Obsah (4)

§ 35§ 113§ 578§ 30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-23-120713 Otsuse avalikult teatavaks 6. november 2023 Jõhvi kohtumaja tegemise aeg ja koht Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi TF Ban

§ 35

). Laenu põhiosas on ka kõrvalkohustused (intressid, viivised jt.) ja sellele ei tohi arvestada viiviseid (

§ 113lg 6).

III KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata. Hageja nõude aluseks on võlatunnistus. Hageja esindaja väited on vastuolulised. Hagiavalduses on esindaja väitnud, et kostja allkirjastas võlatunnistuse digitaalselt ning järgnevalt väitnud, et kostja on tasudes maksegraafiku lepingutasu andnud kaudse tahteavalduse võlatunnistuse sõlmimiseks TsÜS § 68 lg 3 mõttes. Võlatunnistuse järgi loetakse see sõlmituks lepingutasu maksmisega. Kostja väitel pole tõendatud mis dokumendi kostja allkirjastas. Kohtu hinnangul ei ole pooled esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja on võlatunnistuse allkirjastanud, sh. digitaalselt. Hageja esindaja 04.09.2023 seisukohas 2 sisalduv kuvatõmmis ei tõenda tasu maksmist, ega dokumendi digitaalset allkirjastamist. Samuti pole aru saada kust see on tehtud.
2. Tuginedes hageja väitele, et Julianus Inkasso OÜ iseteeninduskeskkonda sisse logimiseks peab isik end autentima läbi pangalingi, ID-kaardi või Mobiil-ID, siis ei tõenda eeltoodu konkreetse makse teostamist ja võlatunnistuse või muude dokumentide digitaalselt allkirjastamist. Iseteeninduskeskkonda sisenemisest saab järeldada ainult nõustumust sinna sisenemisega ja selle kasutamisega. Samas pole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja on keskkonda sisse loginud ja millisel viisil on kostja seda teinud. Hagile lisatud võlatunnistusest nähtub, et võlatunnistus on poolte poolt allkirjastamata. Asja materjalides olevas võlatunnistuse viimases lõigus on märgitud, et võlatunnistus loetakse sõlmituks kuupäeval, millal tasuti maksegraafiku lepingutasu nõustumus antud lepingutasu maksmisega.
3. Kohus leiab, et lisaks muule, on võlatunnistuses sisalduv sõnastus ebamäärane. Samas võib sellest järeldada, et võlatunnistus loetakse sõlmituks, kui tasuti lepingutasu maksegraafiku sõlmimiseks. Kohtu hinnangul on vähemalt küsitav see, et tasu maksmist maksegraafiku sõlmimiseks, saab üldse lugeda tahteavalduseks sõlmida mõni muu leping (antud juhul võlatunnistus). Maksegraafik võib olla käsitletav ka kompromissina

§ 578lg 1 mõistes.

Kostja ei ole väitnud, et võlatunnistus on tühine, kuid tehingu seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmist kui lepingu tühisuse alust peab kohus asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 3-2-1-162-13 p 39). 7.

§ 30

lg 2 kohaselt peab kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 78 lg 1 kohaselt kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et lepingut, mis tuleb sõlmida kirjalikus vormis, ei saa sõlmida nii mõlema- kui ühepoolse kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg 3 mõistes. Kuna võlatunnistus on poolte poolt allkirjastamata on see seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine (RKTKo 3-2-1-162-13 p 39). Poolte teised seisukohad asja lahendamist ei muuda ja kohus neid ei käsitle, Sel põhjusel jääb rahuldamata ka kostja taotlus poolte vahel sõlmitud laenulepingu välja nõudmiseks. Kuna hageja nõude aluseks on tühine võlatunnistus, tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskuludeks 420 eurot. Õigusabi on osutatud 3,5 h (120 eurot/h käibemaksuga). Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on kostja lepingulise esindaja kulu 420 eurot vajalik ja põhjendatud ning tuleb hagejalt välja mõista. 3 Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4