1-22-3050/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. november 2023 1-22-3050 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Roman Rutskihhi (ik 37905133718) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
2. novembri
3. a määrus Vandeadvokaat Leelo Viil Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja prokurör Anu Toluk RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. novembri
6. a määrus muutmata ja Roman Rutskihhi kaitsja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole Roman Rutskihhile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 86,40 eurot (sh käibemaks 14,40 eurot).
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Roman Rutskihhilt Eesti Vabariigi kasuks välja 86,40 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Roman Rutskihh tunnistati süüdi Viru Maakohtu
10. veebruari 2022 otsusega Karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 järgi ja karistati 3 kuu pikkuse vangistusega. Karistusele liideti KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu
11. märtsi
12. a otsusega KarS § § 199 lg 2 p 9 ja § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi mõistetud karistus 3 aastat 1 kuu 6 päeva vangistust, millist karistust kannab ta alates
13. veebruarist
14. Karistuse lõpptähtaeg saabub
15. märtsil
17. Vangla esitas maakohtule materjalid R. Rutskihhi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise otsustamiseks ja toetab seda tingimusel, et kohaldatakse KrMS § 426 lg-t
18. Prokuratuuri esindaja soostub vangla arvamusega.
19. Maakohtu
20. novembri
21. a määrusega jäeti R. Rutskihh vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Formaalsed eeldused KarS § 76 lg 1 p 2 järgi on täidetud. KarS § 76 lg-s 4 toodud materiaalsete aluste kohta märkis kohus järgmist. R. Rutskihhi on kriminaalkorras karistatud 17 korda, vanglas viibib ta
22. korda. Suur karistuste hulk näitab, et R. Rutskihh ei suuda elada seaduskuulekalt ning tal on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster. Viimase kuriteo pani ta toime kinnipidamisasutuses, mis näitab samuti, et isik pole varasematest karistustest järeldusi teinud. R. Rutskihhil on vangla iseloomustuse kohaselt üks distsiplinaarkaristus, mis on aga kustunud. Tunnustust väärib ka muu käitumine vangistuses – töötamine koristajana ja käesoleval ajal pesumaja operaatorina, riigikeele õppimine ning „Eluviisitreeningu“ läbimine.
23. Vabanemise järel on R. Rutskihhil elukoht õe juures. Küll aga ei ole tal võimalik asuda rehabilitatsioonikeskusesse, sest selle koordinaatori sõnul pole kinnipeetaval võimalik sealsele teenusele asuda. PPA
24. veebruari
25. a otsusega keelduti R. Rutskihhile tähtajalise elamisloa andmisest ja tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks kõrvaltingimusega, mis kuulub sundtäitmisele pärast R. Rutskihhi kinnipidamisasutusest vabanemist. Talle tehti sissesõidukeeld viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Kehtiv isikut tõendav dokument R. Rutskihhil puudub.
26. R. Rutskihhil puudub vabanemisjärgne töökoht. Tema võlad ei ole iseenesest suured, ent garanteeritud töökoha puudumine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholi- ja narkosõltuvus. Kinnipeetaval on vabanemisfondis 114 eurot. Ehkki R. Rutskihhil on õde ja abikaasa, kellega on head ja toetavad suhted, kuulub tema tutvusringkonda palju kriminaalse taustaga tuttavaid, mis seaduskuulekat elu ei soosi.
27. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et R. Rutskihhi negatiivselt iseloomustav teave kaalub üles positiivse. Korduvalt kriminaalkorras karistustatud isik, kelle väljavaated vabaduses pole kõige paremad, võib toime panna uue kuriteo. Tõenäoliselt saaksid R. Rutskihhis valitsevad kuritegelikud hoiakud kinnipeetavast võitu vaatamata mõningatele vanglas tehtud pingutustele ja heale ülalpidamisele. MÄÄRUSKAEBUS
28. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada R. Rutskihh tingimisi ennetähtaegselt.
29. Kohus jättis põhjendamatult tähtsust omavad asjaolud arvestamata. Kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole piisavalt põhjendatud ega jälgitav, kaalutlusõigust on teostatud puudulikult, tuginedes üksnes R. Rutskihhi karistusandmetele. Määruses puuduvad põhjendused, miks ei kaalu R. Rutskihhi vangistuses tehtud pingutused üles tema eelnevat elukäiku ning positiivsed asjaolud (osalemine rehabiliteerivates tegevustes, töötamine, alkoholi- ja narkosõltuvusest vabanemise soov, head elutingimused ja distsiplinaarkaristuste puudumine) ei anna alust R. Rutskihhi vabastada. Distsiplinaarkaristus on kustunud. Suhtlemisel ametnikega on R. Rutskihh koostöövalmis, viisakas ja rahulik. Ta on täitnud ITK-s seatud eesmärgid: osales „Eluviisitreeningus“ täites selle täies mahus ja korralikult, oli algusest peale motiveeritud oma eluviisi muutma ja seadis eesmärgiks tarvitamise lõpetada, töötas kaasa, kaardistas tarvitamisharjumuse ja selgitas välja peamised riskiolukorrad, omandas teadmised himu ja sotsiaalse survega toimetulemiseks. Töötamine kinnitab tööoskusi ja motivatsiooni ning näitab subkultuuri mittetoetamist. Varem töötas R. Rutskihh koristaja, nüüd pesumaja operaatorina. Tal on vabanemisfondis 114 eurot ja garanteeritud töökoht Style Expert OÜ-s. Õigusvastase käitumise riski vähendab pereliikmete toetus (head suhted, vajadusel materiaalne abi). Õe 2 juurde elamaasumisel on kõik eluks vajalik olemas. Abikaasa on nõus R. Rutskihhi elamaasumisega enda juurde, ent ta avaldas soovi minna SA Viljandi Haigla rehabilitatsiooniteenusele. R. Rutskihh on seal järjekorras, kuid kuna ta on väljasaadetav ja elamisluba on aegunud, puudub rehabilitatsiooniteenusele asumiseks võimalus.
30. Peamise mittevabastamise põhjusena toodi välja varasem korduvkaristatus erinevates kuritegude eest. Sellest seisukohast võib järeldada, et hästikäituval kinnipeetaval ei ole vaatamata püüdlustele võimalik tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. See vähendab isiku motivatsiooni rehabiliteerivates tegevustes osaleda ja järgida vanglas kehtivaid eeskirju. Määrusest ei selgu, mida peaks R. Rutskihh veel oma õiguskuulekuse tõestamiseks tegema, sest ta on oma käitumisega näidanud suhtumise muutumist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja etteheitega nagu oleks maakohus jätnud põhjendamatult tähtsust omavad asjaolud arvestamata, oma siseveendumuse kujunemise põhjendamata ning teostanud kaalutlusõigust vääralt. Maakohus on arvestanud R. Rutskihhi osalemist „Eluviisitreeningus“, töötamist ning riigikeeleõppes osalemist, samuti tema elutingimusi ja distsiplinaarkaristuste puudumist. See kõik ei veennud aga maakohut R. Rutskihhi edasises seaduskuulekuses. Sellise seisukohaga ringkonnakohus nõustub – vabastamist toetavad asjaolud ei ole negatiivsest teabest kaalukamad.
32. Tõsi on see, et iseloomustuses ja määruses on kirjeldatud positiivseid asjaolusid, mis kõnelevad R. Rutskihhi vabastamise kasuks. Ometi ei saa üksnes isiku karistusaegsele käitumisele anda määravat kaalu, sest tingimisi ennetähtaegse küsimuse vaagimisel tuleb arvestada ka teiste KarS § 76 lg-s 4 toodud tingimustega. R. Rutskihhi varasem elukäik kõneleb kahtlemata valmisolekust rikkuda seadust ning end õiguskorraga vastandada –paljukordne vangistuses viibimine ei ole R. Rutshihhi mõjutanud, mis näitab ükskõiksust normikuulekusse. R. Rutskihhi on korduvalt karistatud vägivallaga seotud kuritegude eest (kehalised väärkohtlemised, raskete kehavigastuste tekitamine, röövimine), ent ka varavastaste süütegude (vargused, kelmus) ja nendest saadu omandamise ja turustamise eest. Tema käitumine on impulsiivne (etteplaneerimata kuriteod) ning mõjutatud alkoholi ja narkootikumide sõltuvusest. Mõjutada pole R. Rutskihhi suudetud ka kriminaalhooldusega, sest viimase kriminaalhoolduse ajal rikkus ta käitumiskontrolli nõudeid ja pani toime uue kuriteo.
33. R. Rutskihh osales
34. a „Eluviisitreeningus“, mida ta on korduvalt varemgi läbinud (2014, 2017). Küll aga näitab isiku hilisem elukäik, et kuritegudest ei ole uued teadmised teda eemal hoidnud. Vangla hinnangul on R. Rutskihhi suhtumine enesetäiendamisesse ükskõikne. Teda motiveerib pigem igavuse peletamine, mitte soov töötada ja end täiendada ning tööturul paremaid võimalusi leida. R. Rutskihh ei oska riigikeelt ning viimati (
35. novembril 2022) eemaldati ta grupist, seoses kohal mittekäimisega. Gümnaasiumihariduse omandamisest ei ole ta huvitatud. Kaitsja leiab, et kui korduvalt kriminaalkorras karistatutele ei anta võimalust ennetähtaegselt vabaneda, vähendab see nende motivatsiooni rehabiliteerivates tegevustes osaleda ja järgida vanglas kehtivaid eeskirju. Kohtukolleegium leiab, et kui isikut motiveerib üksnes tingimisi ennetähtaegne vabastamine, võib öelda, et tema tahe muutuseks on vaid väline. Süüdlase tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel peaks otsustajal tekkima veendumus, et isik osaleb taasühiskonnastavates tegevustes ja järgib eeskirju, kuna sellest on saanud tema uus käitumisnorm. Kui mingeid tegevusi tehakse üksnes kellelegi mulje avaldamiseks ja soodustuse saamiseks, ei näita see sisemist tahet end muuta. 3
36. Kuritegude asjaoludest ja süüdlase isikust nähtub, et R. Rutskihhilt võib oodata nii uusi isiku- kui ka varavastaseid kuritegusid. Praegusel ajal kannab ta liitkaristust süstemaatiliste varguste ning oma elukaaslasele füüsilise valu ja kehavigastuste tekitamise ning tema ähvardamise eest. Viru Maakohtu
37. märtsi
38. a otsusest nähtub, et R. Rutskihh on oma elukaaslase (praeguse abikaasa) vastu olnud korduvalt vägivaldne varemgi, kuivõrd teda karistati ka Viru Maakohtu
39. juuli
