← Eesti

2-23-12055/14

Obsah (10)§ 428§ 430§ 431§ 432§ 173§ 168§ 150§ 455§ 433§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.detsember 2023, Kuressaare Kohtunik Reena Undrest Tsiviilasja number 2-23-12055 Tsiviilasi A F G OÜ hagi K.N ja J.N vastu ühisvara jaga

§-st 430 tulenevalt käesolevas tsiviilasjas vaidluse lõpetada käesolevas kompromisslepingus sätestatud tingimustel. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja lõpetada menetlus. Pooled kinnitavad, et on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest kohtumäärusele, millega käesolev kompromiss kinnitatakse. 3.

430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab

§ 430lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada ilma kohtuistungit pidamata (

§ 431lg 1).

Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja kohus lõpetab tsiviilasja menetluse

§ 428lg 1 p 4 alusel.

5. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 430

lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 6.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostjad hüvitavad hagejale menetluskulud v.a pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ning kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. 7.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele, hagejale tuleb

§ 150lg 2 p 1 alusel tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.

8.

§ 455

lg 2 kohaselt kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Antud juhul on pooled kokku 3

(2)leppinud, et käesolevas asjas Pärnu Maakohtu 24.08.
  1. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (Pärnu Maakohus kandis hagi tagamise korras Tartu Maakohtu kinnistuosakonnas kostja I K.N ja kostja II J.N ühisomandisse kuuluvale kinnistule asukohaga N x-xx, K linn, S vald, S maakond registriossa numbriga xxxxxxxxxx keelumärke, mis tagab ühisvara jagamise nõuet hageja A F G OÜ kasuks) jääb kehtima.
  2. Vastavalt

§ 433lg 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Poolte taotlusel välistab kohus määruskaebuse esitamise õiguse

§ 64lg 2 ja § 661 lg 4 alusel. Seega määrus ei ole kaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 4

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.