Tsiviilasi nr 2-23-9962 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 22.11.2023, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi KXXXX Kxxxxx avaldus lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale lapse elu- ja viibimiskoha, tervishoiuteenuse ning haridusküsimuste osas otsustusõiguse andmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja/isa: Kxxxx Kxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx, xxxxxx alevik,xxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond; e-post: xrmk.ee), esindaja Merike Valgmäe (info@mvoigusburoo.
- ee)Puudutatud isikud: Laps: Kxxxx Kxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; registreeritud elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxx maakond; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond; hetkel elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx alevik, xxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond) määratud esindaja advokaat Toomas Metsma (AB Tamo Pilv ja Partnerid, toomas@tarmopilv.ee); Ema: Mxxxxx Axx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxx xxxxxxxxx, xxxxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxx maakond; e-post: xxxxxxxxxx@mail.ee), esindaja Tiina Mölder (tiina@hugolegal.ee); Kohalik omavalitsus: Jõgeva Vallavalitsus (registrikood: 77000401; asukoht: Suur 5, Jõgeva linn, Jõgeva vald, 48306 Jõgeva maakond; e-post: info@jogeva.
- ee)Kohtuistung Kirjalik menetlus 2-23-9962 RESOLUTSIOON Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-9962 menetlus Kxxxx Kxxxxx avalduses lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale lapse elu- ja viibimiskoha, tervishoiuteenuse ning haridusküsimuste osas otsustusõiguse andmiseks. Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2. Jätta riigi õigusabi korras lapsele määratud esindaja tasu ja kulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. Asjaolud ja menetlused käik Kohtu menetluses on Kxxxx Kxxxxx avaldus KxxxxxKxxxxx suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale Kxxxx Kxxxxx elu- ja viibimiskoha, tervishoiuteenuse ning haridusküsimuste osas otsustusõiguse andmiseks. 01.09.2023.a määrusega peatas kohus menetluse kuni Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldatud lepitusmenetluse lõppemiseni. Tsiviilasjas nr 2-23-6436 (Kxxxx ja Kxxxxx Kxxxxx hagi Kxxxx Kxxxxx vastu elatise nõudes) esitasid lapsevanemad 27.10.2023 kirjalikult sõlmitud Sotsiaalkindlustusameti kinnitusega vanemluskokkuleppe, milles lapsevanemad leppisid kokku suhtlemiskorras ja elatise maksmise küsimuses. Avaldaja esitas 31.10.2023 taotluse menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 41 alusel, kuna vanemluskokkuleppes lepiti mh kokku ka laste elukoha küsimuses, mis oli käesoleva menetluse esemeks. Avaldaja märkis, et loobus istungil lapse haridusküsimuste üle otsustamise nõudest. Avaldaja ei ole nõus, et avaldus tuleks jätta rahuldamata. Laste ema vaidles taotlusele vastu ning leidis, et avaldus tuleks hoopis jätta rahuldamata. Laste ema leidis, et vanemluskokkulepe ei puuduta hooldusõiguse muudatusi või muudatustest loobumist. Menetlust ei saa seega lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 41 alusel vaid menetlust tuleb jätkata. Laste ema märkis, et kuna vanemad on jõudnud elatise ja lastega suhtlemise küsimuses üksmeelele ühist hooldusõigust omades ja teostades, siis ei esine avalduse rahuldamise aluseks olevaid asjaolusid (vanemad ei saa või ei taha ühist hooldusõigust teostada) ja avaldus tuleb jätta rahuldamata. Lapse esindaja taotluse osas seisukohta ei esitanud. Jõgeva Vallavalitsus nõustus avaldaja taotlusega. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 41 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui vaidluse esemeks olevas küsimuses kinnitatakse riikliku perelepitusteenuse seaduse §-s 12 sätestatud vanemluskokkulepe. Kohtule on elatise asjas esitatud 27.10.2023 Kxxxx Kxxxxxxja Mxxxxx Axx poolt sõlmitud vanemluskokkulepe lapsega suhtlemiskorra ja elatise maksmise osas, mis on kinnitatud Sotsiaalkindlustusameti poolt. Kohus leiab, et esineb alus ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 41 alusel. Rahuldada ei saa taotlust avalduse rahuldamata jätmiseks. Kuigi vanemluskokkuleppes on nimetatud kokkulepet mh suhtluskorraks, siis oma sisult on tegelikult tegemist ka hooldusõiguse osalise muutmise kokkuleppega küsimuses, kus lapsed elavad ja kuidas nendega seotud terviseküsimusi otsustatakse. Nimetatud küsimused on laste hooldusõiguse küsimused ja kuigi kokkuleppe pealkirja kohaselt oleks tegemist nagu suhtluskorra kokkuleppega, on vanemad tegelikult määratud ära osaliselt hooldusõiguse küsimuse. Kokkulepete hindamisel tuleb lähtuda kokkulepete sisust, mitte nende pealkirjast. Avaldajal oli esialgselt nõue Kxxxx Kxxxxx suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse elu- ja viibimiskoha, tervishoiuteenuse ning haridusküsimustes. Istungil arutelu käigus avaldas avaldaja, et vaidlust pole enam haridusküsimuste osas ja loobus sellest. Muus osas jätkus vaidlus. Vanemluskokkuleppes kokkulepitu (p 1.1, 1.7) puudutas nii elukoha (vahelduv elukoht 50% ühe vanema juures ja teise juures, enne avaldust ja kokkulepet rohkem ema juures) kui tervishoiuteenuse küsimusi (mõlemal vanemal õigus arstiaegasid panna, kokkulepped transpordi osas) ehk sisuliselt siiski käesolevas menetluses olevat vaidluseset. Kohtu hinnangul on seega võimalik menetlus lõpetada avaldaja taotletud viisil. Kohus märgib, et kui vanemate vahel on vaidlus, mida nad pole omavahel suutnud lahendada, on kohtusse pöördumine põhjendatud. Menetlus lõpetamise alus ei sõltu sellest, kes kui palju vaidles. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et käesolevalt ei esine TsMS § 168 lg-s 3-5 märgitud aluseid ning menetluskulud tuleks jätta avaldaja kanda. Kuna avaldust menetleti vanemate vaheliste suhete reguleerimiseks ühise alaealise lapsega seonduvalt, kuid eeskätt siiski lapse huvides ning vanemad suutsid kohtuväliselt saavutada vaidlusalustes küsimustes kokkuleppe, siis leiab kohus, et arvestada tuleb menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid ning kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Seoses laste ema väidetega selle kohta, et avaldaja käitumine põhjustas menetluskulud, märgib kohus, et kokkuleppe mittesaavutamine vahendajata on käesolevalt siiski mõlema vanema suhtumise tulemus ning just see ongi kaasa toonud täiendavad kulud, mida peavad kandma mõlemad vanemad. Seda, et ka lapse emal oli soov nö vaielda, näitas tema määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse peale, st et ta ei olnud nõus, et poeg kuidagi pikemalt isa juures oleks, ka isegi mingi % ajast. Seega on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud kui mõlemad vanemad kannavad oma kulud ise. Kohus jätab TsMS § 190 lg 7 alusel lapsele määratud esindaja kulud riigi kanda, kuna esindaja oli määratud lapse huvide kaitseks. Esindaja tasu ja kulude suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik