

§ 90

ja § 19 lg 1tulenevalt peab võlgniku nimel kohuste täitma tema seaduslik esindaja, kes on kohustatud ilmuma kohtusse 12.12.2023 kell 11.00. Kohus hoiatab, et kui võlgnik ei ilmu kohtusse vannet andma võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti (

§ 89

lg 1 p 3).

§ 88

lg 1-3 alusel kohaldab kohus võlgniku seadusliku esindaja suhtes elukohast lahkumise keeldu, kuna võlgnik elab ja töötab Soomes ja on enda käitumisega andnud aluse arvata, et ta võib hoiduda kõrvale oma kohustuste täitmisest. Vande andmiseks peab võlgniku seaduslik esindaja olema Eestis. Kohus selgitab, et võlgniku juhatuse liikmel on kuni vande andmiseni keelatud Eestist lahkuda.

§ 31lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - - - - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (

§ 35lg 1).

Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (

§ 35lg 2).

Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (

§ 36lg 1).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (

§ 37lg 1).

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (

§ 42

). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (

§ 44lg 1).

Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (

§ 43lg 1).

Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (

§ 85

) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (

§ 87

). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Võlausaldajad samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudeavaldus peab vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja ennistab –

§ 102

). Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 1200 eurot (sh km).

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja

§ 23

lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022.a määruse nr 124 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 145 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 17 tundi. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 70,58 eurot/tunnist (sh km). Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu määr ei ületa

§ 23lg-s 3 märgitud ülemmäära.

Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1200 eurot. Ajutine haldur taotles tasu väljamaksmist avaldaja tasutud deposiidist. Kohtu hinnangul on see

§ 146lg 11 ja § 31 lg 6 lause 3 alusel võimalik.

Ajutisele haldurile tuleb teha väljamakse summas 1200 eurot kohtu deposiiti avaldaja poolt 10.08.2023 tasutud deposiidist. TsMS § 172 lg 1 esimene lause sätestab: hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab põhimõtteliselt, et pankroti välja kuulutamine on vaid avaldaja huvides, kes saab niimoodi uue täitedokumendi, millele hakkab kehtima uus nõude aegumise kulgemine. Menetlus ei ole kuidagi võlgniku huvides, mida näitas ka võlgniku vähene huvi menetluses. Seetõttu tuleks menetluskulud jätta täies ulatuses avaldaja enda kanda. Riigikohus on aga 10.04.2013 teinud lahendi 3-2-1-23-13, mille p-s 12 on selgitanud TsMS sätete mittekohaldumist pankrotimenetluses. Riigikohus selgitas järgmist: Kolleegium leiab, et sellest üldreeglist on

§-s 150 reguleeritud menetluskulude kandmist erinevalt, millele viitavad

§ 150

lg-d 2 ja 3.

§ 150

lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga. Kuna võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldati, kantakse pankrotimenetluse kulud – sealhulgas ka menetluskulud

§ 150

lg 1 p 1 mõttes (riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu) ning

§ 150

lg 1 p-s 6 sätestatud

§ 11või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa – pankrotivarast.

Seega tuleb avaldaja kantud menetluskulud tasuda pankrotivarast vastavalt

§-le 146. Kohus leiab, et nimetatud kulusid ei saa välja mõista otse võlgnikult, vaid lähtudes

§ 146tuleb need kulud kanda pankrotivarast.

Avaldaja ei esitanud menetluskulude nimekirja, kuid kohtul on vaatamata sellele kohustus kohtuasja materjalide pinnalt menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata (TsMS § 174 lg 1). Kohtuasja materjalide alusel on tuvastatav, et avaldaja menetluskuludeks on riigilõiv 420 eurot ning deposiit 1200 eurot, kokku 1620 eurot. Nimetatud kulud on põhjendatud kulud ja tuleb kanda pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik