← Eesti

2-23-8203/9

Obsah (4)§ 32§ 20§ 33§ 40

2-23-8203 KOHTUOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2023, Narva Kohtuasja number 2-23-8203 Narva linn, Kangelaste prospekt 18a korteriühistu hagi

) § 32 lg 1‒2 ja § 33 alusel.

§ 32

lg 1 näeb ette, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Võõrandamisnõude võib muu hulgas esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu (

§ 32lg 1 p 2).

  1. Kinnistusraamatu andmetel on korteri asukohaga XXX, omanik V K , kes on surnud.
  2. oktoobril 2022 väljastatud pärimistunnistuse kohaselt on V K pärijaks kostja (dtl 8). Seega on kostja korteriühistu liige.
  3. Hagiavalduse kohaselt on kostja majandamiskulude võlg hageja ees 4000,78 eurot. Võlg on tekkinud
  4. jaanuarist 2020 kuni
  5. juunini 2023, sellele lisandub jooksev võlg. Kostja võlale vastu ei ole vaielnud. Seega on kostja vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu, mis annab hagejale õiguse esitada kostja vastu korteriomandi sundvõõrandamise nõue

§ 32lg 2 p 2 alusel.

11.

§ 32

lg 3 järgi otsustavad korteriomanikud võõrandamisnõude esitamise üle häälteenamuse alusel. Korteriomanike üldkoosolek on

§ 20

lg 2 kohaselt otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandiosadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja põhikirja p 3.3 kohaselt (dtl 22) on korteri võõrandamise nõude esitamise otsustamiseks vajalik ühistu liikmete enamus.

  2. jaanuari 2023 üldkoosolekust võttis protokolli kohaselt (dtl-d 14‒20) osa 23 ühistu liiget 90st, mis ei ole ühistu liikmete enamus. Sellest otsusest ei saanud seega tuleneda kostjale kehtivat nõuet korteriomand võõrandada.
  4. septembril 2023 toimunud üldkoosolekul kiideti
  5. jaanuaril 2023 vastu võetud otsus heaks. Otsuse poolt on hääletanud 48 korteriomanikku 90-st, mis on ühistu liikmete enamus (dtl-d 58‒ 85).
  7. jaanuari 2023 üldkoosoleku protokoll edastati kostjale
  8. veebruaril 2023 elektrooniliselt (dtl 21). Kostja ei ole selle kättesaamist kinnitanud.
  9. septembri 2023 üldkoosoleku protokoll edastati kostjale elektrooniliselt
  10. septembril 2023 (dtl-d 90‒91). Kostja e-postilt on tulnud
  11. septembril vastuseks lugemiskinnitus. 3

(5)2-23-8203 15.

§ 33

lg 1 kohaselt juhul, kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Hagi tuleb esitada enne ühe aasta möödumist nõude esitamisest.

  1. Isegi kui lugeda, et kostja on
  2. septembril 2023 vastuvõetud otsuse
  3. septembril 2023 kätte saanud, ei ole kättesaamisest möödunud seaduses nõutavat kolme kuud. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei saa lähtuda jaanuaris tehtud otsusest, mis oli kvooruminõude rikkumise tõttu tühine ja sellest ei saanud tuleneda kostjale õiguslikke tagajärgi. Seaduse järgi peab kohustust rikkunud korteriühistu liikmete jääma korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks kolm kuud. Võõrandamise nõue peab olema kehtiv ja kolmekuuline tähtaeg möödunud enne hagi esitamist. Vastasel juhul kaotab korteriomanik võimaluse lahendada probleem kohtuväliselt ja väiksemate kuludega. Tähtaega ei saa tagasiulatuvalt lugeda tühisest otsusest.
  4. Eelneva alusel jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostja kohustamiseks korteriomandit võõrandama. Võlgnevuse nõue 18.

§ 40

lg l sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Lõike 2 järgi võib korteriühistu põhikirjaga ette näha lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel. Hageja põhikirja punkti 4.2

  1. c)järgi tuleb ühistu liikmel teha perioodilisi ettemakseid ühistu majanduskulude katteks (hooldus‐ ja remondikulud, kindlustus ja muud sihtotstarbelised maksed) üldkoosoleku kinnitatud tariifide alusel vastavalt kaasomandi osa suurusele;
  2. d)tasuma regulaarselt – üks kord kuus, iga kuu viimaseks päevaks maja ühiste kommunikatsioonide kaudu tarbitud maksed kommunaalteenuste eest (soojavarustus vee‐ ja kanalisatsioonivarustus, elektrivarustus, prügivedu jne) pärast kulude suuruse selgumist. 19. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 20. Kostja talle esitatud arveid (dtl 2) tasunud ei ole. Hagiavalduse kohaselt on ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 1. juunini 2023 kostjal tasumata põhivõlg 3621,38 eurot. Hageja on arvestanud viivist nimetatud aja eest 379,40 eurot. Kostja võlale ega viivisele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega tuleb võlg koos viivisega kogu ulatuses kostjalt välja mõista. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 21. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis. 22. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 4

(5)2-23-8203
  1. Kohus rahuldas hagi osaliselt ‒ ühe esitatud nõude kahest. Arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb hageja põhjendatud menetluskuludest 50% jätta kostja kanda.
  2. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskuluks on riigilõiv 470 eurot ja õigusabikulud 630 eurot.
  3. Lepingulise esindaja kulud mõistab kohus teiselt menetlusosaliselt TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Põhjendatud on tunnitasu 120 eurot. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Kohus leiab samas, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide ja täiendavate tõendite esitamiseks kohtule kokku viis tundi. Kohus juhib ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega ning pole toimunud sisulist vaidlust. Põhjendatud ajakuluks peab kohus kokku kolme tundi, millele lisandub kohtuistungil osalemise aeg 15 minutit, mis teeb kuluks 390 eurot. Seega on menetluskulude põhjendatud suuruseks 860 eurot (470+390).
  4. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud menetluskuludest 50% ehk 430 eurot.
  5. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
  6. Kohus rahuldab hageja taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Alekand Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.