← Eesti

1-17-9229/194

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. november 2023 Kohtuasja number 1-17-9229 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Andrei Suvorovi (isikukood 38105243731) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. oktoobri 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Andrei Suvorovi kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja pooled abiprokurör Kaari Tehver Asja läbivaatamise viis Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Jätta Tartu Maakohtu
  4. oktoobri 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  5. Määrata Osaühingule Advokaadibüroo In Jure määruskaebemenetluses Andrei Suvorovile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 151,20 eurot, sealhulgas käibemaks 25,20 eurot.
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Andrei Suvorovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 151,20 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
  7. Viru Maakohtu
  8. veebruari 2019 otsusega tunnistati Andrei Suvorov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati 11-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka A. Suvorovi eelvangistus ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 10 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
  9. Tartu Ringkonnakohtu
  10. oktoobri 2019 otsusega tühistati maakohtu otsus A. Suvorovile KarS § 141 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse ja kandmisele kuuluva karistuse osas. A. Suvorovile mõisteti karistuseks KarS § 141 lg 2 p 2 järgi 9 aastat vangistust, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel tema eelvangistus ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 8 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati
  11. veebruarist 2019 ning karistusaeg lõppeb
  12. veebruaril
  14. Tartu Vangla esitas
  15. augustil 2023 Tartu Maakohtule materjalid A. Suvorovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
  16. Vangla ega prokuratuur A. Suvorovi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  17. Tartu Maakohus jättis
  18. oktoobri 2023 määrusega A. Suvorovi ennetähtaegselt vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
  19. Täidetud on formaalsed eeldused A. Suvorovi ennetähtaegseks vabastamiseks.
  20. On positiivne, et vangistuse ajal on A. Suvorov töötanud, omandanud põhihariduse, läbinud sotsiaalprogrammid „Igapäevane valik (12 sammu)“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“ ning on õppinud eesti keelt. Positiivne on seegi, et vabaduses on tal olemas kindel elukoht ja lähedaste tugi. Samas ei saa arvestamata jätta, et elukoht ja lähedased olid A. Suvorovil olemas ka varem, kuid siis ei hoidnud need ära tema kuritegelikku käitumist.
  21. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud. A. Suvorovit on kriminaalkorras karistatud üheksa korda. Praegu kannab ta vangistust grupiviisilise vägistamise eest ning varemgi on teda karistatud vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest. Kuritegude soodusteguriteks on olnud sõltuvusprobleemid, puudulik probleemide lahendamise oskus, seksuaalne motiiv ja grupi mõju, varasemalt ka soov saada majanduslikku kasu. Vangistust kannab ta neljandat korda. A. Suvorovi käitumine vangistuse jooksul ei ole olnud hea: ta eiras vanglateenistuse ametnike korduvaid korraldusi. Kuna varasemad vangistused ei ole A. Suvorovi käitumist õiguskuulekamaks muutnud ning praeguse vangistuse ajal ei ole ta suutnud kehtivast korrast kinni pidada, siis on äärmiselt ebatõenäoline, et ta suudaks vanglast ennetähtaegselt vabanedes elada seaduskuulekalt.
  22. A. Suvorovi kuritegelikku käitumist on soodustanud alkoholi tarvitamine: nii viimase kuriteo kui ka osa varasemaid kuritegusid pani ta toime alkoholijoobes. Enne vangistust tarvitas A. Suvorov enda sõnul alkoholi regulaarselt, kord nädalas. Ise ta alkoholi tarvitamises midagi halba ei näinud. Ka oma kuritegusid A. Suvorov ei tunnistanud. Pärast vanglas sotsiaalprogrammi läbimist tunnistas A. Suvorov siiski viimast kuritegu. Vangla iseloomustusest nähtuvalt teadvustas ta programmi järel sedagi, et alkoholijoove mõjutab tema käitumist. Kohtuistungil lubas A. Suvorov alkoholist edaspidi hoiduda. Üksnes tema tahtest ilma professionaalse abita ei pruugi aga selle eesmärgi saavutamine õnnestuda. Seetõttu on suur risk, et A. Suvorov hakkaks vabaduses taas alkoholi tarvitama, mis võib viia uute raskete kuritegude toimepanemiseni.
  23. Grupiviisilise vägistamine on raske kuritegu. Arvestades tema võimalike tulevikus toimepandavate kuritegude raskust, on oluline, et uute kuritegude toimepanemise oht oleks väga madal. Kohtul selles aga kindlust ei ole. A. Suvorov ei tunnistanud oma süüküsimuse lahendamise 2

(5)ajal vägistamise toimepanemist ning leidis, et tegemist on väljamõeldud süüdistusega ja ühtki tõendit tema süü osas ei ole. Viimases vestluses vanglaametnikule avaldas A. Suvorov siiski kahetsust selle üle, et ta vägistamisohvrile haiget tegi. Venekeelse läbiviija puudumise tõttu ei ole A. Suvorov saanud veel osaleda seksuaalkurjategijatele suunatud sotsiaalprogrammis, mistõttu on endiselt maandamata uute seksuaalkuritegude toimepanemise risk. A. Suvorov on niisiis alles viimase aasta jooksul hakanud oma kuritegu tunnistama. Seetõttu on ta saanud selle kuriteo põhjuste ja tagajärgede üle järele mõelda alles lühikest aega ehk ta ei pruugi veel olla piisavalt motiveeritud selliste kuritegude toimepanemisest hoiduma.
  1. Kindlat töökohta A. Suvorovil vabaduses ei ole. Tema suhtlusringkonda on varem kuulunud kriminaalse taustaga isikud. Tema varasem töökogemus on olnud kaootiline ning ainus ametlik töösuhe kestis tal kaks nädalat. Enne praegust vangistust oli A. Suvorovi sissetulekuallikaks vanametalli korjamine ja müümine, ka sai ta tuge oma emalt ja vennalt. Vangla hinnangul saab A. Suvorov küll töötamise vajalikkusest aru, kuid vabaduses ei ole ta ametlikust ja püsivast töökohast huvitatud olnud. Tema haridus on puudulik: praeguse vangistuse ajal on ta omandanud küll põhihariduse ja õppinud eesti keelt, kuid ühegi eriala õpet ta läbinud pole. A. Suvorovil on mitme tuhande euro ulatuses võlgu, vabanemisfondis on tal veidi üle 900 euro. Vangistuse jooksul on teda majanduslikult toetanud sugulased. Kuigi A. Suvorov ise loodab, et töö leidmisega tal probleeme ei teki, siis võivad varasem puudulik töökogemus ja -harjumus, madal haridustase ning võlgnevused mõjutada tema võimalusi töökoha leidmisel ja säilitamisel. Kindla töökoha olemasolu aitaks sisustada A. Suvorovi vaba aega mõtestatud tegevusega ning tal jääks vähem mahti alkoholi tarvitamiseks ja kuritegude toimepanemiseks.
  2. Kokkuvõttes ei ole võimalik järeldada, et A. Suvorov on motiveeritud ja suuteline oma elus muudatusi tegema ning edaspidi seaduskuulekalt käituma. Tema varasem elukäik, kehtiv distsiplinaarkaristus, alkoholi kuritarvitamine ja vabaduses kindla töökoha puudumine kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud. A. Suvorovi uute kuritegude toimepanemise riske ei pruugi piisavalt maandada ka käitumiskontroll. Seetõttu jääb A. Suvorov vabastamata. Määruskaebus
  3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Suvorovi kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets, paludes maakohtu määrus tühistada ja A. Suvorov ennetähtaegselt vabastada. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Kohtu otsustus rajaneb tõendite ning asjaolude valikulisel hindamisel, kohtu põhjendused on formaalsed ja ebapiisavad. Kohus keskendus liigselt A. Suvorovi varasemale elukäigule ja võimalikule alkoholiprobleemile, ei arvestanud temas toimunud muutusi, ära kantud karistuse preventiivset mõju ning võimalusi jätkata preventiivsete tegevustega vabaduses. A. Suvorovi distsiplinaarrikkumine ei näita, et ära kantud karistus ei ole A. Suvorovit mõjutanud. A. Suvorov tunnistab ja kahetseb oma kuritegu, mõistab ning teadvustab kuritegevust soodustanud tegureid, ta on läbinud programme, täitnud individuaalset täitmiskava ja tal on välja kujunenud kindel tahe teha senises kuritegelikus elustiilis muudatusi. Vabaduses on tal olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased. Pole põhjust arvata, et A. Suvorov jätkaks ennetähtaegsel vabastamisel kuritegelikku eluviisi ja rikuks kontrollnõudeid. Käitumiskontrollile allutamine ja erinevate lisakohustuste määramine on A. Suvorovi uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks piisav. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3
(5)
  1. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus A. Suvorovit vabastamata jättes kaalutlusviga.
  2. A. Suvorovit on juba korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka vangistust kannab ta mitmendat korda. See näitab, et varasem karistamine, sh vangistus kui spetsiifiline karistusliik talle vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju ei avaldanud. Seetõttu on kõigiti põhjust kahelda, kas sellist mõju saab loota ka praegusest vangistusest. A. Suvorovi enda lubadustesse ja väidetesse muutumise kohta on alust suhtuda skeptiliselt. Tõsi, mõningat tuge pakub tema väidetele see, et ta on vangistuse jooksul osalenud rehabiliteerivates tegevustes, kuid selle kõrval ei saa tähelepanuta jätta ka seda, et ta on pannud toime ühe distsiplinaarrikkumise. Erinevalt kaitsjast leiab ringkonnakohus, et see distsiplinaarrikkumine näitab A. Suvorovi mõningast normikuulekuse defitsiiti ning seab kahtluse alla, kas ta on motiveeritud elama normikuulekalt ka vabaduses.
  3. Praegust vangistust kannab A. Suvorov raske kuriteo eest: koos kaaslasega võtsid nad baarist kaasa neile võõra tugevas joobeseisundis naisterahva, kasutasid seejärel tema suhtes korduvalt vägivalda, põhjustasid talle valu ja mitmed tervisekahjustused ning astusid temaga korduvalt naise tahte vastasesse suguühtesse. Kuriteo toimepanemise käigus käskis A. Suvorov oma kaaslasel kannatanule viina suhu kallata, tekitades naises nii lämbumistunde. See vägivaldne käitumine ei olnud A. Suvorovile esmakordne, vaid ta on varemgi toime pannud vägivallakuritegusid. Niisiis on kõigiti põhjust karta, et tema vägivaldne käitumine võib korduda. Kuna vägivaldsel käitumisel võivad olla rasked tagajärjed, siis tähendab see, et A. Suvorovi uue kuriteo toimepanemise risk peab olema tema ennetähtaegseks vabastamiseks väga väike. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Suvorovi uue kuriteo toimepanemise riski väikseks pidada ei saa.
