1-22-4402/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. november 2023 Kohtuasja number 1-22-4402 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtuasi Fred Grossi (isikukood 39005120229) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri 2023 määrus Määruskaebuste esitajad Fred Gross ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Iris Asuküla Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Fred Grossi ja tema kaitsja määruskaebused Viru Maakohtu
4. oktoobri 2023 määruse peale läbi vaatamata.
5. Jätta Fred Grossi kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma taotlus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA
6. Viru Maakohtu
7. oktoobri 2023 määrusega jäeti Fred Gross tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. F. Gross kannab alates
8. juunist 2022 temale Harju Maakohtu
9. juuli 2022 otsusega kohtuotsuste kogumis mõistetud 3 aasta ja 7 kuu pikkust vangistust. Tal on elukoht majutusteenust pakkuvas asutuses Living Israel Toetav Abi MTÜ, kus viiakse läbi ka sõltlastele suunatud rehabilitatsiooniprogrammi ning kuhu on võimalik paigaldada elektroonilise valve seade. Vanglas on F. Gross töötanud, alustanud õpinguid kümnendas klassis ja on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Tal on üksteist kehtivat distsiplinaarkaristust. Kehtivaid kriminaalkaristusi on F. Grossil neli. Kuritegusid on ta pannud toime ettekavatsetult, millest võib järeldada, et tal on välja kujunenud kriminaalsed hoiakud. Eelmise kohtuotsusega varguste eest mõistetud 3-aastasest vangistusest tuli F. Grossil kohe ära kanda 5 kuud ning ülejäänud vangistus jäeti KarS § 74 alusel tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid katseajal pani ta toime uue varguse. Kuritegusid on F. Gross pannud valdavalt toime rahalise kasu saamise eesmärgil. Tal on enam kui 22 000 euro ulatuses võlgu ning vabanemisel puudub tal garanteeritud töökoht. F. Gross on töökohti tihti vahetanud ja tema toimetulekuoskus on olnud puudulik: ta soovis elada üle oma võimete. F. Gross ei ole veel omandanud talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud keskharidust. Edasi õppimine aitaks parandada tema võimalusi tööturul. Lisaks on kontaktisik planeerinud F. Grossile vangistuse jätkumisel sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ jätkutegevused, mis aitaksid vähendada riskivast ja hoolimatust elustiilist ning puudulikust probleemide lahendamise oskusest tulenevaid riske. F. Gross on tunnistanud, et otsib kuritegusid toime pannes teravaid elamusi ja on ära kasutanud teiste inimeste usaldust. Ta on elanud oma heausklike tuttavate pool ehk harrastanud parasiteerivat eluviisi. Lisaks on F. Gross tunnistanud, et ta on manipulatiivne. Vangla iseloomustuse kohaselt ei huvitu F. Gross oma tegude tagajärgedest. Need asjaolud seavad kahtluse alla F. Grossi siira motivatsiooni jätkata oma elu seaduskuulekalt. Käitumiskontroll ei pruugi retsidiivsusohtu piisavalt maandada. F. Gross on rikkunud ka elektroonilise valve nõudeid. Enne praegust vangistust elas F. Gross MTÜ Lootuse küla poolt pakutavas elukohas, kuid sealt saadeti ta ära, sest ta sisenes omavoliliselt ühe magava naise tuppa.
10. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused F. Gross ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma, paludes mõlemad maakohtu määrus tühistada ning F. Gross ennetähtaegselt vabastada.
11. F. Grossi kaebuse sisu on kokkuvõtlikult järgmine. Ta ei jõua niikuinii vanglas keskharidust omandada. Distsiplinaarrikkumised pani ta toime lapsikust mässumeelsusest. Tema kuriteod on ajapikku muutunud kergemaks. Ta on kasvanud üles halvas keskkonnas. Ta tahab saada paremaks inimeseks. Vangla ja prokuratuur toetavad tema vabastamist. Ta vajab psühhoteraapiat.
12. Kaitsja leiab lühidalt seda. F. Grossi distsiplinaarrikkumised olid väheohtlikud. Vajaliku lugupidamise säilitamiseks vanglas võib olla vältimatu näidata end tugevana ja see võib päädida vangladistsipliini rikkumisega. F. Grossil on elukoht asutuses, kus viiakse läbi sõltlastele suunatud rehabilitatsiooniprogrammi. Kohus tuletas F. Grossi manipulatiivsuse F. Grossi varasema riskihindamise käigus öeldust ja rikkus nii F. Grossi usaldust. Elektrooniline valve on tõhus kontrollmehhanism. F. Gross nõustub täiendavate kohustustega.
13. Maakohtul on ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
14. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Eelkõige F. Grossi korduvad kuriteod, tema varasemate karistuste ebaefektiivsus, majanduslikud riskitegurid ja arvukad distsipliinirikkumised vanglas annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui jättis F. Grossi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebustel puudub ilmselgelt igasugune edulootus. Seetõttu jätab ringkonnakohus F. Grossi ja tema kaitsja määruskaebused kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata.
15. F. Gossi kaitsja taotleb ringkonnakohtult riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramist. Maksvusele pääsenud kohtupraktika kohaselt peab määratud kaitsja esitama taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Taotluse esitamine pärast seda ei ole lubatav ja hilinenult esitatud taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
16. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-22-11, p 16)
17. Lähtuvalt KrMS § 390 lg-st 3 vaatab ringkonnakohus kaitsja määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses. Kui suulises menetluses on kohtu nõupidamistuppa lahkumise aeg kohtuistungil selgelt määratletud, siis kirjalikus menetluses see nii ei ole. See aga ei tähenda, et kirjaliku menetluse puhul saaks riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluseid esitada 2