40. a otsusega KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi elukaaslasele füüsilise valu ja huulevigastuse põhjustamise eest. Viimase kuriteo (
41. veebruari
42. a Narva tänaval, mitte vanglas, nagu ekslikult märkis maakohus) asjaoludest nähtuvalt tõukas ta korduvalt elukaaslast ja tiris teda riietest ning ähvardas tervisekahju tekitamisega („Mis arvad, et noaga ei löö sind või?“), küsis nendega kaasas olnud isikult noa ja ähvardas edasi („Ma praegu murran sul ninaluu“). Elukaaslane suhtus ähvardustesse tõsiselt ning kartis selle täideviimist, kuna varasemalt on R. Rutskihh süüdi mõistetud sama kannatanu vastases vägivallatsemises. Ringkonnakohtu hinnangul on sellegi teo puhul märkimisväärne, et vahetult enne teo toimepanemist, st
43. oktoobrist 2021 kuni
44. veebruarini 2022, läbis R. Rutskihh kriminaalhooldusel „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamise programmi“ ning oli ka
45. a läbinud „Viha juhtimise“ programmi. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seega eriliselt suurt kaalu panna asjaolule, et R. Rutskihh taaskord „Eluviisitreeningu“ läbis ja väidetavalt sellest ka järeldused tegi. Isiku varasem elukäik näitab, et vabaduses ta ei rakenda sotsiaalprogrammidest saadud teadmisi ning laskub samasse käitumismustrisse.
46. R. Rutskihhi puhul võib täheldada põhjuslikku seost alkoholi ja narkootikumide tarvitamise ning kuritegude toimepanemise vahel. Viimase kuriteo toimepanemise ajal oli ta alkoholijoobes ja on seda olnud ka ühe varasema isikuvastase süüteo ajal. Varavastaseid kuritegusid paneb R. Rutskihh toime sõltuvusvajaduse rahuldamiseks. Kuigi R. Rutskihh on väidetavalt saanud varasematest programmidest teadmisi, puuduvad reaalsed muutused isiku käitumises: vanglasse saabudes olid tal narkootikumide tarvitamise jäljed. Seega ei ole isiku enda lubadused ja isegi programmidest saadud teadmised heaks näitajaks, mille alusel prognoosida sõltuvuskäitumise seljatamist. Oht tagasilanguseks on arvestades alkoholi ja narkootikumide tarvitamise pikaaegsust ning erinevate programmide mittemõjusust väga suur. Rehabilitatsiooniteenusele asumiseks R. Rutskihhil võimalus puudub. Seega esineb väga suur uute kuritegude toimepanemise oht vabaduses.
47. Kuritegude asjaolusid arvestades võib R. Rutskihhi tulevaste kuritegude ohvriks saada teda praegusel ajal toetav abikaasa, kes on korduvalt kannatanud süüdlase rünnete ja ähvardamise läbi. Ehkki pereliikmed (õde, abikaasa) R. Rutskihhi toetavad ja lubavad pakkuda materiaalset abi, ei oleks lähedastel süüdlase varasemat elukäiku arvestades ilmselt uusi kuritegusid ärahoidvat toimet.
48. Kaitsja on osundanud R. Rutskihhi töötamisele vanglas, mis näitab subkultuuriga mittesamastumist, isiku töömotivatsiooni ja -oskuste kinnistamist. Ringkonnakohus möönab, et vanglas töötamine on taasühiskonnastamise oluline osa. Samas suhtub kolleegium umbusuga R. Rutskihhi ausa tööga leiva teenimise lubadusse vabaduses. Nimelt on isiku varasem töökogemus olnud väga vähene. Sissetuleku sai ta töövõimetuspensionist. R. Rutskihhi majanduslikku toimetulekut on mõjutanud korduvad varavastased kuriteod, mille toimepanemises näeb vangla isiku suutmatust majanduslikult toime tulla. Võimaliku tööandjaga (Style Expert OÜ) ei õnnestunud kriminaalhooldajal kontakti saada. Seoses väljasaatmisega puudub R. Rutskihhil ametlik alus Eestis töötamiseks. Sissetuleku puudumine suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise ohtu. 4
49. Maakohus ei ole menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 määruskaebuse rahuldamata.
50. Kaitsja L. Viil esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele 60 minutit. Tehtud töö eest palub kaitsja määrata Vanalinna Advokaadibüroole riigi õigusabi tasu 86,40 eurot (sh käibemaks 14,40 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
51. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebusi ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel R. Rutskihhi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5