  4. Vägistamise pani A. Suvorov toime alkoholijoobes ja ka varem on ta sooritanud kuritegusid alkoholi tarvitanuna. Niisiis on alkohol tema uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks. Maakohtu istungil rääkis A. Suvorov, et ta ei tarbinud varasemalt alkoholi palju, aga probleemide tekkimisel tahtis lõdvestuda, jõi alkoholi ja panigi toime kuriteod – edaspidi ta aga alkoholi tarvitamisest loobub. Ringkonnakohus näeb siin aga riski, et kui A. Suvorovil tekivad elus taas mingid probleemid, võib ta uuesti alkoholi pruukida ning panna selle mõjul toime ka uued kuriteod. A. Suvorovile saaks küll seada alkoholi tarvitamise keelu, ent A. Suvorov ei pruugi sellest keelust kinni pidada. Samuti on põhjust kahelda, kas A. Suvorov ikka mõistab, et tema kuritegelik käitumine on sõltuv just tema enda valikutest, mitte kellegi teise süü. Nimelt viitas A. Suvorov maakohtu istungil sellele, et vanglasse sattunud ta seetõttu, et tema vanemad teda ei mõistnud, et jooma ajas teda ema poolne kontroll ja vajadus teda hooldada ning et temaga on manipuleeritud. Seega ei ole välistatud, et A. Suvorovile on omane otsida endale õigustusi välistest asjaoludest ning seetõttu võib ta eirata ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kohustusi, leides enda jaoks sellisele käitumisele temast sõltumatud õigustused.
  5. Kõigiti põhjendatult arvestas maakohus sellega, et vägistamist on A. Suvorov hakanud tunnistama alles hiljaaegu. Seetõttu pole tal pruukinud olla võimalik ka n-ö sisimas seda tegu analüüsida: ta võis tehtut eitada mitte üksnes teiste ees, aga tõrjuda isegi sellele mõtlemist. Ka seksuaalkurjategijatele suunatud sotsiaalprogrammis ei ole ta saanud veel osaleda. Ei saa öelda, et A. Suvorovil endal selle programmi senises mitteläbimises mingit rolli ei ole. Vangla iseloomustusest saab järeldada, et eestikeelset programmi oleks vangla saanud A. Suvorovile pakkuda. A. Suvorovi senise kriminaalse karjääri põhjal saab teha järelduse, et ta on elanud Eestis pikka aega – kui mitte terve oma elu. Sellest hoolimata pole ta pidanud vajalikuks õppida ära eesti keelt. Selle otsustuse tagajärgi peab ta nüüd aktsepteerima. Samas polegi kuigivõrd oluline, kas ja kui suur osa A. Suvorovil programmi läbimata jäämisel on: fakt on see, et tema võimaliku seksuaalkuriteo toimepanemise ohuga ei ole selles programmis veel tegeletud. Seega ei pruugi sellist käitumist mõjutavad riskitegurid maandatud olla. 4
(5)
  1. Õigesti märkis maakohus sedagi, et A. Suvorovi edasise õiguskuulekuse tagamise seisukohalt ei saa kuigivõrd tähtsustada seda, et tal on vabaduses olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus: elukoht ja lähedased olid tal olemas ka varem, kuid siis ei hoidnud need asjaolud tema kuritegelikku käitumist ära. Põhjendatud on seegi maakohtu seisukoht, et A. Suvorovi kuritegeliku käitumise ohu maandamisel oleks abi sellest, kui tal oleks vabaduses olemas kindel töökoht, mis sisustaks tema aega mõttestatud tegevusega ja jätaks vähem vaba aega alkoholi tarvitamiseks ning võimalikuks kuritegelikuks tegevuseks. Paraku ei ole A. Suvorovil vabanemisel garanteeritud töökohta ning tema töökoha saamist võib raskendada varasema töökogemuse- ja harjumuse nappus ning madal haridustase. Kuigi kaebuses on viidatud, et lähedased saavad tal aidata töökohta leida, siis ootuspäraselt ja kiirelt ei pruugi talle töökoha leidmine siiski minna. Ka on A. Suvorovil küllaltki palju võlgu. See võib panna A. Suvorovi raskesse majanduslikku olukorda ja põhjustada talle pingeid, mille leevendamiseks võib ta taas otsida abi alkoholist ning panna selle mõjul toime ka uued kuriteod.
  2. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  3. oktoobri 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
  4. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et kohtumäärusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal kokku 105 minutit. Selle eest soovib kaitsja tasu 151,20 eurot, sealhulgas käibemaks 25,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu A. Suvorovilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.